Kukruse küla oli 13. sajandil 7 adramaa suurune. 15. sajandi esimesel poolel rajati küla juurde mõis, mis kolm sajandit hiljem küla lõplikult välja tõrjus.
19. sajandil ehitati välja Kukruse mõisa ansambel, mille rohketest hoonetest on mõned säilinud ka meie päevini (hobuse- ja härjatallid, ait, tõllakuur, kelder, viljakuivati). Varemeiks on muutunud viinavabrik, valitseja- ja kärnerimaja. Nõukogude ajal oli riikliku kaitse alla võetud 19. sajandi teisel poolel ehitatud klassitsistlik mõisa peahoone. Tähelepanu väärib ka vabakujuline park ja tamme-lehise allee mõisapargi ja Kabelimetsa vahel.
Kukruse nime (kukersiit) kannab üks keskordoviitsiumi lademeid, mis asub Uhaku ja Imavere lademe vahel ning paljandub Küttejõu, Kohtla ja Viivikonna karjääris. Kukruse lade sisaldab rohkesti trilobiite, käsijalgsete, tigude, sammalloomade, okasnahksete ja teiste mereselgrootute kivistisi.
1841. aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876). Lahkunud peatselt sõjaväeteenistusest, pühendus ta jäägitult oma meelisharrastusele – ajalooliste ürikute kogumisele ja läbitöötamisele. Juba teme eelkäija Friedrich Ludwig von Toll (1781-1841) oli alustanud ordu- ja rootsiaegsete ürikute kogumist. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente ja kirjakogusid, üle 600 pärgamentüriku, palju riigitegelaste kirju. Kukruse arhiivi materjalide põhjal avaldati aastail 1856-87 ürikutekogu “Est- u. Livländische Brieflade”, mis sisaldas agraar-ajaloolisi, genealoogilisi, numismaatilisi ja muid ürikuid. 1935. aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile.
Tollide perekonnakalmistul Kukruse kabelimäel on polaaruurija Eduard Tolli (1858-1902) mälestuseks püstitatud omapärane monument – kivist purjelaeva kujutis (materjalina kasutatud väikeselohulist kultusekivi, lohud on samba tagaküljel). E. Toll omandas Tartu ülikoolis zooloogiakandidaadi ja mõni aeg hiljem geoloogiamagistri kraadi. Teadusesse jäädvustas ta oma nime mitme Kirde-Siberi ekspeditsiooniga. Nende reiside tulemus oli seitse köidet teaduslikke uurimusi. Oma viimasel ekspeditsioonil aastail 1900-1902 lootis ta leida salapärast Sannikovi maad Uus-Siberi saarestikust põhja pool, kuid teadmata asjaoludel hukkus koos kolme kaaslasega. Peterburist saadeti välja päästeekspeditsioon, kes küll leidis E. Tolli peatuspaigad ja mahajäetud kollektsioonid, kuid grupi liikmeid mitte. Eduard Tolli nimi on antud mitmele geograafilisele objektile: lahele Taimõri rannikul, jõele Taimõri poolsaarel, kõrgustikule Kotelnõi saarel, jäästikule Bennetti saarel.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon, ER, 1988 ja Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kukruse küla
Kukruse küla oli 13. sajandil 7 adramaa suurune. 15. sajandi esimesel poolel rajati küla juurde mõis, mis kolm sajandit hiljem küla lõplikult välja tõrjus.
19. sajandil ehitati välja Kukruse mõisa ansambel, mille rohketest hoonetest on mõned säilinud ka meie päevini (hobuse- ja härjatallid, ait, tõllakuur, kelder, viljakuivati). Varemeiks on muutunud viinavabrik, valitseja- ja kärnerimaja. Nõukogude ajal oli riikliku kaitse alla võetud 19. sajandi teisel poolel ehitatud klassitsistlik mõisa peahoone. Tähelepanu väärib ka vabakujuline park ja tamme-lehise allee mõisapargi ja Kabelimetsa vahel.
Kukruse nime (kukersiit) kannab üks keskordoviitsiumi lademeid, mis asub Uhaku ja Imavere lademe vahel ning paljandub Küttejõu, Kohtla ja Viivikonna karjääris. Kukruse lade sisaldab rohkesti trilobiite, käsijalgsete, tigude, sammalloomade, okasnahksete ja teiste mereselgrootute kivistisi.
1841. aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876). Lahkunud peatselt sõjaväeteenistusest, pühendus ta jäägitult oma meelisharrastusele – ajalooliste ürikute kogumisele ja läbitöötamisele. Juba teme eelkäija Friedrich Ludwig von Toll (1781-1841) oli alustanud ordu- ja rootsiaegsete ürikute kogumist. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv, milles leidus hulk mõisate dokumente ja kirjakogusid, üle 600 pärgamentüriku, palju riigitegelaste kirju. Kukruse arhiivi materjalide põhjal avaldati aastail 1856-87 ürikutekogu “Est- u. Livländische Brieflade”, mis sisaldas agraar-ajaloolisi, genealoogilisi, numismaatilisi ja muid ürikuid. 1935. aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile.
Tollide perekonnakalmistul Kukruse kabelimäel on polaaruurija Eduard Tolli (1858-1902) mälestuseks püstitatud omapärane monument – kivist purjelaeva kujutis (materjalina kasutatud väikeselohulist kultusekivi, lohud on samba tagaküljel). E. Toll omandas Tartu ülikoolis zooloogiakandidaadi ja mõni aeg hiljem geoloogiamagistri kraadi. Teadusesse jäädvustas ta oma nime mitme Kirde-Siberi ekspeditsiooniga. Nende reiside tulemus oli seitse köidet teaduslikke uurimusi. Oma viimasel ekspeditsioonil aastail 1900-1902 lootis ta leida salapärast Sannikovi maad Uus-Siberi saarestikust põhja pool, kuid teadmata asjaoludel hukkus koos kolme kaaslasega. Peterburist saadeti välja päästeekspeditsioon, kes küll leidis E. Tolli peatuspaigad ja mahajäetud kollektsioonid, kuid grupi liikmeid mitte. Eduard Tolli nimi on antud mitmele geograafilisele objektile: lahele Taimõri rannikul, jõele Taimõri poolsaarel, kõrgustikule Kotelnõi saarel, jäästikule Bennetti saarel.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon, ER, 1988 ja Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z