Kreenholmi puuvillamanufaktuur võlgneb tekkimise eest tänu mõningaile tööstusega tegelevaile suurkaupmeestele, kelle käsutuses on igatahes suured kapitalid.
Kogu tehas peab kord koosnema 120.000 peene mule-twist´i ja water-twist´i värtnast (ketrusmasinate liigid-AB) ja 2400 mehhaanilisest kangasteljest; praegu on valmis ehitatud juba 3/4 vabrikuhooneist. Ülimal määral märkimisväärne on see, et juba 1,5 aastat pärast ehitamise algust töötasid 40.000 värtnat, millega meie maal küll keegi veel pole toime tulnud.
Vabrikuehitised (vt ka Vladovski Aleksander – AB) koosnevad kahest määratusuurest karreest (siin: ruudukujulise põhiplaaniga ehitis- AB), millest üks on määratud ketrus – ja teine kudumisvabrikuks. Hooned on kõik paekivist ehitatud ja nimelt tulekindlalt; ainuüksi sidekonstruktsioonideks on kulutatud umbes 400.000 puuda malni ja separauda. Ehitise suurusest lühikese ülevaate saamiseks jätkub sellest kui mainida, et ainuüksi vabrikuhooneis leidub peaaegu 1500 määratusuurt akent ja et hoonete üheainsa esikülje pikkus on umbes 1000 jalga.
Ilma, et hakkaksime detailselt kirjeldama ketrus- ja kudumismasinaid, mis on valmistatud Inglismaal, kasutades kõige uuemaid leiutusi ja täiustusi ning mis mitmes suhtes võivad huvitada tehnikut, tuleb eelkõige mainida eriti kaunist liikumapanevat masinavärki ning jõurattaid endid; neist viimastest on üles seatud juba kolm, et poolt vabrikut käima panna. Igal neist vesiratastest on lolossaalsed mõõtmed, 30 jalga kõrgust ning laiust, ja on gigantse tehasega täiuslikult kooskõlas.
Veejuhtmed, mis jõumasinad käima panevad, on Narva jõe sängi loodusliku kuju äärmiselt otstarbeka ärakasutamise tõttu kujunenud suurteks seadmeteks, et teisi taolisi maailmas küll vaevalt leidub. Saare ühel küljel on nad täiesti lõpule viidud ning koosnevad ühest kõvasse kaljusse raiutud kanalist, mis on üle 2000 jala pikk, 60 kuni 100 jalga sügav, ning teisest, sügavamale rajatud, umbes 500 jalga pikast ja 30 jalga laiast kanalist, mis osalt esimese alla kaevandub ning mille ülesandeks on ülalpoole paigaldatud vesiratta allavoolu ärajuhtimine – seade, mille sarnast samuti vaevalt on olemas.
Praegusel silmapilgul on Kreenholmis käigus ainult osa ketrusvabrikust, andes tööd enam kui 1200 töölisele. Produktsiooni päeva-päevast kasvatades ja vastavalt ettevalmistusele, mida on tehtud, peaks juba sel sügisel vaja olema küll enam kui 2000 töölist. Sellele lisandub suur hulk meistreid, mehaanikuid, järelevaatajaid, kontori ja administratsiooniametnikke – koosseis, mis ühtekokku nõuaks 30 kuni 35000 rubla kuupalka. See tähelepanuväärne kapital (aastas 400.000 kuni 500.000 rubla), mis sealsamas koha peal töölistele välja jagatakse, peab igatahes avaldama mitte ainult Kreenholmi lähemale ümbruskonnale, vaid kogu kubermangule ülimalt soodsat mõju.
Selle kasuks juba praegu veenva tõendina räägib asjaolu, et sisse- ja väljasõitnud laevade arv Narvas möödunud aastal juba on kahekordistunud ning et Kreenholmi Manufaktuur on sisse seadnud korrapärase aurikuühenduse Narva ja Peterburi vahel.
Seejuures tuleb märkida, et kõige hiljem 2 aasta pärast, vabriku kavandite järgi otsustades, on vaja vähemalt kahekordne hulk tööjõude, nii et siis ligemale 5000 töölist võivad püsivat teenistust leida, ning kindlasti peab jõukaks muutuma Eestimaa Viru maakond, mis seni läbistikku väga vaene on.
“Das Inland” 11. mai 1859, nr 19, tõlke alusel. Avo Blankin
30.04.1857.a. alustati Narvas Kreenholmi saarele Puuvillasaaduste
Manufaktuuri ehitamist ja juba järgmisel aastal alustas see tööd
ja peagi oli üheks suurimaks töötsusettevõtteks Eestis.
1860.a.-l oli kirjas 2000 töölist ja XX sajandi alguseks 1900.aastal 5400
töölist, mis teeks au ka praegusel ajal.
Arthur Ruusmaa
XXX
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Uudised
VE: Kreenholmi Manufaktuuri asutamine (1857)
Kreenholmi puuvillamanufaktuur võlgneb tekkimise eest tänu mõningaile tööstusega tegelevaile suurkaupmeestele, kelle käsutuses on igatahes suured kapitalid.
Kogu tehas peab kord koosnema 120.000 peene mule-twist´i ja water-twist´i värtnast (ketrusmasinate liigid-AB) ja 2400 mehhaanilisest kangasteljest; praegu on valmis ehitatud juba 3/4 vabrikuhooneist. Ülimal määral märkimisväärne on see, et juba 1,5 aastat pärast ehitamise algust töötasid 40.000 värtnat, millega meie maal küll keegi veel pole toime tulnud.
Vabrikuehitised (vt ka Vladovski Aleksander – AB) koosnevad kahest määratusuurest karreest (siin: ruudukujulise põhiplaaniga ehitis- AB), millest üks on määratud ketrus – ja teine kudumisvabrikuks. Hooned on kõik paekivist ehitatud ja nimelt tulekindlalt; ainuüksi sidekonstruktsioonideks on kulutatud umbes 400.000 puuda malni ja separauda. Ehitise suurusest lühikese ülevaate saamiseks jätkub sellest kui mainida, et ainuüksi vabrikuhooneis leidub peaaegu 1500 määratusuurt akent ja et hoonete üheainsa esikülje pikkus on umbes 1000 jalga.
Ilma, et hakkaksime detailselt kirjeldama ketrus- ja kudumismasinaid, mis on valmistatud Inglismaal, kasutades kõige uuemaid leiutusi ja täiustusi ning mis mitmes suhtes võivad huvitada tehnikut, tuleb eelkõige mainida eriti kaunist liikumapanevat masinavärki ning jõurattaid endid; neist viimastest on üles seatud juba kolm, et poolt vabrikut käima panna. Igal neist vesiratastest on lolossaalsed mõõtmed, 30 jalga kõrgust ning laiust, ja on gigantse tehasega täiuslikult kooskõlas.
Veejuhtmed, mis jõumasinad käima panevad, on Narva jõe sängi loodusliku kuju äärmiselt otstarbeka ärakasutamise tõttu kujunenud suurteks seadmeteks, et teisi taolisi maailmas küll vaevalt leidub. Saare ühel küljel on nad täiesti lõpule viidud ning koosnevad ühest kõvasse kaljusse raiutud kanalist, mis on üle 2000 jala pikk, 60 kuni 100 jalga sügav, ning teisest, sügavamale rajatud, umbes 500 jalga pikast ja 30 jalga laiast kanalist, mis osalt esimese alla kaevandub ning mille ülesandeks on ülalpoole paigaldatud vesiratta allavoolu ärajuhtimine – seade, mille sarnast samuti vaevalt on olemas.
Praegusel silmapilgul on Kreenholmis käigus ainult osa ketrusvabrikust, andes tööd enam kui 1200 töölisele. Produktsiooni päeva-päevast kasvatades ja vastavalt ettevalmistusele, mida on tehtud, peaks juba sel sügisel vaja olema küll enam kui 2000 töölist. Sellele lisandub suur hulk meistreid, mehaanikuid, järelevaatajaid, kontori ja administratsiooniametnikke – koosseis, mis ühtekokku nõuaks 30 kuni 35000 rubla kuupalka. See tähelepanuväärne kapital (aastas 400.000 kuni 500.000 rubla), mis sealsamas koha peal töölistele välja jagatakse, peab igatahes avaldama mitte ainult Kreenholmi lähemale ümbruskonnale, vaid kogu kubermangule ülimalt soodsat mõju.
Selle kasuks juba praegu veenva tõendina räägib asjaolu, et sisse- ja väljasõitnud laevade arv Narvas möödunud aastal juba on kahekordistunud ning et Kreenholmi Manufaktuur on sisse seadnud korrapärase aurikuühenduse Narva ja Peterburi vahel.
Seejuures tuleb märkida, et kõige hiljem 2 aasta pärast, vabriku kavandite järgi otsustades, on vaja vähemalt kahekordne hulk tööjõude, nii et siis ligemale 5000 töölist võivad püsivat teenistust leida, ning kindlasti peab jõukaks muutuma Eestimaa Viru maakond, mis seni läbistikku väga vaene on.
“Das Inland” 11. mai 1859, nr 19, tõlke alusel. Avo Blankin
30.04.1857.a. alustati Narvas Kreenholmi saarele Puuvillasaaduste
Manufaktuuri ehitamist ja juba järgmisel aastal alustas see tööd
ja peagi oli üheks suurimaks töötsusettevõtteks Eestis.
1860.a.-l oli kirjas 2000 töölist ja XX sajandi alguseks 1900.aastal 5400
töölist, mis teeks au ka praegusel ajal.
Arthur Ruusmaa
XXX
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü