Sündis 7.veebruaril 1910.aastal sündis Jõhvis. Hariduse sai Jõhvi algkkolis ja ühisgümnaasiumis.Juba kooliajal ilmnes tema musikaalsus ja absoluutne muusikaline kuulmine ning laulmistundides vähendas õpetaja oma käevaveva sellega,et kutsus Augusti tahvli juurde ja pani ta tahvlile kuulmise järgi noote kirjutama , mida õpetaja ise viiulil ette mängis.
15 aastasena sai A.Luudist Jõhvi Puhkpilliorkestri mängija , samal ajal mängis ta ka keskkooli orkes tris ja Jõhvi alevi sümfooniaorkestris.
A.Luud oli tegev ka spordi- rindel ,1924.a. alustas ta sportimist kohalikus spordiseltsis “Kalju”ja hiljem läks üle ÜENÜ spordiosakonda.A.Luud harrastas jalgpalli ja raskejõustikku ja tema nimel oli rida ÜENÜ rekordeid.Parimate tulemustena on kirjas poolraskekaalus kahe käega surumises 92 kg., tõukamises 116 kg.ja rebimises 88 kg.A.Luudi sportlikke saavutusi hinnati ÜENÜ Keskjuhatuse rekordmärgiga ( see tähendas üleriiklikku noorterekordit).
1937.a.sai A.Luudist Jõhvi puhkpilliorkestri dirigent ja ta oli selles ametis ligi 30 aastat.Pärast dirigendiks saamist üllatas ta kõiki sellega ,et orkestreeris mitu sümfoonilist teost ,sealhulgas Saint-Saensi “Surnute tantsu” puhkpilliorkestrile Paljude aastate jooksul oli ta Jõhvi linna ja rajooni laulupäevade puhkpilliorkestrite üldjuhiks.Süüdistatuna Omakaitsesse kuulumises (Saksa okupatsiooni perioodil oli orkester Omakaitse alluvuses),tuli tal 1945.a. mitu nädalat veeta Tallinnas Pagari tänava piinakeldris.
Ametilt oli A.Luud tisler ja 1940.aastani kuulus talle mööbli- ja puusärgiäri Jõhvis.1941.aastast töötas A.Luud raudteelasena Toila jaamas , kokku üle 20 aasta.Iseloomult oli ta tagasihoidlik,sõnakehv ja heasüdamlik inimene.Üheks tema tödemuseks oli, et orkestrandil võib ainult SUUR VARVAS KINGA SEES taktis kaasa liikuda,sest mis siis saaks,kui kogu orkester kingataldadega hakkaks kaasa trampima.
Teenekas orketrijuht hukkus autoõnnetuses ( jäi auto alla) 16.juunil 1969.aastal ja on maetud Jõhvi kalmistule.
Artikli koostamise aluseks on kodu-uurija Lembit Kiismalt pärit kirjalikud ja suulised andmed.
Autor: Artur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Entsüklopeedia: August Luud
Sündis 7.veebruaril 1910.aastal sündis Jõhvis. Hariduse sai Jõhvi algkkolis ja ühisgümnaasiumis.Juba kooliajal ilmnes tema musikaalsus ja absoluutne muusikaline kuulmine ning laulmistundides vähendas õpetaja oma käevaveva sellega,et kutsus Augusti tahvli juurde ja pani ta tahvlile kuulmise järgi noote kirjutama , mida õpetaja ise viiulil ette mängis.
15 aastasena sai A.Luudist Jõhvi Puhkpilliorkestri mängija , samal ajal mängis ta ka keskkooli orkes tris ja Jõhvi alevi sümfooniaorkestris.
A.Luud oli tegev ka spordi- rindel ,1924.a. alustas ta sportimist kohalikus spordiseltsis “Kalju”ja hiljem läks üle ÜENÜ spordiosakonda.A.Luud harrastas jalgpalli ja raskejõustikku ja tema nimel oli rida ÜENÜ rekordeid.Parimate tulemustena on kirjas poolraskekaalus kahe käega surumises 92 kg., tõukamises 116 kg.ja rebimises 88 kg.A.Luudi sportlikke saavutusi hinnati ÜENÜ Keskjuhatuse rekordmärgiga ( see tähendas üleriiklikku noorterekordit).
1937.a.sai A.Luudist Jõhvi puhkpilliorkestri dirigent ja ta oli selles ametis ligi 30 aastat.Pärast dirigendiks saamist üllatas ta kõiki sellega ,et orkestreeris mitu sümfoonilist teost ,sealhulgas Saint-Saensi “Surnute tantsu” puhkpilliorkestrile Paljude aastate jooksul oli ta Jõhvi linna ja rajooni laulupäevade puhkpilliorkestrite üldjuhiks.Süüdistatuna Omakaitsesse kuulumises (Saksa okupatsiooni perioodil oli orkester Omakaitse alluvuses),tuli tal 1945.a. mitu nädalat veeta Tallinnas Pagari tänava piinakeldris.
Ametilt oli A.Luud tisler ja 1940.aastani kuulus talle mööbli- ja puusärgiäri Jõhvis.1941.aastast töötas A.Luud raudteelasena Toila jaamas , kokku üle 20 aasta.Iseloomult oli ta tagasihoidlik,sõnakehv ja heasüdamlik inimene.Üheks tema tödemuseks oli, et orkestrandil võib ainult SUUR VARVAS KINGA SEES taktis kaasa liikuda,sest mis siis saaks,kui kogu orkester kingataldadega hakkaks kaasa trampima.
Teenekas orketrijuht hukkus autoõnnetuses ( jäi auto alla) 16.juunil 1969.aastal ja on maetud Jõhvi kalmistule.
Artikli koostamise aluseks on kodu-uurija Lembit Kiismalt pärit kirjalikud ja suulised andmed.
Autor: Artur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü