Entsüklopeedia: Kalvi mõis

Kalvi mõisa ansamblis on esindatud neli sajandit ehituslugu. Tänaseks varemeis vasallilinnust mainiti esmakordselt 15. sajandi lõpul.

18. sajandil ehitati linnuse müüridele härrastemaja, mis põles 1910. Paekaldale rajati uus, tudoristiilis peahoone, mille kirjust interjöörist on säilinud vaid fragmendid.       Avo Blankin

 

Kalvi loss avanes väärika seltskonna osavõtul

Eile avati kahe Virumaa piiril Kalvi loss, kus on kokku 28 uhket tuba, nende hulgas kolm sviiti, täiuslikud konverentsisaalid ning türgi saunadega miniveekeskus.

Avamisele oli taanlasest omanik Henning Lykke Jensen kutsunud 300 külalist, nende hulgas Riigikogu liikmeid, Ida- ja Lääne-Viru maavanema, mõlema maakonna omavalitsuste juhid ning turismitöötajaid, kellele avamisel esines Tarvanpää folkloorirühm.

1913. aastal valminud erinevates stiilides, kuid kaunis hoone võttis pärast mitut omanikuvahetust restaureerida Flexa Grupp.

Taani perekond Lykke Jensen ja eestlane Tiit Rannaste võtsid mõisa üle 1999. aastal von Stackelbergidelt.

Viimati kasutati lossi sanatooriumina ja põlevkivitööstuse töötajate puhkekoduna. Taastamisel on veel lossipark ja sealsed sillutised.

Kalvi lossipargis:

Praegu vaatab paekaldalt, kust avaneb panoraamvaade merele ja taamal asuvatele Venemaa saartele, vastu suursugune loss, mille interjööri iseloomustab ülim glamuursus.

Lisaks hotelli- ja konverentsiteenustele pakub AS Kalvi Mõis ka muid puhkuseveetmise võimalusi, näiteks jahiturismi. Samuti tegeleb mõis põllumajandusega.

Kuigi peahoone on üsna uus, pärinevad esimesed teated Kalvist XII sajandi lõpust.

Virumaa Teataja 20.04.2002

Avo Blankini foto220

Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.