1889.a.ilmus ajalehes “Sankt-Peterburskije Vedomosti” artikkel, kus kirjutati siin avatud XVII rändnäitusest, kus eriti kiideti Ivan Shishkini tööd “Soome lahe kaldal”.
Kuulus vene maalikunstnik Ivan Shishkin (1832-1898) puhkas XIX sajandi 80-tel aastatel suviti Narva-Jõesuus. Siinne kaunis loodus ja Udria kallaste ilu võlusid kunstnikku ja seda jäid meenutama kolm suurepärast õlimaali. Praegu asuvad need Vene Muuseumis Peterburis ja Tretjakovi Galeriis Moskvas. Kaks neist on lõpetatud etüüdid “Mereäärne kallas” (Udria-
Narva lähedal) 1888.aastast ja “Mere kaldal” 1889.aastast. Kolmas,
aga palju suurem ja esimese etüüdi järgi valmisnud õlimaal on “Soo-
me lahe kallastel” 1889.aastast.
Peale nende oli 1888.a. akadeemilisel näitusel kataloogi järgi veel üks tushijoonistus “Soome lahe kallastel” (Udria).
Etüüdid kujutavad vaadet paekalda astangult merele kahte erinevasse suunda – läände ja itta.Vaade läände saigi õlimaali teemaks.
Esimesel etüüdil ja õlimaalil oli kujutatud osa siluri platoo ülemisest kihist, astangu algus, meri ja kauguses horisondil sinetavad Vaivara kõrgustikud. Teisel etüüdil (vaade itta) kujutas kunstnik metsa ja taimestikuga riba platoo astangul, natuke tagapool merekallast. Mere ja astangu vahele jäi liivane kallas. On näha, et Shishkin muutis maali võrreldes etüüdiga, s.o. tegelikkusega.
Suurema efekti saamiseks tegi ta järgmisi muudatusi: venitas mere
poole paekivist astangu, vähendas mere ääres asuvate jää-aegsete rändrahnude mõõtmeid, et suurendada astangu kõrgust ja pehmendades
etüüdil asetsevate Vaivara mägede värvide erksust ja seega eemaldus maalilt horisondi piirid ja suurendas lahe nähtavat osa.
Kuigi need kõrvalpõiked on võrreldes natuuriga väikesed, suudab neis paigus käinud geoloogi silm erinevusi märgata.
Tänapäeval meenutab Shishkini külaskäiku Virumaal nn. Shishkini mänd
Narva-Jõesuu alguses, mis praegu on saanud ümber betoonist kaitsemüüri, kuid oksad saavad sageli kannatada noorte abiellujate pingutuste töttu, et oma vana neiupõlve nimi ära peita shampusepudelisse ja värvilise ribaga männi oksale riputada.
Mul ei ole õnnestunud Shishkini töid näha ei Peterburis ega Tretjakovi Ga-
leriis ja kogudesse ei ole pääsenud, aga kindlasti loodan, et mõnelgi virulasel õnnestub ka oma silmaga I Shishkini maali ja etüüde näha.
Arthur Ruusmaa
Aluseks artikkel ajalehest “Leninlik Lipp” 17.02.1989.a. ja need
materjalide jälile sain üht kunstikogumikku lugedes.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Shishkin, Ivan – maalid Virumaast
1889.a.ilmus ajalehes “Sankt-Peterburskije Vedomosti” artikkel, kus kirjutati siin avatud XVII rändnäitusest, kus eriti kiideti Ivan Shishkini tööd “Soome lahe kaldal”.
Kuulus vene maalikunstnik Ivan Shishkin (1832-1898) puhkas XIX sajandi 80-tel aastatel suviti Narva-Jõesuus. Siinne kaunis loodus ja Udria kallaste ilu võlusid kunstnikku ja seda jäid meenutama kolm suurepärast õlimaali. Praegu asuvad need Vene Muuseumis Peterburis ja Tretjakovi Galeriis Moskvas. Kaks neist on lõpetatud etüüdid “Mereäärne kallas” (Udria-
Narva lähedal) 1888.aastast ja “Mere kaldal” 1889.aastast. Kolmas,
aga palju suurem ja esimese etüüdi järgi valmisnud õlimaal on “Soo-
me lahe kallastel” 1889.aastast.
Peale nende oli 1888.a. akadeemilisel näitusel kataloogi järgi veel üks tushijoonistus “Soome lahe kallastel” (Udria).
Etüüdid kujutavad vaadet paekalda astangult merele kahte erinevasse suunda – läände ja itta.Vaade läände saigi õlimaali teemaks.
Esimesel etüüdil ja õlimaalil oli kujutatud osa siluri platoo ülemisest kihist, astangu algus, meri ja kauguses horisondil sinetavad Vaivara kõrgustikud. Teisel etüüdil (vaade itta) kujutas kunstnik metsa ja taimestikuga riba platoo astangul, natuke tagapool merekallast. Mere ja astangu vahele jäi liivane kallas. On näha, et Shishkin muutis maali võrreldes etüüdiga, s.o. tegelikkusega.
Suurema efekti saamiseks tegi ta järgmisi muudatusi: venitas mere
poole paekivist astangu, vähendas mere ääres asuvate jää-aegsete rändrahnude mõõtmeid, et suurendada astangu kõrgust ja pehmendades
etüüdil asetsevate Vaivara mägede värvide erksust ja seega eemaldus maalilt horisondi piirid ja suurendas lahe nähtavat osa.
Kuigi need kõrvalpõiked on võrreldes natuuriga väikesed, suudab neis paigus käinud geoloogi silm erinevusi märgata.
Tänapäeval meenutab Shishkini külaskäiku Virumaal nn. Shishkini mänd
Narva-Jõesuu alguses, mis praegu on saanud ümber betoonist kaitsemüüri, kuid oksad saavad sageli kannatada noorte abiellujate pingutuste töttu, et oma vana neiupõlve nimi ära peita shampusepudelisse ja värvilise ribaga männi oksale riputada.
Mul ei ole õnnestunud Shishkini töid näha ei Peterburis ega Tretjakovi Ga-
leriis ja kogudesse ei ole pääsenud, aga kindlasti loodan, et mõnelgi virulasel õnnestub ka oma silmaga I Shishkini maali ja etüüde näha.
Arthur Ruusmaa
Aluseks artikkel ajalehest “Leninlik Lipp” 17.02.1989.a. ja need
materjalide jälile sain üht kunstikogumikku lugedes.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü