Kindral Herbert Brede sündis 25.aprillil 1888.a. Püssi vallas. Õppis Peterburi I Reaalkoolis,lõpetas selle1907. Sama aasta 14.septembril hakkas õppima Peterburi Mihhaili suurtükiväekoolis, mille lõpetas 19.08.1910.a. nooremleitnandina. Järgnes teenistus 5. laskursuurtükiväe divisjonis, kus ülendati leitnandi auastmesse.
I Maailmasõja ajal läks rindele. Juba 21.oktoobril 1916.a. sai kapteni auastme. Detsembris viidi ta üle 100. suurtükiväebrigaadi, kus teenis patareiülemana sõja lõpuni.
Võitles Saksa ja Austria rindel . Mitmete Vene sõjaliste autasude ja aumärkide kõrval oli tal ka Püha Georgi mõõk.
Maailmasõja lõppedes tuli H.Brede tagasi Eestisse. Peagi ülendati ta 1. suurtükiväepolgu 1.divisjoni ülemaks,21.01. 1919.a. 2.suurtükiväepolgu ülemaks ja 01.08.1919 Suurtükiväe Valitsuse ülemaks.
Vabadussõja eest anti Herbert Bredele I liigi 2.järgu Vabadusrist, rahaline autasu 225000 marka ja Tammiku talu Valkla asulas Harjumaal. Nüüdseks oli H.Brede edutatud alampolkovnikuks,11.02.1920.a.polkovnikuks ning 10.07.1920 määrati H. Brede suurtükiväe inspektoriks,ühtlasi ka Kindralstaabi Kursuste (1925.a-st Kõrgem Sõjakool) suurtükiala lektoriks.
1923.a.täiendas H. Brede end Prantsusmaal, mõni aasta hiljem hakkas
õppima Prantsusmaa Kõrgemas Sõjakoolis (Ecole Superieure de Guerre).
Peale sõjakooli lõpetamist nimetati ta 01.08.1930 Kaitseväe Ühen-
datud Õppeasutuste ülem.
1933.a. lahkus H. Brede omal soovil ametist, kuna protesteeris toonase kaitseministri Aleksander Tõnissoni ohvitseride väljaõppe- ja kasvatusmeetodite vastu. 01.05.1933.a. määrati H. Brede Kõrgema Sõjakooli alaliseks lektoriks ja sama aasta 01.sept. ka 1.diviisi ülema kohusetäitjaks. 06.09.1934.a. määrati H. Brede 3.diviisi ja ühtlasi ka Tallinna Garnisoni ülemaks.Sellel ametikohal töötas ta Eesti Vabariigi iseseisvusaja lõpuni. A-st1935 kindralmajori auastmes.
H. Brede oli Eesti suurtükiväe praktiline organiseerija, taktika ja strateegia väljatöötaja. Tema sulest ilmus hulgaliselt sõjalisteoreetilisi ja sõjajaloolisi
artikleid.
H. Brede oli tegev Ohvitseride Keskkogu juhatuses ja 1938
Sõjavägede Nõukogu liige. Oma rahuaastate tegevuse eest autasustati
H. Bredet I; II ja III klassi Kotkaristiga, ta oli ka Läti Karutapja
III järgu ( nagu meil Vabadusrist) ja Poola Sõjaristi kavaler.
Okupeeritud Eestis määrati H. Brede meie kaitseväest moodustatud 22.
territoriaal-laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kust ta vallandati
juuni alguses 1941.a.
Venelased arreteerisid ja küüditasid Brede Venemaale. Süüdistati
selle eest, et ei olnud nõus Punaarmees (Nõukogude
Armees) teenima. 06.10.1942.a. lasti kindral Herbert Brede Norilski
laagris maha.
Herbert Brede abiellus Sophie Neuhauseniga 1918.a, abielu oli lastetu.
Mati Õuna raamatu “Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid” alusel .Tallinn 1997.a. Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Entsüklopeedia: Brede, Herbert – kindral
Kindral Herbert Brede sündis 25.aprillil 1888.a. Püssi vallas. Õppis Peterburi I Reaalkoolis,lõpetas selle1907. Sama aasta 14.septembril hakkas õppima Peterburi Mihhaili suurtükiväekoolis, mille lõpetas 19.08.1910.a. nooremleitnandina. Järgnes teenistus 5. laskursuurtükiväe divisjonis, kus ülendati leitnandi auastmesse.
I Maailmasõja ajal läks rindele. Juba 21.oktoobril 1916.a. sai kapteni auastme. Detsembris viidi ta üle 100. suurtükiväebrigaadi, kus teenis patareiülemana sõja lõpuni.
Võitles Saksa ja Austria rindel . Mitmete Vene sõjaliste autasude ja aumärkide kõrval oli tal ka Püha Georgi mõõk.
Maailmasõja lõppedes tuli H.Brede tagasi Eestisse. Peagi ülendati ta 1. suurtükiväepolgu 1.divisjoni ülemaks,21.01. 1919.a. 2.suurtükiväepolgu ülemaks ja 01.08.1919 Suurtükiväe Valitsuse ülemaks.
Vabadussõja eest anti Herbert Bredele I liigi 2.järgu Vabadusrist, rahaline autasu 225000 marka ja Tammiku talu Valkla asulas Harjumaal. Nüüdseks oli H.Brede edutatud alampolkovnikuks,11.02.1920.a.polkovnikuks ning 10.07.1920 määrati H. Brede suurtükiväe inspektoriks,ühtlasi ka Kindralstaabi Kursuste (1925.a-st Kõrgem Sõjakool) suurtükiala lektoriks.
1923.a.täiendas H. Brede end Prantsusmaal, mõni aasta hiljem hakkas
õppima Prantsusmaa Kõrgemas Sõjakoolis (Ecole Superieure de Guerre).
Peale sõjakooli lõpetamist nimetati ta 01.08.1930 Kaitseväe Ühen-
datud Õppeasutuste ülem.
1933.a. lahkus H. Brede omal soovil ametist, kuna protesteeris toonase kaitseministri Aleksander Tõnissoni ohvitseride väljaõppe- ja kasvatusmeetodite vastu. 01.05.1933.a. määrati H. Brede Kõrgema Sõjakooli alaliseks lektoriks ja sama aasta 01.sept. ka 1.diviisi ülema kohusetäitjaks. 06.09.1934.a. määrati H. Brede 3.diviisi ja ühtlasi ka Tallinna Garnisoni ülemaks.Sellel ametikohal töötas ta Eesti Vabariigi iseseisvusaja lõpuni. A-st1935 kindralmajori auastmes.
H. Brede oli Eesti suurtükiväe praktiline organiseerija, taktika ja strateegia väljatöötaja. Tema sulest ilmus hulgaliselt sõjalisteoreetilisi ja sõjajaloolisi
artikleid.
H. Brede oli tegev Ohvitseride Keskkogu juhatuses ja 1938
Sõjavägede Nõukogu liige. Oma rahuaastate tegevuse eest autasustati
H. Bredet I; II ja III klassi Kotkaristiga, ta oli ka Läti Karutapja
III järgu ( nagu meil Vabadusrist) ja Poola Sõjaristi kavaler.
Okupeeritud Eestis määrati H. Brede meie kaitseväest moodustatud 22.
territoriaal-laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kust ta vallandati
juuni alguses 1941.a.
Venelased arreteerisid ja küüditasid Brede Venemaale. Süüdistati
selle eest, et ei olnud nõus Punaarmees (Nõukogude
Armees) teenima. 06.10.1942.a. lasti kindral Herbert Brede Norilski
laagris maha.
Herbert Brede abiellus Sophie Neuhauseniga 1918.a, abielu oli lastetu.
Mati Õuna raamatu “Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid” alusel .Tallinn 1997.a. Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü