Kohtla-Järvel tegutsenud spordiseltsi “VÕIMULA” saamisloos on teata- vaid teeneid Eesti raskejõustiku pioneeril Tõnis Viedemann-Võimulal kelle õhutusel selts 6.veebruaril 1927.aastal ellu kutsuti. Ka selts võttis oma nimeks asutaja perekonnanime.
Põlevkivitööstuse keskuses asetsevana oli “Võimula” enda ümber koondanud tugevaid ja sitkeid noori töömehi ,kelle peamiseks huvialaks sai sport.Kuigi “Võimulal” puudusid korralikud ruumid treeningute läbiviimiseks,saavutati spordis suurt edu.
Kaevandus püüdis igati kaasa aidata,luues soodsaid treeninguvõmalusi,toetades sportlikku tööd ja aidates rajada spordiväljakuid kergejõustiku- ja jalgpallihuvilistele.See oli ka kasulik tööstusele endale, kuna tööle tulid terved ja tugevad noored ja ka nende huvialade hulka ei kuulunud joomine. “Võimula ” kuulsusrikkamaks alaks kujunes raskejõustik,seda mitte üksikute tippude ,vaid peamiselt tervete ja löögivõimeliste meeskondade pooles, kes saavutasid edu nii ringkondlikel ( praeguses mõttes valdade ja linnade) esivõistlustel kui ka ülevirumaalistel võistlustel.
Suurimaks sportlikuks ürituseks kujunesid karikavõistlused poksis ja maadluses Kiviöli Spordiklubi ja “Võimula” vahel, mis olid omamoodi suursündmusteks.Lisaks prooviti jõudu maadluses Kehra,Järva,Harju maleva ja paljude teiste võistkondadega ja enamasti saavutas neis edu spordiseltsi “Võimula” meeskond.
Võimaluste piires võeti osa ka üleriigilistest võistlustest, kuigi siin saavutasid enamasti edu juba nn. profisportlased.Eriti edukaks kujunes spordiseltsile “Võimula” 1938.aasta , mil võideti maadluses 6 Virumaa meistritiitlit,poksis saavutati kolm meistritiitlit. Eriti edukaks kujunesid poksis klubivõistlused Rakvere Poksiklubiga (8:0 meile),ÜENÜ Tallinna osakonna meeskonnaga (6:2 meile). Suvealadest harrastati jalgpalli,käsipalli ( sel ajal oli käsipalli nime all korv- ja võrkpall) ja kergejõustikku. Jalgpallis osaleti Ida-Eesti esivõistluste A-klassis, kuigi siin erilist edu ei saavutatud ja mõningast edu saadi ka võrkpallis aga siiski rohkem teati ja tunti “Võimulat” raskejõustiku järgi.
1940.aasta võimuvahetusega sai ka otsa spordiseltsi “Võimula” aeg, see lihtsalt suleti uue võimu poolt. 1990.aastatel, kui mitmed spordiseltsid võtsid tagasi oma nimed, käis läbi ka “Võimula” taastamise küsimus, kuid ellu seda ei viidud ja nii võib öelda, et spordiseltsi “Võimula” tradistioone ja saavutusi viivad edasi spordiselts “Kalev” ja Kohtla-Järvel asuvad Järve ja Vanalinna spordikool, kes kasutavad ka põlevkivitööstuse ja spordiseltsi “Võimula” koostöös rajatud staadioni vanalinnas.
Spordiseltsil “Võimula” oli ka oma “treeningbaas” -Pavandu kõrtsireht (tare), kus ühes otsas oli ka politseijaoskond ja teises otsas tehti kõvasti trenni ja peeti võistlusigi ja nii mõnedki võistlused peeti ära Kohtla-Järve Rahvamajas.
Omamoodi fenomeniks oli ka spor- diseltsi “Võimula” üks juhte, politseikontstaabel Mikkor, kelle rasket rusikat said tunda nii poksijad kui ka kurikaelad ja rahva suus liikus jutte, et Mikkori rusikas lahendas nii mõnegi sulitembu paremini ära kui seadusekull. (Artikli kirjutamise aluseks on Põlevkivimuuseumi kogudes olevad ajakirjad “Viru Sport”,”Viru Spordi Leksikon” , Põlevkivitööstuse juubelialbumid, mälestused ).
Autor: Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Entsüklopeedia: Spordiselts “Võimula”
Kohtla-Järvel tegutsenud spordiseltsi “VÕIMULA” saamisloos on teata- vaid teeneid Eesti raskejõustiku pioneeril Tõnis Viedemann-Võimulal kelle õhutusel selts 6.veebruaril 1927.aastal ellu kutsuti. Ka selts võttis oma nimeks asutaja perekonnanime.
Põlevkivitööstuse keskuses asetsevana oli “Võimula” enda ümber koondanud tugevaid ja sitkeid noori töömehi ,kelle peamiseks huvialaks sai sport.Kuigi “Võimulal” puudusid korralikud ruumid treeningute läbiviimiseks,saavutati spordis suurt edu.
Kaevandus püüdis igati kaasa aidata,luues soodsaid treeninguvõmalusi,toetades sportlikku tööd ja aidates rajada spordiväljakuid kergejõustiku- ja jalgpallihuvilistele.See oli ka kasulik tööstusele endale, kuna tööle tulid terved ja tugevad noored ja ka nende huvialade hulka ei kuulunud joomine. “Võimula ” kuulsusrikkamaks alaks kujunes raskejõustik,seda mitte üksikute tippude ,vaid peamiselt tervete ja löögivõimeliste meeskondade pooles, kes saavutasid edu nii ringkondlikel ( praeguses mõttes valdade ja linnade) esivõistlustel kui ka ülevirumaalistel võistlustel.
Suurimaks sportlikuks ürituseks kujunesid karikavõistlused poksis ja maadluses Kiviöli Spordiklubi ja “Võimula” vahel, mis olid omamoodi suursündmusteks.Lisaks prooviti jõudu maadluses Kehra,Järva,Harju maleva ja paljude teiste võistkondadega ja enamasti saavutas neis edu spordiseltsi “Võimula” meeskond.
Võimaluste piires võeti osa ka üleriigilistest võistlustest, kuigi siin saavutasid enamasti edu juba nn. profisportlased.Eriti edukaks kujunes spordiseltsile “Võimula” 1938.aasta , mil võideti maadluses 6 Virumaa meistritiitlit,poksis saavutati kolm meistritiitlit. Eriti edukaks kujunesid poksis klubivõistlused Rakvere Poksiklubiga (8:0 meile),ÜENÜ Tallinna osakonna meeskonnaga (6:2 meile). Suvealadest harrastati jalgpalli,käsipalli ( sel ajal oli käsipalli nime all korv- ja võrkpall) ja kergejõustikku. Jalgpallis osaleti Ida-Eesti esivõistluste A-klassis, kuigi siin erilist edu ei saavutatud ja mõningast edu saadi ka võrkpallis aga siiski rohkem teati ja tunti “Võimulat” raskejõustiku järgi.
1940.aasta võimuvahetusega sai ka otsa spordiseltsi “Võimula” aeg, see lihtsalt suleti uue võimu poolt. 1990.aastatel, kui mitmed spordiseltsid võtsid tagasi oma nimed, käis läbi ka “Võimula” taastamise küsimus, kuid ellu seda ei viidud ja nii võib öelda, et spordiseltsi “Võimula” tradistioone ja saavutusi viivad edasi spordiselts “Kalev” ja Kohtla-Järvel asuvad Järve ja Vanalinna spordikool, kes kasutavad ka põlevkivitööstuse ja spordiseltsi “Võimula” koostöös rajatud staadioni vanalinnas.
Spordiseltsil “Võimula” oli ka oma “treeningbaas” -Pavandu kõrtsireht (tare), kus ühes otsas oli ka politseijaoskond ja teises otsas tehti kõvasti trenni ja peeti võistlusigi ja nii mõnedki võistlused peeti ära Kohtla-Järve Rahvamajas.
Omamoodi fenomeniks oli ka spor- diseltsi “Võimula” üks juhte, politseikontstaabel Mikkor, kelle rasket rusikat said tunda nii poksijad kui ka kurikaelad ja rahva suus liikus jutte, et Mikkori rusikas lahendas nii mõnegi sulitembu paremini ära kui seadusekull. (Artikli kirjutamise aluseks on Põlevkivimuuseumi kogudes olevad ajakirjad “Viru Sport”,”Viru Spordi Leksikon” , Põlevkivitööstuse juubelialbumid, mälestused ).
Autor: Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü