Narva jõe alguse vasakul kaldal seisavad Vasknarva ordulinnuse varemed. Mida me teame selle iidse rajatise ajaloost?
Seda, et linnus ehitati endise kindluse asemele 1442. aastal. Kindlus olevat aga ehitatud sellele kohale 1349. aastal.
Vana kindluse asemel ehitati neljatahuline tornkindlus 3,6 meetri paksuse kivist ringmüüriga. Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline peahoone oli suurte akende ja müürisiseste treppidega ja see 12 meetri kõrgune peakindlus olevat olnud 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.
XV sajandil, kui tulid kasutusele tulirelvad, siis ehitati müürile veel juurde kaks diagonaalset torni.
Liivi sõja käigus sai klinnus tugevasti kannatada ja see taastati uuesti XVII sajandi alguseks. Praeguse kujuga varemeteks muudeti linnus arvatavasti XVII-XVIII sajandi vahetusel, sest pärast seda vanades ürikutes teda enam ei mainita.
Vasknarva linnus võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal ja praeguseni peetakse seda üheks oma pärasemaks kaitseehitiseks, mis kujutab pöördeliste aegade kaitselinnuste ehitamise kultuuri. Praegusel ajal pakub linnus omapärast vaatelist pilti Narva jõel sõites ja on omamoodi piirisümboliks Eesti-Vene piiril.
See on ju tegelikult jätk Narva jõe kaitseehitistele, mis algab Narvas Hermanni ja Ivangorodi kindlusega. Omal ajal oli ta küllaltki tähtis kaitserajatis, mis on leidnud kajastamist Nikoni kroonikates (vana vene kroonikad). Siit on ka pärit üks miniatuur linnuse vallutamisest.
Loodan, et peagi saab sellest ka omamoodi turismimagnet, sest lähedal asuv ja rajatav mungaklooster Vasknarva kiriku territooriumil toob kohale mitte ainult palverändureid, vaid ka reisihuvilised, keda huvitab piiriäärne ala, Boroni ürgmetsad, Punamäe kordon ja palju muud.
Arthur Ruusmaa
kasutatud Ida-Virumaa muinsuskaitseinspektori arhiivi materjale.
Virumaa Entsüklopeedias : A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vasknarva ordulinnus
Narva jõe alguse vasakul kaldal seisavad Vasknarva ordulinnuse varemed. Mida me teame selle iidse rajatise ajaloost?
Seda, et linnus ehitati endise kindluse asemele 1442. aastal. Kindlus olevat aga ehitatud sellele kohale 1349. aastal.
Vana kindluse asemel ehitati neljatahuline tornkindlus 3,6 meetri paksuse kivist ringmüüriga. Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline peahoone oli suurte akende ja müürisiseste treppidega ja see 12 meetri kõrgune peakindlus olevat olnud 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.
XV sajandil, kui tulid kasutusele tulirelvad, siis ehitati müürile veel juurde kaks diagonaalset torni.
Liivi sõja käigus sai klinnus tugevasti kannatada ja see taastati uuesti XVII sajandi alguseks. Praeguse kujuga varemeteks muudeti linnus arvatavasti XVII-XVIII sajandi vahetusel, sest pärast seda vanades ürikutes teda enam ei mainita.
Vasknarva linnus võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal ja praeguseni peetakse seda üheks oma pärasemaks kaitseehitiseks, mis kujutab pöördeliste aegade kaitselinnuste ehitamise kultuuri. Praegusel ajal pakub linnus omapärast vaatelist pilti Narva jõel sõites ja on omamoodi piirisümboliks Eesti-Vene piiril.
See on ju tegelikult jätk Narva jõe kaitseehitistele, mis algab Narvas Hermanni ja Ivangorodi kindlusega. Omal ajal oli ta küllaltki tähtis kaitserajatis, mis on leidnud kajastamist Nikoni kroonikates (vana vene kroonikad). Siit on ka pärit üks miniatuur linnuse vallutamisest.
Arthur Ruusmaa
kasutatud Ida-Virumaa muinsuskaitseinspektori arhiivi materjale.
Virumaa Entsüklopeedias : A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü