Arnold Maurer, prosaist ja ajakirjanik
Sündis 13.03.(28.02.vkj.) 1902.a. Järve vallas Saka külas maatöölise perekonnas. 1914.a. lõpetas ta kohaliku külakooli ja 1917.a. asus tööle Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse.
1918a.algul astus Punakaarti, vangistati sakslaste poolt ja viidi Naissaare vangilaagrisse, kust vabanes 1919.a.
Jätkas tööd Kohtla-Järve kaevanduses, 1921.a. sai temast EKP liige,
1922.a. arreteeriti streigi organiseerimise eest ja pärast vabanemist 1926.a. siirdus NSV Liitu, kus hakkas õppima Leningradis Lääne Vähemusrahvuslaste Kommunistlikus Ülikoolis. Hiljem töötas
“Külvaja” kirjastuses ja ajalehe “Edasi” toimetuses Leningradis.
A. Maurer (kirjanikunimi Terijöe) oli Eesti Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsiooni asutajaliikmeid . Hukkus stalinlike repressioonide ohvrina 1937.a.
Tema kirjanduslikud katsetused algasid 1920a., mil avaldades jutte Ees-
ti tööliste ja maakehvistu võitlusest,poliitvangide elust ja kollektiviseerimisest Nõukogude Liidu eesti asundustes.
Raamatutena ilmusid 1931.a. “Eesti vennad”, jutukogu “Popsikülas” (1933.a.). A.Maureri revolutsioonilist tegevust märgiti tema portreega Kohtla-Järve rajooni revolutsioonivõitlejate pildigaleriis Kohtla-Järvel endise “Pobeda” kinoteatri lähedal. Hiljem viidi pildigalerii pronksi ja
see büst asus Jõhvis revolutsioonivvõitlejate aumüüris endise “Oktoobri” kultuuripalee (praeguse Jõhvi Kultuurikeskuse) juurde viival alleel.
Arrthur Ruusmaa
Aluseks Eesti Kirjavara Leksikon,Tallinn 1995.a.
Virumaa Entsüklopeedias : A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Entsüklopeedia: Maurer, Arnold
Arnold Maurer, prosaist ja ajakirjanik
Sündis 13.03.(28.02.vkj.) 1902.a. Järve vallas Saka külas maatöölise perekonnas. 1914.a. lõpetas ta kohaliku külakooli ja 1917.a. asus tööle Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse.
1918a.algul astus Punakaarti, vangistati sakslaste poolt ja viidi Naissaare vangilaagrisse, kust vabanes 1919.a.
Jätkas tööd Kohtla-Järve kaevanduses, 1921.a. sai temast EKP liige,
1922.a. arreteeriti streigi organiseerimise eest ja pärast vabanemist 1926.a. siirdus NSV Liitu, kus hakkas õppima Leningradis Lääne Vähemusrahvuslaste Kommunistlikus Ülikoolis. Hiljem töötas
“Külvaja” kirjastuses ja ajalehe “Edasi” toimetuses Leningradis.
A. Maurer (kirjanikunimi Terijöe) oli Eesti Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsiooni asutajaliikmeid . Hukkus stalinlike repressioonide ohvrina 1937.a.
Tema kirjanduslikud katsetused algasid 1920a., mil avaldades jutte Ees-
ti tööliste ja maakehvistu võitlusest,poliitvangide elust ja kollektiviseerimisest Nõukogude Liidu eesti asundustes.
Raamatutena ilmusid 1931.a. “Eesti vennad”, jutukogu “Popsikülas” (1933.a.). A.Maureri revolutsioonilist tegevust märgiti tema portreega Kohtla-Järve rajooni revolutsioonivõitlejate pildigaleriis Kohtla-Järvel endise “Pobeda” kinoteatri lähedal. Hiljem viidi pildigalerii pronksi ja
see büst asus Jõhvis revolutsioonivvõitlejate aumüüris endise “Oktoobri” kultuuripalee (praeguse Jõhvi Kultuurikeskuse) juurde viival alleel.
Arrthur Ruusmaa
Aluseks Eesti Kirjavara Leksikon,Tallinn 1995.a.
Virumaa Entsüklopeedias : A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü