Kohtla küla kohal oli 13. sajandil 18 adramaa suurune Odre küla. Kohtla mõisa kohta on esimesed teated 1419. aastast.
Kohtla külal on eesti arheoloogide hulgas eriline tähendus – nimelt oma väärtuslike aardeleidude tõttu. 1905. aastal tuli päevavalgele väiksem aare 17 mündi ja 1 hoburaudsõlega, mille järgi otsustades oli aare peidetud 13. sajandil.
1920. aastate paiku leiti Kohtlast taas mitukümmend münti, millest üks 8. sajandi araabia münt jõudis hiljem TA Ajaloo Instituudi kogudesse.
1923. aastal leiti Kohtla põlevkivikaevanduse maalt juba suurem aare, mis sisaldas 470 araabia münti 8. ja 9. sajandist, nende hulgas kümmekond senitundmatut , mida üheski maailma muuseumis seni teada polnud.
Teadusele kõige väärtuslikuma aarde avastasid 1957. aasta kevadel Kohtla küla Sepreni pere maa peal mängivad lapsed. Künnivaost leitud vaskkarbis oli 779 araabia, bütsantsi, anglosaksi ja saksa münti, mis kuulusid 10.-12. sajandisse! Nimetatud leiu vastu tundsid suurt huvi mitmete maade teadlased, kuna Kohtla leid sisaldas jällegi niisuguseid rahasid, mida seni polnud kusagil registreeritud.
Kohtla aardeleidude rohkus eeldab mingi suurema muinaskeskuse olemasolu praeguse Kohtla-Järve piirkonnas.
Kohtla-Vanaküla piirkonnale on iseloomulik karstivormide rohkus. Ruutkilomeetrist väiksemal väljal leidub 35 karstilehtrit.
Kohtla vallast on pärit ENSV TA akadeemik geoloogiadoktor Karl Orviku (1903-1981). Alghariduse omandas ta kohapeal, keskhariduse Rakveres, millele järgnesid õpingud Tartus. Ülikooli lõpetas K. Orviku 1930. aastal geoloogiamagistri kraadiga. Eduka teadustöötajana viibis ta mitmel pool välismaal. Suuri teeneid oli tal sõjajärgse Tartu ülikooli geoloogiakateedri ja geoloogiamuuseumi taastamisel. Aastail 1944-56 oli K. Orviku geoloogiakateedri juhataja, 1947-68 juhtivalt tegev ENSV TA Geoloogia Instituudis. Oma mitmekülgses teadustöös omistas ta suuremat tähelepanu kvaternaarigeoloogiale, avaldas uurimusi Kunda järvest, jää vaheaja setetest jm. K. Orviku osales mitmetel üleliidulistel ja rahvusvahelistel geoloogide nõupidamistel, olles valitud teaduslike komisjonide liikmeks, Eesti Loodusuurijate Seltsi auliikmeks.
Kohtla vallast pärines kultuuritegelane ja arhivaar Tiidu Laur (1882-1930). Õppinud Kohtla valla- ja Jõhvi ministeeriumikoolis, töötas ta aastail 1905-11 Kohtla valla kirjutajana.
Kohtla-Vanakülast oli pärit Eesti noorim rahvusvaheline malemeister Lembit Oll.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon; ER 1988 alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla küla
Kohtla küla kohal oli 13. sajandil 18 adramaa suurune Odre küla. Kohtla mõisa kohta on esimesed teated 1419. aastast.
Kohtla külal on eesti arheoloogide hulgas eriline tähendus – nimelt oma väärtuslike aardeleidude tõttu. 1905. aastal tuli päevavalgele väiksem aare 17 mündi ja 1 hoburaudsõlega, mille järgi otsustades oli aare peidetud 13. sajandil.
1920. aastate paiku leiti Kohtlast taas mitukümmend münti, millest üks 8. sajandi araabia münt jõudis hiljem TA Ajaloo Instituudi kogudesse.
1923. aastal leiti Kohtla põlevkivikaevanduse maalt juba suurem aare, mis sisaldas 470 araabia münti 8. ja 9. sajandist, nende hulgas kümmekond senitundmatut , mida üheski maailma muuseumis seni teada polnud.
Teadusele kõige väärtuslikuma aarde avastasid 1957. aasta kevadel Kohtla küla Sepreni pere maa peal mängivad lapsed. Künnivaost leitud vaskkarbis oli 779 araabia, bütsantsi, anglosaksi ja saksa münti, mis kuulusid 10.-12. sajandisse! Nimetatud leiu vastu tundsid suurt huvi mitmete maade teadlased, kuna Kohtla leid sisaldas jällegi niisuguseid rahasid, mida seni polnud kusagil registreeritud.
Kohtla aardeleidude rohkus eeldab mingi suurema muinaskeskuse olemasolu praeguse Kohtla-Järve piirkonnas.
Kohtla-Vanaküla piirkonnale on iseloomulik karstivormide rohkus. Ruutkilomeetrist väiksemal väljal leidub 35 karstilehtrit.
Kohtla vallast on pärit ENSV TA akadeemik geoloogiadoktor Karl Orviku (1903-1981). Alghariduse omandas ta kohapeal, keskhariduse Rakveres, millele järgnesid õpingud Tartus. Ülikooli lõpetas K. Orviku 1930. aastal geoloogiamagistri kraadiga. Eduka teadustöötajana viibis ta mitmel pool välismaal. Suuri teeneid oli tal sõjajärgse Tartu ülikooli geoloogiakateedri ja geoloogiamuuseumi taastamisel. Aastail 1944-56 oli K. Orviku geoloogiakateedri juhataja, 1947-68 juhtivalt tegev ENSV TA Geoloogia Instituudis. Oma mitmekülgses teadustöös omistas ta suuremat tähelepanu kvaternaarigeoloogiale, avaldas uurimusi Kunda järvest, jää vaheaja setetest jm. K. Orviku osales mitmetel üleliidulistel ja rahvusvahelistel geoloogide nõupidamistel, olles valitud teaduslike komisjonide liikmeks, Eesti Loodusuurijate Seltsi auliikmeks.
Kohtla vallast pärines kultuuritegelane ja arhivaar Tiidu Laur (1882-1930). Õppinud Kohtla valla- ja Jõhvi ministeeriumikoolis, töötas ta aastail 1905-11 Kohtla valla kirjutajana.
Kohtla-Vanakülast oli pärit Eesti noorim rahvusvaheline malemeister Lembit Oll.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon; ER 1988 alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z