Kuuldes Ontika nime meenub vast igale inimesele Eestis, et ta on kuulnud pankrannikust Soome lahe kaldal, mille kõrgeim osa naabruses ulatub 56 m kõrgusele üle merepinna. See kõrgeim lõik asub 400 m kaugusel Ontika mõisast.
Ontika pankrannikust langeb alla Eesti kõrgeim juga, 23 m kõrgune Valaste juga, mille kõrvale on ehitatud vaateplatvorm. Juga on huvitav nii suvel kui ka talvel, mil ta moodustab hiiglasliku maalilise jääpurika.
Kõrgelt Ontika paekaldalt võib ilusa ilmaga vaadata praegu Venemaale kuuluvaid saari: Suur ja Väike Tütarsaar, Suursaar, Gogland, ning unistada neile pääsemisest, mis võib varsti ka võimalikuks muutuda.
Ontika mõisast möödub ja kulgeb piki pankrannikut itta üks Eesti vanimaid ühendusteid, mida mööda ratsutasid Saksa Ordu rüütlid, Rootsi kuningad ja Vene tsaarid. Praegugi on säilinud aastasadade vanused miilikivid tee ääres.
Ida-Virumaa pealinn Jõhvi asub mõisast 13 km kaugusel ning tööstuskeskusesse Kohtla-Järvele pole rohkem kui 5 km.
Lähitulevikus saab piirkonnas tutvuda põlevkivi ja selle kaevandamist tutvustava muuseumiga ning käia vanades kaevanduskäikudes. Aga ka Ontika mõisa lähiümbrus pakub võimalusi seiklusturismiks oma matkaradadel ja kaljuseintel.
Kõigil, kes tahavad tutvuda juba ajaloost tuntud Narva linnaga või siirduda Peterburi, tuleb mööduda mitte kaugelt Ontikast, kuhu maksab sisse pöörata. Lähedal asub ka Toila, kus on Eesti Vabariigi presidendi endisaegse suveresidentsi ümbritsenud park. Ümbruskonna vaatamisväärsuste tutvustamiseks on loodud MTÜ Toila-Ontika Merekuurort.
Ontika mõisas asuv hostel võtab vastu turiste nii üksikutena kui gruppides ning pakub oma ruumides võimalust korraldada koolitust kuni 100-120 inimesele.
…
Esimesed kirjalikud teated Ontika küla kohta pärinevad vanimast asustusajaloo allikast Taani Hindamisraamatust. Viimane koostati Taani preestrite poolt Põhja-Eesti külade ristimise aegu 1219-1220.a. Nimistud, millesse kanti tol ajal olemas olnud külade nimed, adramaade arv ja omanikud, redigeeriti Tallinna piiskopi poolt 1241.a. Mainitud aastale tuginedes tähistavad paljud Harju- ja Virumaa külad käesoleval aastal oma esmamainimise 750 -ndat aastapäeva.
Ontika küla esineb Taani Hindamisraamatus Undaegase nime all. Küla suuruseks märgitakse 5 adramaad, mis üldjoontes vastas talude arvule külas. Mainitud väike 5 taluperega küla oli kuninga valduses. Järgmine kirjalik teade küla kohta pärineb 1430.a., mil küla kuulus Narva ordufoogtile. Hiljem on küla olnud Aa ordumõisa omand. Pärast ordu purustamist Liivi sõjas läks Ontika küla Rootsi kuningale. Kunigas Gustav II Adolf jagas heldel käel maavaldusi alamatele. 1621.a. läänistas ta küla Hans Kunderile. Kuid juba 1624.a. Vakuraamatus on kirjas kuue võsastunud adramaaga Ontika küla kuuluvus rentnik Daniel Simonsen Falokile.
Ontika mõis ilmus ajalooallikaisse 17.saj. keskpaiku (Guth Ontika). Tolleagsetesse maanimistutes märgitakse tema suuruseks 3/4 ratsateenistusüksust. Teatavasti 15 adramaa pealt tuli mõisal ülal pidada ja sõja korral välja panna 1 ratsaväelane.
1677.a. müüs kapten Daniel Falkenklau Ontika mõisa koos Valaste ja Väike-Saka külaga 10.000 riigitaalri eest kapten Otto von Knorringile. Knorringitele kuulus mõis 18 saj. keskpaigani. 18. sajandi 50-70-ndatel aastatel oli Ontika krahv Douglase ja Wrangeli aadlipere käes
1780.a. müüs paruniproua Anna Helena von Wrangell poja Wilhelm Berendi võlgade katteks mõisa 30.500 rubla eest kindralleitnant Johann Clapier de Colonguele. Nimetatud aadlisuguvõsa oli Ontika mõisa ja hilisema taluga seotud kuni Eestist lahkumiseni 1939.a. Seega üle pooleteise sajandi.
Rootsi aja lõpul hinnati mõisamaa suurust 3/4 – 1 ratsateenistusüksusega, mis võrdub 12-15 adramaaga. 18. sajandi teisest poolest pärinevatel A.W. Hupeli andmetel oli siin 1765.a. 8,2, 1774.a. aga 10 adramaad. Elanike arv 18. sajandi esimesel veerandil, s.o. Põhjasõja järgsel ajal oli alla 100 revisjonihinge (57 meest ja 41 naist). Sajandi lõpul elas mõisa piires 252 elanikku. Nimetatud näitajatega jäi Ontika mõis 18.sajandi lõpul Jõhvi kihelkonna keskmise suurusega mõisate hulka.
…
Ontika mõisat on mainitud 17.sajandil, praegune mõisakompleks rajati 19. sajandi teisel poolel.
Eklektikasugemetega peahoone fassaad on tagasihoidlik, neid ja sisemust restaureeritakse Ontika arendus-koolituskeskuse tarbeks.
Maakonnas on Ontika arendus-koolituskeskus arvestatav tegija.
Korrastatakse ka kõrvalhooneid. Renoveeritud mõisahoomes hoone on kohandatud paarikümne-kohaliseks hotelliks ja väikesearvuliste õppegruppide õppeklassideks.
Lingid:
http://www.hot.ee/ontikamois/
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Entsüklopeedia: Ontika mõis
Kuuldes Ontika nime meenub vast igale inimesele Eestis, et ta on kuulnud pankrannikust Soome lahe kaldal, mille kõrgeim osa naabruses ulatub 56 m kõrgusele üle merepinna. See kõrgeim lõik asub 400 m kaugusel Ontika mõisast.
Ontika pankrannikust langeb alla Eesti kõrgeim juga, 23 m kõrgune Valaste juga, mille kõrvale on ehitatud vaateplatvorm. Juga on huvitav nii suvel kui ka talvel, mil ta moodustab hiiglasliku maalilise jääpurika.
Kõrgelt Ontika paekaldalt võib ilusa ilmaga vaadata praegu Venemaale kuuluvaid saari: Suur ja Väike Tütarsaar, Suursaar, Gogland, ning unistada neile pääsemisest, mis võib varsti ka võimalikuks muutuda.
Ontika mõisast möödub ja kulgeb piki pankrannikut itta üks Eesti vanimaid ühendusteid, mida mööda ratsutasid Saksa Ordu rüütlid, Rootsi kuningad ja Vene tsaarid. Praegugi on säilinud aastasadade vanused miilikivid tee ääres.
Ida-Virumaa pealinn Jõhvi asub mõisast 13 km kaugusel ning tööstuskeskusesse Kohtla-Järvele pole rohkem kui 5 km.
Lähitulevikus saab piirkonnas tutvuda põlevkivi ja selle kaevandamist tutvustava muuseumiga ning käia vanades kaevanduskäikudes. Aga ka Ontika mõisa lähiümbrus pakub võimalusi seiklusturismiks oma matkaradadel ja kaljuseintel.
Kõigil, kes tahavad tutvuda juba ajaloost tuntud Narva linnaga või siirduda Peterburi, tuleb mööduda mitte kaugelt Ontikast, kuhu maksab sisse pöörata. Lähedal asub ka Toila, kus on Eesti Vabariigi presidendi endisaegse suveresidentsi ümbritsenud park. Ümbruskonna vaatamisväärsuste tutvustamiseks on loodud MTÜ Toila-Ontika Merekuurort.
Ontika mõisas asuv hostel võtab vastu turiste nii üksikutena kui gruppides ning pakub oma ruumides võimalust korraldada koolitust kuni 100-120 inimesele.
…
Esimesed kirjalikud teated Ontika küla kohta pärinevad vanimast asustusajaloo allikast Taani Hindamisraamatust. Viimane koostati Taani preestrite poolt Põhja-Eesti külade ristimise aegu 1219-1220.a. Nimistud, millesse kanti tol ajal olemas olnud külade nimed, adramaade arv ja omanikud, redigeeriti Tallinna piiskopi poolt 1241.a. Mainitud aastale tuginedes tähistavad paljud Harju- ja Virumaa külad käesoleval aastal oma esmamainimise 750 -ndat aastapäeva.
Ontika küla esineb Taani Hindamisraamatus Undaegase nime all. Küla suuruseks märgitakse 5 adramaad, mis üldjoontes vastas talude arvule külas. Mainitud väike 5 taluperega küla oli kuninga valduses. Järgmine kirjalik teade küla kohta pärineb 1430.a., mil küla kuulus Narva ordufoogtile. Hiljem on küla olnud Aa ordumõisa omand. Pärast ordu purustamist Liivi sõjas läks Ontika küla Rootsi kuningale. Kunigas Gustav II Adolf jagas heldel käel maavaldusi alamatele. 1621.a. läänistas ta küla Hans Kunderile. Kuid juba 1624.a. Vakuraamatus on kirjas kuue võsastunud adramaaga Ontika küla kuuluvus rentnik Daniel Simonsen Falokile.
Ontika mõis ilmus ajalooallikaisse 17.saj. keskpaiku (Guth Ontika). Tolleagsetesse maanimistutes märgitakse tema suuruseks 3/4 ratsateenistusüksust. Teatavasti 15 adramaa pealt tuli mõisal ülal pidada ja sõja korral välja panna 1 ratsaväelane.
1677.a. müüs kapten Daniel Falkenklau Ontika mõisa koos Valaste ja Väike-Saka külaga 10.000 riigitaalri eest kapten Otto von Knorringile. Knorringitele kuulus mõis 18 saj. keskpaigani. 18. sajandi 50-70-ndatel aastatel oli Ontika krahv Douglase ja Wrangeli aadlipere käes
1780.a. müüs paruniproua Anna Helena von Wrangell poja Wilhelm Berendi võlgade katteks mõisa 30.500 rubla eest kindralleitnant Johann Clapier de Colonguele. Nimetatud aadlisuguvõsa oli Ontika mõisa ja hilisema taluga seotud kuni Eestist lahkumiseni 1939.a. Seega üle pooleteise sajandi.
Rootsi aja lõpul hinnati mõisamaa suurust 3/4 – 1 ratsateenistusüksusega, mis võrdub 12-15 adramaaga. 18. sajandi teisest poolest pärinevatel A.W. Hupeli andmetel oli siin 1765.a. 8,2, 1774.a. aga 10 adramaad. Elanike arv 18. sajandi esimesel veerandil, s.o. Põhjasõja järgsel ajal oli alla 100 revisjonihinge (57 meest ja 41 naist). Sajandi lõpul elas mõisa piires 252 elanikku. Nimetatud näitajatega jäi Ontika mõis 18.sajandi lõpul Jõhvi kihelkonna keskmise suurusega mõisate hulka.
…
Ontika mõisat on mainitud 17.sajandil, praegune mõisakompleks rajati 19. sajandi teisel poolel.
Eklektikasugemetega peahoone fassaad on tagasihoidlik, neid ja sisemust restaureeritakse Ontika arendus-koolituskeskuse tarbeks.
Maakonnas on Ontika arendus-koolituskeskus arvestatav tegija.
Korrastatakse ka kõrvalhooneid. Renoveeritud mõisahoomes hoone on kohandatud paarikümne-kohaliseks hotelliks ja väikesearvuliste õppegruppide õppeklassideks.
Lingid:
http://www.hot.ee/ontikamois/
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü