Aidma Rein, Ida-Viru maavanem

Rein Aidma, Ida-Viru maavanem

Rein Aidma.jpg:  Füüsikaõpetajast maavanem, kes on mitu aastat murdnud juurdunud väärastunud tõekspidamisi Ida-Virust kui kriisikoldest.

Pidevalt tegev maine parandamise ja maakonna vajaduste teadvustamiseks valitsusringkondades ja mujal.

Ida-Virumaa arengukava koostamise eestvedaja. Vastutust mittekartev meeskonnamängija ja liider.

2. märtsil 2003 valiti Riigikogu liikmeks.

xxx

Hääletad ELi poolt, toetad Ida-Virumaa arengut

REIN AIDMA, riigikogu liige,
Reformierakond

Kuidas nii? Imestab mõni inimene pealkirja lugedes. Väga lihtsalt, toon selle väite kinnituseks väga selged näited.

  • Võib kindlalt väita, et just Ida-Virumaa saab enim kasu Eesti seni suurimast maanteede remondi projektist “Via Baltica II”, mida Euroopa Liit toetab enam kui 300 miljoni krooniga. Tallinna ja Narva vahel uuendatakse selle projekti raames üle 76 kilomeetrit maanteed.
  • Korda tehakse 21,8 kilomeetri pikkune lõik Ida-Viru maakonna piirist Vooreperani ja
  • 45,6kilomeetrine Jõhvi-Narva teelõik.

Aga ega Euroopa maksumaksja raha lähe meil ainult suurte maanteede uuendamiseks.

  • Euroopa Liidu Phare programmist tuli üle kuue miljoni krooni toetust näiteks Saka-Ontika-Toila tee remondiks ning
  • maakonna populaarseima turismiobjekti, Valaste joa kaldapealse ehitustöödeks.

Puhastab vett ja ehitab kanalisatsiooni

  • Narva reoveepuhastusjaama renoveerimiseks andis Euroopa Liit 78 miljonit krooni ning Kiviõli joogi- ja heitveesüsteemi rekonstrueerimiseks ligi 10 miljonit krooni. Narva reoveepuhastusjaamas eraldatakse tööstuslike ja olmejäätmete ning sette käitlemine, vähendatakse oluliselt Narva jõe ja Soome lahe otsest saastamist ning energiakulu.
  • Peale selle ehitatakse Narvas euroraha eest 24,5 kilomeetrit ning
  • renoveeritakse umbes 40 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke.

Sillamäe jäätmehoidla ainulaadne Ida-Euroopas

  • Maikuus lõppes Euroopa Liidu toetusel Sillamäe jäätmehoidla ohutuks muutmise esimene etapp. Kaks ja pool aastat kestnud ning 77 miljonit krooni maksma läinud tööde tulemusena pole hoidla enam varisemisohtlik. Hoidla merepoolsesse külge ehitati tammi kindlustamiseks raudbetoonvaiadest vöö, tammi ette kaldakindlustus. Viimane on umbes kilomeeter pikk ning ulatub merepinnast nelja ja poole meetri kõrgusele. Hoidla maapoolsesse külge rajati tõkked, mis juhivad maismaa poolt valguva vee hoidlast mööda.
  • Algust on tehtud jäätmehoidla veekindla katmisega, et sademevesi ei pääseks sealt midagi ohtlikku välja uhtma. See töö valmib 2006. aastal. Sillamäel on tegemist Eesti kõigi aegade suurima keskkonnaalase saneerimisprojektiga, mille kogumaksumus on ligi 312 miljonit krooni.

Sillamäe jäätmehoidlast saab tööde lõppedes esimene keskkonnakaitseliselt täiesti ohutu uraaniobjekt kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Et samalaadseid jäätmehoidlaid on Ida- ja Kesk-Euroopas kokku 19, siis pakub meie maakonnas saavutatud edu projektijuhtidele ja keskkonnaspetsialistidele võimaluse oma kogemusi näiteks Ungaris ja Tðehhimaal jagada.

Euroopa Liiduga on seotud nii meie riigi, kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtete tulevikuplaanid. Näiteks

  • Kohtla-Järve Soojus plaanib 2008. aastaks põhjalikult renoveerida Ahtme soojuselektrijaama, milleks kulub esialgsetel andmetel 700 miljonit krooni. Kohtla-Järve Soojuse juhatuse esimees Toomas Niinemäe ütles ajalehele Põhjarannik, et 85 protsenti tööde maksumusest kavatsetakse taotleda Euroopa Liidult. Euroopa tagastamatu abi võimaldab jätkata soojusenergia tootmist senisest efektiivsemalt ja vähendada keskkonnaheitmeid, seejuures oluliselt elektri hinda tõstmata.

See loetelu sai nüüd pikk ja loodetavasti veenev.

Miks Euroopa Liit toetab?

Sel lihtsal põhjusel, et Euroopa Liidus aitavad rikkamad riigid solidaarsuse põhimõttest lähtudes vaesemaid. Sageli kahtlustatakse meil, et Euroopa Liidu abi pole omakasupüüdmatu. Et Euroopa Liit tahab mingil kurikavalal kombel meil naha üle kõrvade tõmmata.

Muidugi on neil ka väike omakasu mängus. Iga inimene tahab ju, et tema naaberkorteris või talus elaksid korralikud inimesed. Korralikud naabrid ei tee tüli, vaid on vajadusel abiks. Nii tahavad ka Euroopa Liidu riigid, et kõik nende naabrid oleksid heal järjel ja meeldivad. Majanduslikult edukad riigid ei ähvarda naabreid keskkonnareostuse, kurjategijate ega ebaseaduslike töötajate sisserändega.

Meil on mõistlik pakutud abikäsi vastu võtta, sest see on kasulik Ida-Virumaa arengule. Hääletan 14. septembril Euroopa Liiduga ühinemise poolt, sest öeldes “jah”, toetan ma Ida-Virumaad.

Laupäev, 30.08.2003

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü