Sündis Auveres 14.02.1909.a. Nikolai (Nicolas) Küttis käis Auvere külakoolis ja hiljem Narva gümnaasiumis. Narvas algas ka Küttise spordimehetee, ta harrastas ujumist, tennist, lauatennist, laskmist ja kergejõustikku. Edukamaks alaks kujunes tal kergejõustik, nii kolmik- kui kaugushüppes püstitas ta Eesti rekordeid.
Peale Narva Gümnaasiumit jätkas N. Küttis õpinguid Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas metsanduse alal. Täiendas end stipendiaadina Helsingis ja Inglismaal.1932.a. Soomes magistritööd tehes organiseeris N. Küttis 1932.a. Kotka ja Narva vahelised kergejõustikuvõistlused.
1923.a Olaf Topmani juures alanud treeningute tähetunnid saabusid 1932 ja 1933.a., mil ta saavutas Eesti meistritiitlid 100 ja 200 m jooksus ja kaugushüppes.1928-1936.a. oli N. Küttis 10 kordne Eesti meister hüpetes ja sprindis, 1939.a. Eesti Mängudelt tuli tiitel kaugushüppes.1930-1936.a. püstitas ta 3 Eesti rekordit kolmikhüppes ( 14.33-14.41-ni), 1933.a. kaugushüppes 7.40,5 m ( kinnitamist ei leidnud 7.42 , mis sel ajal oli Euroopa 5. tulemus). Muuseas, see rekord püsis Virumaa rekordina 1980-te lõpuni.
1933.a. valiti Nikolai Küttis Tallinna Spordipressi Klubi poolt Eesti kõrgeima auhinna – aasta kuldmedali (aasta sporlase tiitel) omanikuks. Sel aastal tuli talle ka suurim rahvusvaheline edu Torinos üliõpilaste olümpiamängude kuldmedal (muuseas – ainus kuldmedal neil võistlustele eestlastele).
Nikolai Küttis oli ka mitmekordne Soome-Eesti-Läti-Leedu (SELL) üliõpilasolümpiaadide võitja.
Nikolai Küttise üheks edukaks spordialaks oli veel ka male. Nimelt oli
ta 1927-1930. aastail Narva esimaletajaks ja 1947. aastal võitis
ka Rootsi meistritiitli.1950-1965.aastail oli Nikolai Küttis neljal
korral Põhja-Ameerika eestlaste malemeister ja ühel korral pälvis
ta Toronto linna esivõistluste hõbemedali. Praeguseks ajaks on male
jäänud tahaplaanile ja praegu harrastab vanahärra tegevsportlasena
bridzi.
1934.a. läks N. Küttis riigi stipendiaadina Inglismaale metsaeksporti õppima ja sellega lõppes ka tema aktiivne sportlaskarjäär.1936.a. lõpetas ta Tartu Ülikooli ja asus tööle Eesti Metsatööstusesse inspektorina
saetööstusesse .
1944.a. õnnestus tal pääseda Rootsi ja siit siirdus Kanadasse, kus asutas puidufirma ja oli selle osanikuks, 1969 – 1985.a. oli selle puidutöötlemiskontserni presidendiks.
Suurärimehena on ta tänapäeval toetanud Tartu Ülikooli metsandusõpet (sel ajal küll juba EPA-juures) ja valitud Tartu Ülikooli auliikmeks
N. Küttise teeneid Eesti Vabariigi metsanduse ees ja metseenitegevust on märgitud Valgetähe IV klassi aumärgiga (2001.a.). Oma kirjades on ta alati muret tundnud Eesti metsade arutu hävitamise üle, ta on pakkunud korduvalt välja ideid töödeldud puidu turustamiseks.
30. juunil 1989.a. kehtestati Tartu Ülikooli auliikme statuut märkimaks ülikoolile osutatud teeneid. Viis esimest tiitlikandjat olid Walter Vääsi, Endel Aruja, Hilja ja Maret Aun ning Nikolai Küttis.
Viimane sai au osaliseks Kanadas asutatud Tartu Ülikooli fondi
toetamise eest suure rahasummaga (100.00 Kanada dollarit). Summa otstarve oli hr. Küttise poolt kindlaks määratud – stipendium ühekordseks uurimistööks Soomes eesti aspirandile metsanduse arendamise ja ökoloogia alal.
TÜ auliikmetele anti mälestusmedalid kätte Tartu Ülikooli rektori
Jüri Kärneri poolt 03. septembril 1990.a. N. Küttis oli toona 81-aas-
tane ja talle saadeti medal järele.
Nikolai Küttis (Nicolas Kuttis) suri 13. mail 2002.a-l Torontos 93 aasta vanuselt.
Andmed pärit minu väljakirjutistest. Aluseks on Põlevkivimuuseumi kogudes olevad spordiajakirjad , N. Küttise kirjad A. Ruusmaale ( üle antud fondi), Kaie Voolaiu artikkel “Hetki minevikust” Eesti Spordiajaloo Seltsi ajalehest nr.1 nov.1990.a. ja ESBL 2001. Artur Ruusmaa
…
Tartus Eesti Spordimuuseumis on väljas näitus Toronto eestlaste sporditrpfeede näitus. Üks neist eksponaatidest – väga ilus suur alusel hõbekarikas – on Nikolai Küttise poolt 1955.a. välja pandud rändauhind Montreal-Toronto eestlaste tennisevõistlustele. A. Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Uudised
Entsüklopeedia: Nikolai Küttis – spordimees, metseen
Sündis Auveres 14.02.1909.a. Nikolai (Nicolas) Küttis käis Auvere külakoolis ja hiljem Narva gümnaasiumis. Narvas algas ka Küttise spordimehetee, ta harrastas ujumist, tennist, lauatennist, laskmist ja kergejõustikku. Edukamaks alaks kujunes tal kergejõustik, nii kolmik- kui kaugushüppes püstitas ta Eesti rekordeid.
Peale Narva Gümnaasiumit jätkas N. Küttis õpinguid Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas metsanduse alal. Täiendas end stipendiaadina Helsingis ja Inglismaal.1932.a. Soomes magistritööd tehes organiseeris N. Küttis 1932.a. Kotka ja Narva vahelised kergejõustikuvõistlused.
1923.a Olaf Topmani juures alanud treeningute tähetunnid saabusid 1932 ja 1933.a., mil ta saavutas Eesti meistritiitlid 100 ja 200 m jooksus ja kaugushüppes.1928-1936.a. oli N. Küttis 10 kordne Eesti meister hüpetes ja sprindis, 1939.a. Eesti Mängudelt tuli tiitel kaugushüppes.1930-1936.a. püstitas ta 3 Eesti rekordit kolmikhüppes ( 14.33-14.41-ni), 1933.a. kaugushüppes 7.40,5 m ( kinnitamist ei leidnud 7.42 , mis sel ajal oli Euroopa 5. tulemus). Muuseas, see rekord püsis Virumaa rekordina 1980-te lõpuni.
1933.a. valiti Nikolai Küttis Tallinna Spordipressi Klubi poolt Eesti kõrgeima auhinna – aasta kuldmedali (aasta sporlase tiitel) omanikuks. Sel aastal tuli talle ka suurim rahvusvaheline edu Torinos üliõpilaste olümpiamängude kuldmedal (muuseas – ainus kuldmedal neil võistlustele eestlastele).
Nikolai Küttis oli ka mitmekordne Soome-Eesti-Läti-Leedu (SELL) üliõpilasolümpiaadide võitja.
Nikolai Küttise üheks edukaks spordialaks oli veel ka male. Nimelt oli
ta 1927-1930. aastail Narva esimaletajaks ja 1947. aastal võitis
ka Rootsi meistritiitli.1950-1965.aastail oli Nikolai Küttis neljal
korral Põhja-Ameerika eestlaste malemeister ja ühel korral pälvis
ta Toronto linna esivõistluste hõbemedali. Praeguseks ajaks on male
jäänud tahaplaanile ja praegu harrastab vanahärra tegevsportlasena
bridzi.
1934.a. läks N. Küttis riigi stipendiaadina Inglismaale metsaeksporti õppima ja sellega lõppes ka tema aktiivne sportlaskarjäär.1936.a. lõpetas ta Tartu Ülikooli ja asus tööle Eesti Metsatööstusesse inspektorina
saetööstusesse .
1944.a. õnnestus tal pääseda Rootsi ja siit siirdus Kanadasse, kus asutas puidufirma ja oli selle osanikuks, 1969 – 1985.a. oli selle puidutöötlemiskontserni presidendiks.
Suurärimehena on ta tänapäeval toetanud Tartu Ülikooli metsandusõpet (sel ajal küll juba EPA-juures) ja valitud Tartu Ülikooli auliikmeks
N. Küttise teeneid Eesti Vabariigi metsanduse ees ja metseenitegevust on märgitud Valgetähe IV klassi aumärgiga (2001.a.). Oma kirjades on ta alati muret tundnud Eesti metsade arutu hävitamise üle, ta on pakkunud korduvalt välja ideid töödeldud puidu turustamiseks.
30. juunil 1989.a. kehtestati Tartu Ülikooli auliikme statuut märkimaks ülikoolile osutatud teeneid. Viis esimest tiitlikandjat olid Walter Vääsi, Endel Aruja, Hilja ja Maret Aun ning Nikolai Küttis.
Viimane sai au osaliseks Kanadas asutatud Tartu Ülikooli fondi
toetamise eest suure rahasummaga (100.00 Kanada dollarit). Summa otstarve oli hr. Küttise poolt kindlaks määratud – stipendium ühekordseks uurimistööks Soomes eesti aspirandile metsanduse arendamise ja ökoloogia alal.
TÜ auliikmetele anti mälestusmedalid kätte Tartu Ülikooli rektori
Jüri Kärneri poolt 03. septembril 1990.a. N. Küttis oli toona 81-aas-
tane ja talle saadeti medal järele.
Nikolai Küttis (Nicolas Kuttis) suri 13. mail 2002.a-l Torontos 93 aasta vanuselt.
Andmed pärit minu väljakirjutistest. Aluseks on Põlevkivimuuseumi kogudes olevad spordiajakirjad , N. Küttise kirjad A. Ruusmaale ( üle antud fondi), Kaie Voolaiu artikkel “Hetki minevikust” Eesti Spordiajaloo Seltsi ajalehest nr.1 nov.1990.a. ja ESBL 2001. Artur Ruusmaa
…
Tartus Eesti Spordimuuseumis on väljas näitus Toronto eestlaste sporditrpfeede näitus. Üks neist eksponaatidest – väga ilus suur alusel hõbekarikas – on Nikolai Küttise poolt 1955.a. välja pandud rändauhind Montreal-Toronto eestlaste tennisevõistlustele. A. Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü