28.05.1896.a. sündis Kuressaares eesti filmioperaator, eesti filmikunsti üks rajajatest Konstantin Märska.
Ta on teinud mitu täispikka mängufilmi “Mineviku varjud” (1924), “Dollarid”, “Vigased pruudid” ja ka esimese salvestatud heliga mängufilmi “Kuldämblik” 1930.a-l.
Hilisem looming on seotud kroonika- ja dokumentaalfilmidega – sel
ajal valmisid head ülevaatefilmid “Pühad Petseris” (1936), “Vaated
Osmussaarelt” (1937), “Eesti Põlevkivi” (1938). Neist viimast oli või-
malik jälle täispikalt näha 50 aastat hiljem Kohtla-Järvel klubis
“Patrioot” 1988.a-l, kui Jõhvi Muinsuskaitse Klubi korraldas vanade kroonikafilmide vaatamise.
Pean seda siiani üheks parimaks põlevkivimaast tehtud filmiks, kuigi viimastel aastatel on tehtud mitu head komplekti Eesti Põlevkivi ajaloost. Juurde võib lisada, et ka nende juures on kasutatud vana osa tegemisel K. Märska filmi katkendeid.
Kui pölevkivi keemiatööstus tegi oma juubelifilmi, siis õnnestus näha ka seda toormaterjali, mis jäi üle juba K. Märskal oma filmi tegemisest ja mida saadi kasutada “Kiviteri” juubelifilmi tegemisel 1994.a-l.
Ütlen ausalt, et ajaloolasele pakkus just see must koopia kõige suuremat huvi ja vaatamislusti – sealt on näha väga töetruult põlevkivitööstuse keskus oma hiilgepäevil.
Huvitav on märkida, et toonased linnavõimud ei uskunud ka filmikaadreid tõestamaks, et Kohtla-Järve linn on sündinud enne 1946a-t.
K. Märska oli ka esimese Eesti NSV aegse mängufilmi “Elu tsitadellis” operaator.
Konstantin Märska suri 30.08.1951.a. Tallinnas.
Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: Märska, Konstantin – filmioperaator
28.05.1896.a. sündis Kuressaares eesti filmioperaator, eesti filmikunsti üks rajajatest Konstantin Märska.
Ta on teinud mitu täispikka mängufilmi “Mineviku varjud” (1924), “Dollarid”, “Vigased pruudid” ja ka esimese salvestatud heliga mängufilmi “Kuldämblik” 1930.a-l.
Hilisem looming on seotud kroonika- ja dokumentaalfilmidega – sel
ajal valmisid head ülevaatefilmid “Pühad Petseris” (1936), “Vaated
Osmussaarelt” (1937), “Eesti Põlevkivi” (1938). Neist viimast oli või-
malik jälle täispikalt näha 50 aastat hiljem Kohtla-Järvel klubis
“Patrioot” 1988.a-l, kui Jõhvi Muinsuskaitse Klubi korraldas vanade kroonikafilmide vaatamise.
Pean seda siiani üheks parimaks põlevkivimaast tehtud filmiks, kuigi viimastel aastatel on tehtud mitu head komplekti Eesti Põlevkivi ajaloost. Juurde võib lisada, et ka nende juures on kasutatud vana osa tegemisel K. Märska filmi katkendeid.
Kui pölevkivi keemiatööstus tegi oma juubelifilmi, siis õnnestus näha ka seda toormaterjali, mis jäi üle juba K. Märskal oma filmi tegemisest ja mida saadi kasutada “Kiviteri” juubelifilmi tegemisel 1994.a-l.
Ütlen ausalt, et ajaloolasele pakkus just see must koopia kõige suuremat huvi ja vaatamislusti – sealt on näha väga töetruult põlevkivitööstuse keskus oma hiilgepäevil.
Huvitav on märkida, et toonased linnavõimud ei uskunud ka filmikaadreid tõestamaks, et Kohtla-Järve linn on sündinud enne 1946a-t.
K. Märska oli ka esimese Eesti NSV aegse mängufilmi “Elu tsitadellis” operaator.
Konstantin Märska suri 30.08.1951.a. Tallinnas.
Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z