Inglastele kuulunud “New Consolitated Gold Fields Ltd” õlivabrikute
juhataja William Dunn sündis 09. juulil 1884.a. Inglismaal.
Seal sai ta ka kesk- ja kõrghariduse. Sportlastee algas varajases nooruses ja tegeles peamiselt golfiga. Kui ta tuli Kohtla-Nõmmele tööle, siis
sai temast ka üks esimesi golfi pioneere Eestis. 1931.aastal ehitati
Roodu-Nõmmele golfirada, kus peale kohalike inglaste käis ka mängi-
jaid pealinnast ja rahva seas levis ka jutuke, et Tallinna ülemused
( Eesti Põlevkivitööstusest) tulid kevade ja suve saabudes õige
tihti Kohtla õlivabrikuid (tegutsesid 1931-1960.a.) inventeerima
ja kontrollima, tegelikuks põhjuseks oli aga hoopis golf.
W.Dunn toetas ka väga aktiivselt sporti, andes selleks raha ja aitas ka ise kaasa spordiürituste organiseerimisel. Vanemate inimeste mäletamist mööda ei möödunud ükski Kohtla küla tuletõrjeühingu pidu ilma
Dunnita. Tema teeneks oli ka see, et klubis õpiti inglise keelt, kuna
Dunn ise tuli Inglismaalt, siis oli temaga kaasas ka abikaasa ja
kaks last. Viimased tekitasid rahva seas imestust, sest ronisid tihti aia otsa ja tegid muidki koerustükke.
Teadmata põhjustel jättis aga W.Dunn oma pere maha ja abiellus Kohtla valla sekretäri Anne Rauaga. Proua Annet mäletatakse väga hea ja abivalmis inimesena ja see mõjus ka Williamile ja kõikidele Nõmme lastele, kelle vanemad töötasid tema ettevõttes, jagas W.Dunn isiklikult jõulupakke.
Samas aga nõudis Dunn ranget korda. Töö juures suitsetamine oli keelatud, kohe võis järgneda vallandamine. Kui tööline rikkus korda, siis vallandas Dunn ta. Tööstuses oli kord majas. W. Dunn ei sallinud joodikuid ja need sattusid kohe ka vallandatute nimekirja. Purjus võis olla ainult Ott Reimaa isa, kes mõnikord jõi mitu päeva järjest kuid teda ei vallandatud. Nimelt ta oli kuldsete kätega mees, kes oli töötanud ehitusel algusest peale ja teadis kõike ja avarii korral tegi ta kõik alati kiiresti korda. See oli ka ainuke kõrvalepõige tema “raudsest liinist”. Kuid kohtlanõmmekatele on ta meelde jäänud õiglase ja heatahtliku inimesena.
1940.aastal läksid nad koos Anne Raua emaga Inglismaale ja siin ka teave tema edasise elusaatuse kohta katkeb.
Uuesti tuletas end W. Dunn meelde käesoleval aastal, kui installatsioonina jäädvustus suletus Kohtla kaevanduse tootmisüksuse seinale ja valvab rajatava maaaluse kaevandusmuuseumi rajamist.
Kindlasti oli ka Dunni teene see, et Kohtla-Nõmme kujunes üheks ilusaks väikeseks puust majadega töölisasulaks ja omapärane arhitektuur mõjus paljudele südantsoojendavalt ja kindlasti oli tema möju järjepidevus tuntav ka viimase kaevanduse direktori Rein Mäe näol olemas, sest Kohtla kaevandus on läbi aegade olnud üks paremini heakorrastatud ettevõtteid kaevanduste seas ja üldse Ida-Virumaa tööstusmaastikul.
Arthur Ruusmaa
Aluseks on Kohtla-Nõmme elanike mälestused (praegu Kohtla ajalooringi
arhiivis) ja Põlevkivimuuseumi kogudes ja ka muuseumi kogudes olevad spordiajakirjad ja leksikonid.
Lisateave William A.Dunni kohta
Sir Arvi Barbo kirjutab vastuseks minu järelpärimisele: “…Gold Fields of South Africa oli osaomanik kaevandusfirmas Consolidated Goldfields Limited, mille peakorter oli Londonis. Viimane firma alustas tegevust kullakaevanduse alal Austraalias 1938.aastal. Hiljem laiendus nende tegevus ka teistele mineraalidele – vask, inglistina, rauamaak jne. aga nii palju kui tean, polnud neil midagi pistmist Austraalia põlevkiviga. Kui William A.Dunn 1940. aastal Austraaliasse tuli, siis ilmselt Consolidated Goldfields teenistusse kullakaevanduse alal.
Consolidated Goldfields ei ole Austraalias enam otseselt tegevuses ja siin pole võimalik William Dunni karjääri kohta andmeid saada….”
Arvo Aun, 4. september 2002
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Dunn, William – õlivabrikant
juhataja William Dunn sündis 09. juulil 1884.a. Inglismaal.
Seal sai ta ka kesk- ja kõrghariduse. Sportlastee algas varajases nooruses ja tegeles peamiselt golfiga. Kui ta tuli Kohtla-Nõmmele tööle, siis
sai temast ka üks esimesi golfi pioneere Eestis. 1931.aastal ehitati
Roodu-Nõmmele golfirada, kus peale kohalike inglaste käis ka mängi-
jaid pealinnast ja rahva seas levis ka jutuke, et Tallinna ülemused
( Eesti Põlevkivitööstusest) tulid kevade ja suve saabudes õige
tihti Kohtla õlivabrikuid (tegutsesid 1931-1960.a.) inventeerima
ja kontrollima, tegelikuks põhjuseks oli aga hoopis golf.
W.Dunn toetas ka väga aktiivselt sporti, andes selleks raha ja aitas ka ise kaasa spordiürituste organiseerimisel. Vanemate inimeste mäletamist mööda ei möödunud ükski Kohtla küla tuletõrjeühingu pidu ilma
Dunnita. Tema teeneks oli ka see, et klubis õpiti inglise keelt, kuna
Dunn ise tuli Inglismaalt, siis oli temaga kaasas ka abikaasa ja
kaks last. Viimased tekitasid rahva seas imestust, sest ronisid tihti aia otsa ja tegid muidki koerustükke.
Teadmata põhjustel jättis aga W.Dunn oma pere maha ja abiellus Kohtla valla sekretäri Anne Rauaga. Proua Annet mäletatakse väga hea ja abivalmis inimesena ja see mõjus ka Williamile ja kõikidele Nõmme lastele, kelle vanemad töötasid tema ettevõttes, jagas W.Dunn isiklikult jõulupakke.
Samas aga nõudis Dunn ranget korda. Töö juures suitsetamine oli keelatud, kohe võis järgneda vallandamine. Kui tööline rikkus korda, siis vallandas Dunn ta. Tööstuses oli kord majas. W. Dunn ei sallinud joodikuid ja need sattusid kohe ka vallandatute nimekirja. Purjus võis olla ainult Ott Reimaa isa, kes mõnikord jõi mitu päeva järjest kuid teda ei vallandatud. Nimelt ta oli kuldsete kätega mees, kes oli töötanud ehitusel algusest peale ja teadis kõike ja avarii korral tegi ta kõik alati kiiresti korda. See oli ka ainuke kõrvalepõige tema “raudsest liinist”. Kuid kohtlanõmmekatele on ta meelde jäänud õiglase ja heatahtliku inimesena.
1940.aastal läksid nad koos Anne Raua emaga Inglismaale ja siin ka teave tema edasise elusaatuse kohta katkeb.
Uuesti tuletas end W. Dunn meelde käesoleval aastal, kui installatsioonina jäädvustus suletus Kohtla kaevanduse tootmisüksuse seinale ja valvab rajatava maaaluse kaevandusmuuseumi rajamist.
Kindlasti oli ka Dunni teene see, et Kohtla-Nõmme kujunes üheks ilusaks väikeseks puust majadega töölisasulaks ja omapärane arhitektuur mõjus paljudele südantsoojendavalt ja kindlasti oli tema möju järjepidevus tuntav ka viimase kaevanduse direktori Rein Mäe näol olemas, sest Kohtla kaevandus on läbi aegade olnud üks paremini heakorrastatud ettevõtteid kaevanduste seas ja üldse Ida-Virumaa tööstusmaastikul.
Arthur Ruusmaa
Aluseks on Kohtla-Nõmme elanike mälestused (praegu Kohtla ajalooringi
arhiivis) ja Põlevkivimuuseumi kogudes ja ka muuseumi kogudes olevad spordiajakirjad ja leksikonid.
Lisateave William A.Dunni kohta
Sir Arvi Barbo kirjutab vastuseks minu järelpärimisele: “…Gold Fields of South Africa oli osaomanik kaevandusfirmas Consolidated Goldfields Limited, mille peakorter oli Londonis. Viimane firma alustas tegevust kullakaevanduse alal Austraalias 1938.aastal. Hiljem laiendus nende tegevus ka teistele mineraalidele – vask, inglistina, rauamaak jne. aga nii palju kui tean, polnud neil midagi pistmist Austraalia põlevkiviga. Kui William A.Dunn 1940. aastal Austraaliasse tuli, siis ilmselt Consolidated Goldfields teenistusse kullakaevanduse alal.
Consolidated Goldfields ei ole Austraalias enam otseselt tegevuses ja siin pole võimalik William Dunni karjääri kohta andmeid saada….”
Arvo Aun, 4. september 2002
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü