Kristiina Nurk
16 aastat tagasi, 1982. aastal, tulid Venemaalt Kohtla-Järvele treenerid- abikaasad Aleksander ja Valentina Abel. Aleksander Abel on Venemaa eestlaste järeltulija. Kohtla-Järvel alustati tühjalt kohalt, torud ja monolestad valmistas treener ise. Loodi Tallinna Laste- ja Noorte Tehnikaspordi kooli (LNTSK) filiaalina Kohtla-Järve sektsioon, millest tänaseks on kujunenud Allveespordi Erakooli Kohtla-Järve filiaal, kus nüüdseks töötavad 3 treenerid (lisaks Kristina Nurk).
Käesolevaks ajaks on Aleksander Abel olnud juba (1984.aastast) 14.aastat Eesti koondise peatreener. Viljakandva töö tulemuseks on sellised sportlased nagu: Kristina Nurk, Anneli Kundla, Igor Voss, Tarmo Kütt.
Kristina Nurk(26) on lestaujumisega tegelenud 16 aastat, ning nendest viimased 10 aastat olnud edukalt tippsportis. Tõestuseks sellest: Eesti meister x 28; Põhjamaade meister x 13; NL meistrivõistlustelt kuld ja pronks; juunioride MM – 2 kulda ja hõbe; EM – kuld, 2 hõbedat, 2 pronksi; MM – 2 pronksi ning Maailma Mängudelt – 2 kulda, 2 hõbedat.
Nurk on valitud Eesti 1991. a. parimaks naissportlaseks ning 1997. a. oli ta samas pingereas 3. Ida-Virumaa parimaks naissportlaseks on Nurk valitud 1995. ja 1996. a.
Eesti lestaujumise kiirusalade parimaks tulemuseks peale individuaalseid võite, võib seni lugeda Eesti koondise üliedukat esinemist 1993 peetud Maailma Mängudel (Haag, Holland), mida korraldatakse mitte olümpiaaladele iga 4 aasta tagant. Lisaks seal saavutatud Kristina Nurga ja Astrid Bernardi individuaalsetele medalitele, saavutati 4×100 teateujumese kuld ning Eesti naiskond sai lõpp-kokkuvõttes võistkondliku I koha, mis tõstis Eesti lestaujujate mainet nii Euroopas kui ka Maailmas kõvasti.
Mis puutub lestaujumise vastuvõttu olümpiaalaks, siis seda on lubatud 1988.aastast. 1997. aasta mais viibisid Eesti Allveespordi Liidu esindajad Õnne Pollisinski ja Aleksander Abel J.A. Samaranchi kutsel Lausanneis Olümpia muuseumis toimuvad peaassamblee istungil, millest võttis osa ka CMAS-(Ülemaailmne Allveespordi Föderatsioon). Mille tulemusena on lootus jällegi suurenend, et kui 2000 – Sydney’ks ei jõuta teha ettevalmistusi, siis 2004 Ateenas peaks juba lestaujumine kavas olema.
Viimaseks tähtsamaks võistluseks, millest Eesti lestaujujad osa võtsid oli 31. augustist 7. septembrini Calis (Kolumbia) toimunud maailmameistrivõistlused. Eesti edukaimana sai Olga Loginova 4. koha 50 meetri distantsil. Kristina Nurk oli 100 meetris 6.
18-aastase Loginova senisteks paremateks saavutusteks olid 11. koht 1997. a. juunioride MM-il ja 5. koht 1998.a. Euroopa karikavõistlustel.
Selle aasta suvel – juulikuus tähistati Käsmus Eesti Allveespordi 40.ndat juubelit.
- Rahvusvahelise turniiri “Gianni Gambi Prize” auhinnalaud
- 1996 aastalõpu autasustamine “Dekoltees”
- 1996 MM – Ungaris 200 meetri esikolmik – hõbe Kristina Nurk
- 1993 Maailma Mängud – Eesti koondis
- 1994 Hiina MM – võidukarikas
- 1996 aastalõpu autasustamine – K.Nurk, A.Abel, V.Abel, M.Elbre
- 1993. Maailma Mängude 4×100 meetri ujumise autasustamine (Eesti koondis, esikoht)
- 1993 Maalima Mängud – teatenelik A.Bernard, C.H.Kokk-Loik, K.Nurk, A.KundlaVirumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Virumaa Entsüklopeedia. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kristiina Nurk – allveeujuja
16 aastat tagasi, 1982. aastal, tulid Venemaalt Kohtla-Järvele treenerid- abikaasad Aleksander ja Valentina Abel. Aleksander Abel on Venemaa eestlaste järeltulija. Kohtla-Järvel alustati tühjalt kohalt, torud ja monolestad valmistas treener ise. Loodi Tallinna Laste- ja Noorte Tehnikaspordi kooli (LNTSK) filiaalina Kohtla-Järve sektsioon, millest tänaseks on kujunenud Allveespordi Erakooli Kohtla-Järve filiaal, kus nüüdseks töötavad 3 treenerid (lisaks Kristina Nurk).
Käesolevaks ajaks on Aleksander Abel olnud juba (1984.aastast) 14.aastat Eesti koondise peatreener. Viljakandva töö tulemuseks on sellised sportlased nagu: Kristina Nurk, Anneli Kundla, Igor Voss, Tarmo Kütt.
Kristina Nurk(26) on lestaujumisega tegelenud 16 aastat, ning nendest viimased 10 aastat olnud edukalt tippsportis. Tõestuseks sellest: Eesti meister x 28; Põhjamaade meister x 13; NL meistrivõistlustelt kuld ja pronks; juunioride MM – 2 kulda ja hõbe; EM – kuld, 2 hõbedat, 2 pronksi; MM – 2 pronksi ning Maailma Mängudelt – 2 kulda, 2 hõbedat.
Nurk on valitud Eesti 1991. a. parimaks naissportlaseks ning 1997. a. oli ta samas pingereas 3. Ida-Virumaa parimaks naissportlaseks on Nurk valitud 1995. ja 1996. a.
Eesti lestaujumise kiirusalade parimaks tulemuseks peale individuaalseid võite, võib seni lugeda Eesti koondise üliedukat esinemist 1993 peetud Maailma Mängudel (Haag, Holland), mida korraldatakse mitte olümpiaaladele iga 4 aasta tagant. Lisaks seal saavutatud Kristina Nurga ja Astrid Bernardi individuaalsetele medalitele, saavutati 4×100 teateujumese kuld ning Eesti naiskond sai lõpp-kokkuvõttes võistkondliku I koha, mis tõstis Eesti lestaujujate mainet nii Euroopas kui ka Maailmas kõvasti.
Mis puutub lestaujumise vastuvõttu olümpiaalaks, siis seda on lubatud 1988.aastast. 1997. aasta mais viibisid Eesti Allveespordi Liidu esindajad Õnne Pollisinski ja Aleksander Abel J.A. Samaranchi kutsel Lausanneis Olümpia muuseumis toimuvad peaassamblee istungil, millest võttis osa ka CMAS-(Ülemaailmne Allveespordi Föderatsioon). Mille tulemusena on lootus jällegi suurenend, et kui 2000 – Sydney’ks ei jõuta teha ettevalmistusi, siis 2004 Ateenas peaks juba lestaujumine kavas olema.
Viimaseks tähtsamaks võistluseks, millest Eesti lestaujujad osa võtsid oli 31. augustist 7. septembrini Calis (Kolumbia) toimunud maailmameistrivõistlused. Eesti edukaimana sai Olga Loginova 4. koha 50 meetri distantsil. Kristina Nurk oli 100 meetris 6.
18-aastase Loginova senisteks paremateks saavutusteks olid 11. koht 1997. a. juunioride MM-il ja 5. koht 1998.a. Euroopa karikavõistlustel.
Selle aasta suvel – juulikuus tähistati Käsmus Eesti Allveespordi 40.ndat juubelit.