Aa küla on mainitud esmakordselt 1241. aastal, mil “Taani hindamisraamat” märgib tema suuruseks 13 adramaad. Hiljem kuulus küla Kärkna kloostrile, kes ta 1246. aastal lähedaste külade vastu välja vahetas. 15. sajandil rajati mõis, mis allus Narva foogtile, hiljem Tallinna linnapeale, kelle perekonna kasutusse jäi kuni 18. sajandi lõpuni.
Adam Olerianuse reisikirjade järgi oli Aa ümbruses palju karusid, et nad teekäijaid kimbutasid ja isegi surnuid haudadest välja kraapisid.
Muiste olnud Aa rannas sadam, kuhu mõisahoonest salakäik läinud. Kord tahtnud parunipreili seda käiku pidi oma välismaalasest kallimaga ära põgeneda, kuid vana parun sattunud peale ja müürinud tütre karistuseks elusalt maa-alusesse kongi. Sügisöödel olevat neiu kuju mõisa akendel näha.
Mõisa moonamees leidnud Aa männikus sõjaaegse varakambri ukse. Kui mõisnik sellest teada saanud, andnud moonamehele suure summa raha ja saatnud ta Saksamaale, et varandust endale saada.
Pärimuse järgi olevat Aa küla mitu korda mõisnike tahtel ümber paigutatud. Esmalt asunud küla päris mererannas, sealt veetud ta Voorepere küla kõrvale Aa mäele. Siis olnud ta Nehatu küla nime all Aa mõisast ida pool. Siin asunud ka muistne Nehatu hiis. 1860. aastail lammutatud seegi küla, moonakate ja vabadike majad veetud Varjale.
Arhitektuurimälestisena kuulub kaitse alla 18. sajandi teisel poolel ehitatud Aa mõisa härrastemaja, mis 19. sajandi lõpul osaliselt ümber ehitati. (Siin asub mitmeid aastakümneid internaatkodu).
Põlistest asustustest Aa ümbruses annavad tunnistust mitmed kaitsealused kivikalmed ja kultusekivid.
Aa küla kohal Tallinn-Narva maanteest ligikaudu kilomeeter lõuna pool asub soisel heinamaal künkake vaevumärgatavate vallijäänustega. See on kuulus Alulinna linnamägi.
Virumaa tööstusrajoonis tuntakse Aa randa hinnatud puhkepaigana, kus toredat liivaranda, muruseid päevitusväljakuid ja lainetes libedaks ihutud rannakive. Meeldivat jalutusmõnu pakuvad puhkajaile looduskaitsealune Aa park ja põline Aa männik pargist kirde pool.
Aa küla kuulub Ida-Virumaa külade esindusse alates 1999. aastast. Esindaja on Ilona Lepsalu.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon (ER, 1988) ja teiste andmete alusel Avo Blankin
Aa küla
Aa küla on mainitud esmakordselt 1241. aastal, mil “Taani hindamisraamat” märgib tema suuruseks 13 adramaad. Hiljem kuulus küla Kärkna kloostrile, kes ta 1246. aastal lähedaste külade vastu välja vahetas. 15. sajandil rajati mõis, mis allus Narva foogtile, hiljem Tallinna linnapeale, kelle perekonna kasutusse jäi kuni 18. sajandi lõpuni.
Adam Olerianuse reisikirjade järgi oli Aa ümbruses palju karusid, et nad teekäijaid kimbutasid ja isegi surnuid haudadest välja kraapisid.
Muiste olnud Aa rannas sadam, kuhu mõisahoonest salakäik läinud. Kord tahtnud parunipreili seda käiku pidi oma välismaalasest kallimaga ära põgeneda, kuid vana parun sattunud peale ja müürinud tütre karistuseks elusalt maa-alusesse kongi. Sügisöödel olevat neiu kuju mõisa akendel näha.
Mõisa moonamees leidnud Aa männikus sõjaaegse varakambri ukse. Kui mõisnik sellest teada saanud, andnud moonamehele suure summa raha ja saatnud ta Saksamaale, et varandust endale saada.
Pärimuse järgi olevat Aa küla mitu korda mõisnike tahtel ümber paigutatud. Esmalt asunud küla päris mererannas, sealt veetud ta Voorepere küla kõrvale Aa mäele. Siis olnud ta Nehatu küla nime all Aa mõisast ida pool. Siin asunud ka muistne Nehatu hiis. 1860. aastail lammutatud seegi küla, moonakate ja vabadike majad veetud Varjale.
Arhitektuurimälestisena kuulub kaitse alla 18. sajandi teisel poolel ehitatud Aa mõisa härrastemaja, mis 19. sajandi lõpul osaliselt ümber ehitati. (Siin asub mitmeid aastakümneid internaatkodu).
Põlistest asustustest Aa ümbruses annavad tunnistust mitmed kaitsealused kivikalmed ja kultusekivid.
Aa küla kohal Tallinn-Narva maanteest ligikaudu kilomeeter lõuna pool asub soisel heinamaal künkake vaevumärgatavate vallijäänustega. See on kuulus Alulinna linnamägi.
Virumaa tööstusrajoonis tuntakse Aa randa hinnatud puhkepaigana, kus toredat liivaranda, muruseid päevitusväljakuid ja lainetes libedaks ihutud rannakive. Meeldivat jalutusmõnu pakuvad puhkajaile looduskaitsealune Aa park ja põline Aa männik pargist kirde pool.
Aa küla kuulub Ida-Virumaa külade esindusse alates 1999. aastast. Esindaja on Ilona Lepsalu.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon (ER, 1988) ja teiste andmete alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z