Plahvatusliku organiseerimishoo sai raskejõustik Eestis 1898. aastal, mil Georg Lurich pikalt ja võidurikkalt Venemaa-turneelt tagasi saabus ning siin oma tuntud propoganda-võistlusmatka sooritas.
Lurich jõudis esineda Tartus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Rakveres, Narvas, Väike-Maarjas ja Raplas. Kõikjal, kus ta käis, lõi ta oma kunstiga rahva kihama. Tema kehalisi võimeid imetleti, tema kõnesid sportimisest ja karskusest kuulati suurima tähelepanuga.
1890.a. asutatud Narva karskusseltsi “Võitleja” rahvapidude kavasse sugenes sportlikke elemente juba 1892.a-st alates. Linna külastas ka
Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg ja Gustav Vain, kes demonstreerisid ja propageerisid kõigepealt raskuste tõstmise kunsti. Neid
käidi küll vaatamas-imetlemas, kuid narvalaste endi seas asi eriti
vedu ei võtnud.
Kõik muutus aga pärast Lurichi esinemist 1898 ja Narvas läksid mehed lavale pommi töstma ning Lurichiga maadlema. Teistest tugevamana ja osavamana hakkas Lurichile silma Mihkel Neelus, kellest saigi üks esimesi raskejõustikuedendajaid Narvas.
“Võitlejas” läks tõstmine ja maadlus hoogu ja juba 1900.a augustis korraldati Narva jõumeeste võidutõstmine. Parimaks meheks osutus Mihkel Neelus, kuid temast ei jäänud ka maha Robert Käsberg, Aleksander Kampus, Kristjan Treufeld, Jaan Undeldorf ja Johannes Siiro.
Veel samal aastal sai teoks “Võitleja” seltsi juurde raskejõustikuosakonna asutamine. Alates 1901a-st hakati korraldama linna esivõistlusi tõstmises ja maadluses ja 1902.a-l kutsuti osalema veel Tallinna ja Peterburi “Kalevi” mehi.
1903 läks osa mehi siit Peterburi Atleetika Seltsi Narva osakonda üle. Krahv Ribeaupierre oli seltsi asutamise eesotsas ja ta lubas meestele paremaid harjutamise ja võistlemise tingimusi ning toetas neid ka rahaliselt. Peagi koondusidki enamus Narva raskejõustiklastest Peterburi Atleetika Seltsi Narva osakonda.
See aga ei tähendanud seda, et “Võitlejas” huvi sporditegevuse vastu kahanes ja 1911.a-l liitusid kõik spordihuvilised karskusseltsi
“Võitleja” spordiosakonnaga.
Sport oli tulnud Narva ja ka narvakad nägid, et ühtsuses peitub jõud ja tulemused tulevad. Selle heaks tõestuseks oli XX sajandi alguses Narva raskekaalutöstja Eduard Gross (1880-1958), kes püstitas Venemaa rekordeid ja võistles edukalt ka välismaal.
Narvas alustanud Reinhold Heuer-Hoiret saavutas silmapaistvat edu Paterburi “Kalevi” liikmena ja võitis 1909.a-l Venemaa meistritiitli raskekaalus ja hiljem elukutselisena ka Euroopa meistritiitli. R.Heuer-Hoiert suri Narvas 1941.a.
Peagi kujunes Narvast (ja on ka siiani) üks Eesti raskejõustiku taimelavadest. Ikka tuleb Virumaalt raskejõustiklasi, kes saavutavad edu nii üleriigilistel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.
Ja alati tuleb tänutundega meeles pidada neid, kes sellele aluse panid.
Arthur Ruusmaa, kasutud L. Koigi koostatud raamatu “100 aastat
Eesti raskejõustikku 1888-1988” abi.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Uudised
VE: Raskejõustiku algaastad Narvas
Plahvatusliku organiseerimishoo sai raskejõustik Eestis 1898. aastal, mil Georg Lurich pikalt ja võidurikkalt Venemaa-turneelt tagasi saabus ning siin oma tuntud propoganda-võistlusmatka sooritas.
Lurich jõudis esineda Tartus, Valgas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Rakveres, Narvas, Väike-Maarjas ja Raplas. Kõikjal, kus ta käis, lõi ta oma kunstiga rahva kihama. Tema kehalisi võimeid imetleti, tema kõnesid sportimisest ja karskusest kuulati suurima tähelepanuga.
1890.a. asutatud Narva karskusseltsi “Võitleja” rahvapidude kavasse sugenes sportlikke elemente juba 1892.a-st alates. Linna külastas ka
Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg ja Gustav Vain, kes demonstreerisid ja propageerisid kõigepealt raskuste tõstmise kunsti. Neid
käidi küll vaatamas-imetlemas, kuid narvalaste endi seas asi eriti
vedu ei võtnud.
Kõik muutus aga pärast Lurichi esinemist 1898 ja Narvas läksid mehed lavale pommi töstma ning Lurichiga maadlema. Teistest tugevamana ja osavamana hakkas Lurichile silma Mihkel Neelus, kellest saigi üks esimesi raskejõustikuedendajaid Narvas.
“Võitlejas” läks tõstmine ja maadlus hoogu ja juba 1900.a augustis korraldati Narva jõumeeste võidutõstmine. Parimaks meheks osutus Mihkel Neelus, kuid temast ei jäänud ka maha Robert Käsberg, Aleksander Kampus, Kristjan Treufeld, Jaan Undeldorf ja Johannes Siiro.
Veel samal aastal sai teoks “Võitleja” seltsi juurde raskejõustikuosakonna asutamine. Alates 1901a-st hakati korraldama linna esivõistlusi tõstmises ja maadluses ja 1902.a-l kutsuti osalema veel Tallinna ja Peterburi “Kalevi” mehi.
1903 läks osa mehi siit Peterburi Atleetika Seltsi Narva osakonda üle. Krahv Ribeaupierre oli seltsi asutamise eesotsas ja ta lubas meestele paremaid harjutamise ja võistlemise tingimusi ning toetas neid ka rahaliselt. Peagi koondusidki enamus Narva raskejõustiklastest Peterburi Atleetika Seltsi Narva osakonda.
See aga ei tähendanud seda, et “Võitlejas” huvi sporditegevuse vastu kahanes ja 1911.a-l liitusid kõik spordihuvilised karskusseltsi
“Võitleja” spordiosakonnaga.
Sport oli tulnud Narva ja ka narvakad nägid, et ühtsuses peitub jõud ja tulemused tulevad. Selle heaks tõestuseks oli XX sajandi alguses Narva raskekaalutöstja Eduard Gross (1880-1958), kes püstitas Venemaa rekordeid ja võistles edukalt ka välismaal.
Narvas alustanud Reinhold Heuer-Hoiret saavutas silmapaistvat edu Paterburi “Kalevi” liikmena ja võitis 1909.a-l Venemaa meistritiitli raskekaalus ja hiljem elukutselisena ka Euroopa meistritiitli. R.Heuer-Hoiert suri Narvas 1941.a.
Peagi kujunes Narvast (ja on ka siiani) üks Eesti raskejõustiku taimelavadest. Ikka tuleb Virumaalt raskejõustiklasi, kes saavutavad edu nii üleriigilistel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.
Ja alati tuleb tänutundega meeles pidada neid, kes sellele aluse panid.
Arthur Ruusmaa, kasutud L. Koigi koostatud raamatu “100 aastat
Eesti raskejõustikku 1888-1988” abi.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z