5. veebruaril 1956 astus kokku põlevkivimaa populaarseim isetegevuskollektiiv meeskoor “Kaevur”. Koori enam kui 40-aastase tegevuse tutvustamiseks esitame katkeid asutajaliikmete ja praeguse dirigendi kirjapandud mälestustest.
Mõeldes Eduard Valdasele… Tema mängis olulist rolli meeskoori algusaastail. Et tal perekonda ei olnud, andis ta kogu energis, ja seda ei olnud tal vähe, meeskoori käimapanemiseks. Ta sisustas meeskoorile harjutusruumi, oli kassapidaja ja liikmemaksude koguja, noodikogu korrastaja, ajas asju a/ü komiteega ja oli kursis kõigi majanusküsimustega. Kui oli koori peoõhtu, toimus toitude valmistamine peakokk Eedi juhtimisel. Kogu masinavärk hakkas Eedi vaiksel tegutsemisel korralikult tööle. Kui selgus, et mõnel meeskoori liikmel oli vaja enne proovi õllepudelist “häält seada”, oli järgmiseks prooviks Eedi õlle poest kohale toonud….
Juhan Tomberg…Olen pärit Tartumaalt Torma vallast. Isa oli Adam Jakobsoni poolt asutatud Torma pasunakoori juht. Puhkpilli hakkasin mängima algkoolis käies. Pillimängimine Mustvee Reaalkoolis ja Tartu I Gümnaasiumi ja Tehnikumi ühisorkestris. Sillamäele tööle minnes laulsin Vaivara segakooris. Kui Kohtla-Nõmmel hakati looma meeskoori, olin nõu ja jõuga abiks. Selliseid nagu mina, kes on muusikat teinud ja laulnud teistes koorides ning laululusti varem tunda saanud, on “Kaevuris” palju. Kõigist meist koos ongi saanud vabariigis tuntud meeskoor “Kaevur”.
Voldemar Soots Kes meist meeskoori pärisalgataja oli, seda enam ei mäleta, aga kindlasti oli ka minu osa selles. Esimesel proovil oli umbes 20 meest ja meid asus õpetama härra Rännat. Kõigepealt saime selgeks E. Arro “Rahulaulu”, mis oli ael ajal väga populaarne. Oli ju rahval veel meeles suur ja verine sõda. Laulu kandsime ette oma klubis naistepäeval ja see leidis sooja vastuvõtu. Iga prooviga tuli mehi juurde ja varsti oligi meie pere 60-liikmeline…
Oleme palju rännanud: sõitnud Läti ja Leedu teedel, näinud Venemaa suurt avarust ja rikkust, tema uhkeid linnu ning vaeseid külasid, Koola poolsaare väga omapärast loodust ja polaarpäeva; käinud ära Uuralites ja seisnud kahe maailmajao piiril, olnud puhkusereisil Krimmis. Oleme laulnud Moskvas Ostankino telesaates “Raduga”, külastanud kahel korral Soome vabariiki ja andnud mitu kontserti.
Meie meeste laul on kõlanud väga paljudes Eestimaa paikades ning kõikidel üldlaulupidudel…
Eduard Kuusk… Koolis laulsin kolmandas või neljandas klassis poistekooris ja ansamblis. 13 aastaselt sain karjapoisi nimest lahti ja läksin sulaseks. See oli minu elu raskeim aeg. Mäletan hästi, kuidas heinaniitmisel metsas, istusin üksi põõsa taga ja nutsin, sest kellelegi ei olnud oma muret kurta. Aga saarlase jonn ja visadus on mind elus alati aidanud. … Peale kooli lõpetamist olin sulane kuni 1946.aastani, mil tuli käsk ilmuda värbamisbüroosse. Sealt saadeti mind kaevanduskooli, mille lõpetamise järel suunati tööle kaevandusse “Kohtla”… Olen kaevanduses töötanud 49 aastat…
5. veebruaril 1956 kutsuti mind klubisse, kus moodustati meeskoor. Esimesed dirigendid olid Elmar Rännat ja August Aho… Siis tuli dirigendiks Eino Nurk, kes töötas meiega pikki aastaid. Peale Nurga lahkumist asus meid juhatama Aadu Kukk, kes dirigeerib siiani. Tahaksin laulda nii kaua kui häält ja jõudu jätkub…
Dirigent Aadu Kukk: Olen seda koori juhatanud juba 26 aastat, esimesed kümmekond ka tenorit lauldes (nendes lauludes, mida Eino juhatas). Oli võimalus kaasa laulda ka teistes häälerühmades peaaegu iga laulumehe kõrval. Nii õppisin tundma iga mehe laululisi võimeid…
Kuna mul ei ole koorijuhi eriharidust, sain selle (kui ikka olen saanud) tänu meeskoorile. Õppisin koos kooriga ja jõudumööda õpetasin koori. Aga selliseid tublisid laulumehi õpetada oli ja on ka praegu tore elamus…
Olen koori senise tegevusega rahul, kuigi kõike saab alati paremini teha. Mis ette võetud, on ka ära tehtud…
Meeskoori vanema Peet Paursoni (tel. 70194) ja krooniku Sulev Hurma arvates annab meeskoor “Kaevur” tänavu oma 600. kontserdi.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü
Uudised
VE: Meeskoor Kaevur
Mõeldes Eduard Valdasele… Tema mängis olulist rolli meeskoori algusaastail. Et tal perekonda ei olnud, andis ta kogu energis, ja seda ei olnud tal vähe, meeskoori käimapanemiseks. Ta sisustas meeskoorile harjutusruumi, oli kassapidaja ja liikmemaksude koguja, noodikogu korrastaja, ajas asju a/ü komiteega ja oli kursis kõigi majanusküsimustega. Kui oli koori peoõhtu, toimus toitude valmistamine peakokk Eedi juhtimisel. Kogu masinavärk hakkas Eedi vaiksel tegutsemisel korralikult tööle. Kui selgus, et mõnel meeskoori liikmel oli vaja enne proovi õllepudelist “häält seada”, oli järgmiseks prooviks Eedi õlle poest kohale toonud….
Juhan Tomberg…Olen pärit Tartumaalt Torma vallast. Isa oli Adam Jakobsoni poolt asutatud Torma pasunakoori juht. Puhkpilli hakkasin mängima algkoolis käies. Pillimängimine Mustvee Reaalkoolis ja Tartu I Gümnaasiumi ja Tehnikumi ühisorkestris. Sillamäele tööle minnes laulsin Vaivara segakooris. Kui Kohtla-Nõmmel hakati looma meeskoori, olin nõu ja jõuga abiks. Selliseid nagu mina, kes on muusikat teinud ja laulnud teistes koorides ning laululusti varem tunda saanud, on “Kaevuris” palju. Kõigist meist koos ongi saanud vabariigis tuntud meeskoor “Kaevur”.
Voldemar Soots Kes meist meeskoori pärisalgataja oli, seda enam ei mäleta, aga kindlasti oli ka minu osa selles. Esimesel proovil oli umbes 20 meest ja meid asus õpetama härra Rännat. Kõigepealt saime selgeks E. Arro “Rahulaulu”, mis oli ael ajal väga populaarne. Oli ju rahval veel meeles suur ja verine sõda. Laulu kandsime ette oma klubis naistepäeval ja see leidis sooja vastuvõtu. Iga prooviga tuli mehi juurde ja varsti oligi meie pere 60-liikmeline…
Oleme palju rännanud: sõitnud Läti ja Leedu teedel, näinud Venemaa suurt avarust ja rikkust, tema uhkeid linnu ning vaeseid külasid, Koola poolsaare väga omapärast loodust ja polaarpäeva; käinud ära Uuralites ja seisnud kahe maailmajao piiril, olnud puhkusereisil Krimmis. Oleme laulnud Moskvas Ostankino telesaates “Raduga”, külastanud kahel korral Soome vabariiki ja andnud mitu kontserti.
Meie meeste laul on kõlanud väga paljudes Eestimaa paikades ning kõikidel üldlaulupidudel…
Eduard Kuusk… Koolis laulsin kolmandas või neljandas klassis poistekooris ja ansamblis. 13 aastaselt sain karjapoisi nimest lahti ja läksin sulaseks. See oli minu elu raskeim aeg. Mäletan hästi, kuidas heinaniitmisel metsas, istusin üksi põõsa taga ja nutsin, sest kellelegi ei olnud oma muret kurta. Aga saarlase jonn ja visadus on mind elus alati aidanud. … Peale kooli lõpetamist olin sulane kuni 1946.aastani, mil tuli käsk ilmuda värbamisbüroosse. Sealt saadeti mind kaevanduskooli, mille lõpetamise järel suunati tööle kaevandusse “Kohtla”… Olen kaevanduses töötanud 49 aastat…
5. veebruaril 1956 kutsuti mind klubisse, kus moodustati meeskoor. Esimesed dirigendid olid Elmar Rännat ja August Aho… Siis tuli dirigendiks Eino Nurk, kes töötas meiega pikki aastaid. Peale Nurga lahkumist asus meid juhatama Aadu Kukk, kes dirigeerib siiani. Tahaksin laulda nii kaua kui häält ja jõudu jätkub…
Kuna mul ei ole koorijuhi eriharidust, sain selle (kui ikka olen saanud) tänu meeskoorile. Õppisin koos kooriga ja jõudumööda õpetasin koori. Aga selliseid tublisid laulumehi õpetada oli ja on ka praegu tore elamus…
Olen koori senise tegevusega rahul, kuigi kõike saab alati paremini teha. Mis ette võetud, on ka ära tehtud…
Meeskoori vanema Peet Paursoni (tel. 70194) ja krooniku Sulev Hurma arvates annab meeskoor “Kaevur” tänavu oma 600. kontserdi.
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö, Ü