Esimene Alutaguse praostkonna koolmeistrite konverentsi korraldas Jõhvis 14. veebruaril 1864.aastal Alutaguse praost Fr. Meyer.
Fr. Meyer kutsel osalesid sellel ka praostid Scholvin, Vogt ja Hunnius. Põhiliseks arutlusobjektiks oli talurahvakoolide koolikorralduse eeskirja läbiarutamine ja kindlaksmääramine.
Koolmeistrite soov oli , et kuu aja jooksul see ka trükis avaldadaks. Suurimaks üllatuseks oli vast see, et iga konverentsil osalenud koolmeister sai konverentsi lõppedes kaasa ühe eksemplari sellest Koolikorraldusest.
Seega kiire ja otsustav samm Fr. Meyeri poolt, keda ma peaksin Virumaa üheks suurimaks haridustegelaseks. Tema oli see, kes alates 1852.aastast pidas ta omal kulul ülal kirikukooli, mis 1862.a. sai riiklikuks kooliks. Ja tegi palju koolielu korraldamiseks, külakoolmeistrite ettevalmistamiseks.
Meie kandis ja eks Fr. Meyeri mõjutusel korraldatud Jõhvi esimene laulupidu 1865.a. 1-2.juulil oli tegelikult haridusliku kalduvustega, sest ta püüdis kohalikud kooliõpetajad ja õpilased laulma panna.
Arthur Ruusmaa Aluseks on Põlevkivimuuseumi kogudes olev Jõhvi kiriku kroonika , mille on tõlkinud saksa keelest kodu-uurija August Martin.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Esimene Alutaguse praostkonna koolmeistrite konverents.
Esimene Alutaguse praostkonna koolmeistrite konverentsi korraldas Jõhvis 14. veebruaril 1864.aastal Alutaguse praost Fr. Meyer.
Fr. Meyer kutsel osalesid sellel ka praostid Scholvin, Vogt ja Hunnius. Põhiliseks arutlusobjektiks oli talurahvakoolide koolikorralduse eeskirja läbiarutamine ja kindlaksmääramine.
Koolmeistrite soov oli , et kuu aja jooksul see ka trükis avaldadaks. Suurimaks üllatuseks oli vast see, et iga konverentsil osalenud koolmeister sai konverentsi lõppedes kaasa ühe eksemplari sellest Koolikorraldusest.
Seega kiire ja otsustav samm Fr. Meyeri poolt, keda ma peaksin Virumaa üheks suurimaks haridustegelaseks. Tema oli see, kes alates 1852.aastast pidas ta omal kulul ülal kirikukooli, mis 1862.a. sai riiklikuks kooliks. Ja tegi palju koolielu korraldamiseks, külakoolmeistrite ettevalmistamiseks.
Meie kandis ja eks Fr. Meyeri mõjutusel korraldatud Jõhvi esimene laulupidu 1865.a. 1-2.juulil oli tegelikult haridusliku kalduvustega, sest ta püüdis kohalikud kooliõpetajad ja õpilased laulma panna.
Arthur Ruusmaa Aluseks on Põlevkivimuuseumi kogudes olev Jõhvi kiriku kroonika , mille on tõlkinud saksa keelest kodu-uurija August Martin.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü