Järve küla asub Kohtla vallas Kohtla-Järve linna kirdepiiril.
1241. aastal kandis ta Tõrvasküla nime ja oli 3 adramaa suurune.
Muistne Järve küla paiknes aga praeguse Kohtla-Järve linna maa-alal.
15. sajandil rajati Tõrvasküla maadele Järve mõis, millest ka praeguste Järve küla ja poolenisti Kohtla-Järve linna nimed.
1916. aastal rajati siin esimene põlevkivi proovikaevandus Eestis – juunikuu toodang oli siis 22 vagunitäit põlevkivi.
Tänapäeval meenutab endisaegset Järve mõisa iidne park ja vasallilinnuse varemed.
Järve pargi põhja-loode osas kuulus riikliku kaitse alla asulakoht. Küla piirkonnast on saadud kaks peitleidu. Esimene koosnes 80 relvakatkendist, mis oli mulda peidetud arvatavasti 10. sajandi algul. 1927. aastal tuli samast piirkonnast kraavi kaevamisel päevavalgele helmestest ja muudest ehetest koosnev hõbeaare, mis pärines 13. sajandist. 1946.-47. aastal kaevati Järve algkooli juures läbi kaks tarandkalmet, kust saadi ehteid ja mõned tarberiistad. Leiumaterjali järgi arvati, et kalmed rajati teise sajandi lõpul ja neid kasutati paari aastasaja jooksul.
Tallinna tee ääres paiknenud kivikalmed on hävinud.
Järve küla suurim huviväärsus on siiski kindluselamu ehk vasallilinnus, mis kuulus endisaegselt vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Aastatel 1966-76 tehti siin kunstiteadlase Villem Raami juhtimisel väliuurimis- ja taastamistöid. V. Raami arvates ehitati Järve kindlustatud mõisamaja Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi valitsusajal, seega 16. sajandi esimesel veerandil. Meie päevini on säilinud osaliselt selle 2 meetri paksuste müüridega hoone kaks alumist korrust, kolmas korrus hävis kas Liivi sõja või Põhjasõja ajal.
Endise Järve mõisa territooriumil paiknes Friedenthali-nimeline väikemõis, kus aastail 1795-97 elas näitekirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Oma lühikeseks jäänud elu jooksul (ta mõrvati Mannheimis) jõudis ta kirjutada luuletusi, romaane, memuaare ja koguni 211 näidendit. Ludwig van Beethoven kirjutas tema libretodele kaks ooperit (“Kuningas Stefan” ja “Ateena varemed”), millega avati muide Budapesti ooperiteater. Preisi kuningas nimetas teda geeniuseks, kirjandusleksikonid aga säravaks isiksuseks. Eesti kultuuriloos on A. v. Kotzebuel teeneid esimese asjaarmastajate teatri loomisel Tallinnas 1784. aastal. Teatri repertuaaris oli hulk tema näidendeid. Autor oli sageli ka nende lavastaja, samuti kaasamängija.
Järve mõisatöölise perest oli pärit revolutsioonilise liikumise tegelane Voldemar Puss (1886-1932). Oru lossis kärneripoisina töötades tutvus ta ka Toilas suvitava Jaan Anveldiga. Kodusõja ajal oli V. Puss 1. eesti kommunistliku kütipolgu komandör. 1924. aasta 1. detsembril oli Puss ülestõusnute 2. pataljoni komandör Tallinnas. Kuni 1925. aastani juhtis ta põrandaalust parteitööd Eestis, hiljem sõjaväelasena Leningradis. Tema portreebareljeef oli Jõhvis asunud memoriaalmüüril.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon; ER, 1988 ja Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Järve küla
Järve küla asub Kohtla vallas Kohtla-Järve linna kirdepiiril.
1241. aastal kandis ta Tõrvasküla nime ja oli 3 adramaa suurune.
Muistne Järve küla paiknes aga praeguse Kohtla-Järve linna maa-alal.
15. sajandil rajati Tõrvasküla maadele Järve mõis, millest ka praeguste Järve küla ja poolenisti Kohtla-Järve linna nimed.
1916. aastal rajati siin esimene põlevkivi proovikaevandus Eestis – juunikuu toodang oli siis 22 vagunitäit põlevkivi.
Tänapäeval meenutab endisaegset Järve mõisa iidne park ja vasallilinnuse varemed.
Järve pargi põhja-loode osas kuulus riikliku kaitse alla asulakoht. Küla piirkonnast on saadud kaks peitleidu. Esimene koosnes 80 relvakatkendist, mis oli mulda peidetud arvatavasti 10. sajandi algul. 1927. aastal tuli samast piirkonnast kraavi kaevamisel päevavalgele helmestest ja muudest ehetest koosnev hõbeaare, mis pärines 13. sajandist. 1946.-47. aastal kaevati Järve algkooli juures läbi kaks tarandkalmet, kust saadi ehteid ja mõned tarberiistad. Leiumaterjali järgi arvati, et kalmed rajati teise sajandi lõpul ja neid kasutati paari aastasaja jooksul.
Tallinna tee ääres paiknenud kivikalmed on hävinud.
Järve küla suurim huviväärsus on siiski kindluselamu ehk vasallilinnus, mis kuulus endisaegselt vabariikliku tähtsusega arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Aastatel 1966-76 tehti siin kunstiteadlase Villem Raami juhtimisel väliuurimis- ja taastamistöid. V. Raami arvates ehitati Järve kindlustatud mõisamaja Liivimaa ordumeistri Wolter von Plettenbergi valitsusajal, seega 16. sajandi esimesel veerandil. Meie päevini on säilinud osaliselt selle 2 meetri paksuste müüridega hoone kaks alumist korrust, kolmas korrus hävis kas Liivi sõja või Põhjasõja ajal.
Endise Järve mõisa territooriumil paiknes Friedenthali-nimeline väikemõis, kus aastail 1795-97 elas näitekirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Oma lühikeseks jäänud elu jooksul (ta mõrvati Mannheimis) jõudis ta kirjutada luuletusi, romaane, memuaare ja koguni 211 näidendit. Ludwig van Beethoven kirjutas tema libretodele kaks ooperit (“Kuningas Stefan” ja “Ateena varemed”), millega avati muide Budapesti ooperiteater. Preisi kuningas nimetas teda geeniuseks, kirjandusleksikonid aga säravaks isiksuseks. Eesti kultuuriloos on A. v. Kotzebuel teeneid esimese asjaarmastajate teatri loomisel Tallinnas 1784. aastal. Teatri repertuaaris oli hulk tema näidendeid. Autor oli sageli ka nende lavastaja, samuti kaasamängija.
Järve mõisatöölise perest oli pärit revolutsioonilise liikumise tegelane Voldemar Puss (1886-1932). Oru lossis kärneripoisina töötades tutvus ta ka Toilas suvitava Jaan Anveldiga. Kodusõja ajal oli V. Puss 1. eesti kommunistliku kütipolgu komandör. 1924. aasta 1. detsembril oli Puss ülestõusnute 2. pataljoni komandör Tallinnas. Kuni 1925. aastani juhtis ta põrandaalust parteitööd Eestis, hiljem sõjaväelasena Leningradis. Tema portreebareljeef oli Jõhvis asunud memoriaalmüüril.
H. Joonuks, O. Vallimäe: Kohtla-Järve linn ja rajoon; ER, 1988 ja Põlevkivimuuseumi materjalide alusel Avo Blankin
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z