|
Maie Orav teeb mehed õnnelikuks
(10.06.2006)
Eda Post
Maie Orav on naine, kelle pärast sõidab ligi 2000 meest jalgpalli MM-i ajal hoopis Rakverre rahvuslikke tantse tantsima. Meeste tantsupeole, millest on kuuldused jõudnud juba Las Vegasessegi – uuriti, kas eesti meestetants sobiks sealsetel lavadel asendama iirlaste riverdance’i, millest on kõigil juba kõrini.
“Suured koerad, väiksed koerad, kutsikatel kellad kaelas,” laulavad Tarvanpää seltsi 7–10-aastased tantsupoisid Rakvere kultuurimaja saalis kõlava klaveri saatel ja sätivad reas sammu.
“Poisid, ma palun – ole koera moodi, kui sa koera tantsu tantsid,” tuletab Maie Orav meelde kõige olulisemat. Poisid tõstavad jalga
ja liputavad ka saba. Kahe nädala eest 65. sünnipäeva tähistanud Maie Orav kalpsab ette ja kaasa nagu noor tütarlaps. Nagu seesama noor tütarlaps, kes 17-aastaselt praeguse Viljandi kultuuriakadeemia eelkäija Tallinna kultuurharidusala kooli lõpetas ja Lääne-Virumaale Väike-Maarja kultuurimajja tööle suunati. Ainult et siis, kui kogemust oli veel vähe, tantsis ta ükskord polkat õpetades seda ette koguni seitse tundi järjest, nii et jalad olid valusad. Kaks aastat hiljem, 1960 oli Maie Orav igatahes esimese kahe rühmaga üle-eestilisel tantsupeol.
1968 kutsuti ta Rakverre Tarvanpää rahvatantsijaid juhendama. Sellest on saanud tema elutöö. Varsti on ees suur tööjuubel – 50. “Katsun selle ajani vastu pidada,” ütleb ta muigega ja lisab tõsisemalt rahvatarkuse, et inimene on nii vana, kui ta ise ennast tunneb.
“See oli halb ju, ma olen kurb. See oli nii inetu…” ütleb Maie Orav trennis poistele pärast veidi viltu läinud tantsu lõpetamist. Tantsijate vastu on ta otsekohene ja väga nõudlik. Aga samas iga vale liigutuse peale õiendama ei hakka ja vahel viskab nalja. Igatahes vatti saab trennis kõvasti – eriti kui õpitakse mõnda Maie Orava enda tantsu. Mängib kõike palju-palju kordi ringi, enne kui lõpuks looduga rahule jääb.
Maie Orav jutustab, et rahvatantsijad, kes käivad ka pallitrennis, on öelnud, et tantsutund võtab rohkem higi välja, sest seal kasutatakse kõiki lihaseid (tavainimene kasutab vaid 30%). Ja märgib, et see, kellel tantsides näost higi tilgub, kasutab tegelikult lihaseid valesti.
Rahvatantsijaid on Maie Orava käe alt läbi käinud umbes tuhande ringis. Osa on olnud mõned kuud, osa mõned aastad, osa mõned aastakümned. Praegu juhendab Maie Orav kõiki Tarvanpää kaheksat tantsurühma alates mudilasrühmadest, kus kõige nooremad on alles kolmeaastased (alguse sai see rahvatantsijate endi lastest). Trennid on igal õhtul, esinemised nädalvahetustel ja vaba on vaid reede õhtu.
“Igal õhtul tuleb tantsijad emotsionaalselt üles kütta, et saada tulemus. Siis läheb nädal aega mööda ja kõik algab otsast peale,” räägib Orav. Aga ta naudib seda. “Minu jaoks on tähtis see õnnelik hetk, kui tantsutund lõppeb, kõik on pingest vabanenud ja inimesed on rõõmsad – nad lähevad koju, olles hetkeks unustanud oma mured ja stressi, sest nad on pühendunud liikumisele.”
Noortele tantsijatele on rahvatantsutrenn ühtlasi ka elukool. Maie Orav nendib, et tantsima õpetamine on kõige lihtsam asi. Tihti tuleb lihvida ka kombeid, mõtteviisi, käitumist, vastutustunnet, siluda rühma sisesuhteid. Ta märgib, et täna-
päeva lapsed ei suuda enam keskenduda, igasugust infot on nii palju. Ning veel on üks suur mure – väga paljud kurdavad koolist tulles peavalu, Maie Orava arvates seetõttu, et koolides on aknad vahetatud plastakende vastu ja seitse tundi koolis viibivatel lastel napib hapnikku.
Rahvatantsijad armastavad Maie Oravat. On isegi neid, kes juba ammu töötavad ja elavad Tallinnas, aga sõidavad ikka tema juurde tantsima. Käivad need, kes tahavad, sundida kedagi ei saa – et inimene tantsiks südamega, peab ta seda tegema vabatahtlikult.
Ning Maie Orav armastab tantsijaid. Eriti mehi. Viimasel üldtantsupeol oli just tema meestetantsude juht. Ja poleks Maie Oravat, poleks ka eesti meeste tantsupidu. Tema on nii idee autor kui ka pealavastaja. Korraldamises lööb muidugi kaasa kogu Tarvanpää selts, teha on ju nii palju. Meeste tantsupidu on kõiges muus nagu üldtantsupidu, ainult et kolm korda väiksem.
“Hämmastav, et Eestimaa mehed on hakanud mõtlema: mida mina saaksin selle peo jaoks teha,” räägib Orav. Tahetakse nii meestetantse tantsima hakata kui ka muidu aidata. Ülevaatused lõppesid juba märtsis, aga pärast sedagi on poisterühmad õpetajate käest küsinud, kuidas nad tantsupeole saaks, teab Orav. Isegi jalgpallifännid võtsid ühendust, et tahaks oma tribüünitantsu. Maie Orav tegigi, kaerajaani põhjal, sest seda oskavad kõik eestlased ja pealegi on see üks väheseid tantse eesti pärimuskultuuris, kus plaksutatakse. “Võib ju laulda: oi väravavaht, oi väravavaht, karga välja kaema. Või midagi sarnast,” sõnab Orav.
Jalgpallitantsu meeste tantsupeol ei esitata, muid vanemaid ja uuemaid tantse aga küll. Rahvatants muutub koos ühiskonnaga, oleneb moest, riietusest, muusikast ja kasutatavatest pillidest. Need on seltskonnatantsud, mille rahvas on omaks võtnud, ütleb Orav ja nimetab, et tänapäeva rahvatantsud on näiteks breik ja koolitantsu festivali tantsud. Nende kõrval tantsitakse ka vanu tantse tollastes kostüümides, et säilitada oma juuri. Kõige tähtsam on Maie Orava arvates ajastu tõe-
truu kujutamine.
Playboy-jänku tantsupeol
Meeste tantsupeol on meeste lõbusad mängud ja tantsud. Väikese vahepala esitavad vaid 14 Virumaa naisrühma (sest ega mehed ilma naisteta ka ei saa). Orav tahab tantsupeol välja tuua selle, mis tähendab olla mees, ja ka selle, mis ahvatlused on meestel (sellepärast teeb tantsupeol kaasa ka näiteks playboy-jänku). Orav armastab mitmemõttelisust, huumorit ja üllatusi. Näiteks eelmisel aastal esitasid Tarvanpää täiskasvanud tantsijad (suuremalt jaolt oma abikaasadega) suure lõbuga Orava seatud tantsu, mis rääkis meremeestest ja prostituutidest.
Seitse tantsu meestepeo kavast on Maie Orav ise loonud või seadnud. Muu hulgas tuleb kordamisele eelmisel üldtantsupeol esitatud meestetantsude süit. Orava arvates on just naine parim meestetantsude looja. “Naine-looja näeb tantsus ideaalmeest, ta näeb seda, milline mees peaks olema: mehelik, tugev, turvatunnet loov. Naiste loodud meestetantsud on väga tugevad. Samas loovad mehed naistetantse, mis on ülinaiselikud,” räägib Orav. Sellepärast on ka meestepeo tantsujuhid põhiliselt naised, ainult naisterühmade üldjuht on mees – Märt Agu.
Aga kuidas Maie Orav mehed tantsima paneb? Ta tõdeb, et tõesti, naised on juba loomu poolest aktiivsemad – nad jõuavad kodu korras hoida, laste eest hoolitseda ja tahavad veel taidluses kaasa teha ning seepärast on nendega lihtsam. Aga ka passiivsemate meeste jaoks on omad nipid.
Põhitõde on Maie Orava sõnul lihtne: “Meestele peab lähenema nagu meestele ja naistele nagu naistele.” Juba väikestele poistele hakkab ta õpetama, et mees on perekonna pea, tal on vastutus, ta on tihti elus juhtival kohal ja peaks selline olema ka tantsus – tüdruku juhtimisega tantsupõrandal saab ta ju ometi hakkama, mees saadab tüdrukut ja suhtub temasse tähelepanuga. “Lastele tuleb kohe sära silmadesse. Mõni ütleb, et ta on alles poiss. Aga mina ütlen siis, et ta on ju tulevane mees.” (Talle on kõige suurem kiitus, kui öeldakse, et Tarvanpääs tantsivad väga mehelikud mehed.)
Ja teine asi – kodutöö peab olema tehtud. “Tants peaks olema nii selge, et mees saab lustida. Kui ta peab mõtlema, mis jalaga kus kohta astuda, ei ole see enam huvitav. Kogu emotsioon tuleb panna tantsu väljendusse,” ütleb Maie Orav. Ja lisab, et kui see puhas tantsimise rõõm meeste tantsupeol ühiselt välja tuleb, on ta maailma kõige õnnelikum inimene.
Öeldakse, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, aga meeste tantsupeo ligi 3000 kohta Rakvere staadionil olid juba neljapäevaks läbi müüdud. Kusjuures samal ajal toimuvad ka Rabarock, jalgpalli MM ja palju muud meelelahutust.
Maie Orava teada on meeste tantsupidu maailmas ainulaadne. Seda tahtis filmima tulla Kanada televisioon ja Las Vegasest uuriti, kas saaks eesti mehi sinna tantsima tellida, et vaatajaid millegi uuega üllatada, sest riverdance’i on juba nii palju
nähtud. “Oh, ega see midagi suurt pole, kui see üldse teoks saab, siis võib-olla 50 meest läheks,” lausub Orav, kuid on siiski meelitatud, et maailm huvi tunneb.
Eestlased näevad meeste tantsupidu uuesti sügisel, kui välja tuleb peo DVD. Tõenäoliselt näitab enne talve kokkuvõtet peost ka Kanal 2. Korraldajad uurisid võimalust teha peost otseülekanne ETV-s, aga selle eest küsiti üle 200 000 krooni. Sellist raha polnud välja käia.
Uue ärkamisaja lävel
Maie Orav paneb ette uue suitsu ja muigab, et nii toetab tema eesti kultuuri – tubakaaktsiisi makstes. Pärast tantsupidu on ehk jälle aega ka lõunat valmistada, viimased kaks nädalat enne pidu on olnud liialt kiire.
Ta näeb märke sellest, et Eesti seisab uue rahvusliku ärkamisaja lävel ja inimesi hakkab oma pärimuskultuur järjest rohkem huvitama. “Ma arvan, et iga eestlase kohus on anda oma panus rahvuskultuuri hoidmisse. Mis viisil, see on igaühe enda teha – panna presidendi vastuvõtul selga rahvariided, rääkida lapsele muinasjuttu, laulda hällilaulu. Inimesed vaadaku enda sisse ja küsigu: miks ma olen sündinud eestlasena? Tihti tahame olla keegi teine. Sa võid olla maailmakodanik, aga sa oled ikkagi eestlane.”
Meeste tantsupidu
•• Idee autor ja pealavastaja Maie Orav
•• Algab homme, 11. juunil kell 17 Rakvere staadionil
•• Tantsib umbes 1800 meest lasteaiapoistest pensioniärideni
•• Peo korraldab Tarvanpää Selts koostöös laulu-ja tantsupeo sihtasutuse, rahvamuusika ja rahvatantsu seltsi ning Rakvere linnaga.
|
Uudised
VE: Orav, Maie – Virumaa tantsumemm
•• Sündis 1941. aasta 28. mail Kolga vallas Uuri külas.
•• Lõpetas 1955 Kolga mitte-täieliku keskkooli ja 1958 Tallinna kultuurharidusala kooli kultuuritöötaja-tantsujuhina.
•• 1958–68 Väike-Maarja kultuurimaja instruktor, kunstiline juht ja rahvatantsujuht.
•• Alates 1968 kuni tänaseni folklooriseltsi Tarvanpää kunstiline juht, koreograaf ja pärimuskultuuri õpetaja.
•• Raamatute “Maie Orava tantsud” ja “Maie Orava tantsud II” autor.
•• Abielus Tarvanpää pillirühma liikme Mihkel Oravaga, poeg Madis on meeste tantsupeo pea-produtsent.
***
Maie Orav teeb mehed õnnelikuks
(10.06.2006)
Eda Post
Maie Orav on naine, kelle pärast sõidab ligi 2000 meest jalgpalli MM-i ajal hoopis Rakverre rahvuslikke tantse tantsima. Meeste tantsupeole, millest on kuuldused jõudnud juba Las Vegasessegi – uuriti, kas eesti meestetants sobiks sealsetel lavadel asendama iirlaste riverdance’i, millest on kõigil juba kõrini.
“Suured koerad, väiksed koerad, kutsikatel kellad kaelas,” laulavad Tarvanpää seltsi 7–10-aastased tantsupoisid Rakvere kultuurimaja saalis kõlava klaveri saatel ja sätivad reas sammu.
“Poisid, ma palun – ole koera moodi, kui sa koera tantsu tantsid,” tuletab Maie Orav meelde kõige olulisemat. Poisid tõstavad jalga
ja liputavad ka saba. Kahe nädala eest 65. sünnipäeva tähistanud Maie Orav kalpsab ette ja kaasa nagu noor tütarlaps. Nagu seesama noor tütarlaps, kes 17-aastaselt praeguse Viljandi kultuuriakadeemia eelkäija Tallinna kultuurharidusala kooli lõpetas ja Lääne-Virumaale Väike-Maarja kultuurimajja tööle suunati. Ainult et siis, kui kogemust oli veel vähe, tantsis ta ükskord polkat õpetades seda ette koguni seitse tundi järjest, nii et jalad olid valusad. Kaks aastat hiljem, 1960 oli Maie Orav igatahes esimese kahe rühmaga üle-eestilisel tantsupeol.
1968 kutsuti ta Rakverre Tarvanpää rahvatantsijaid juhendama. Sellest on saanud tema elutöö. Varsti on ees suur tööjuubel – 50. “Katsun selle ajani vastu pidada,” ütleb ta muigega ja lisab tõsisemalt rahvatarkuse, et inimene on nii vana, kui ta ise ennast tunneb.
“See oli halb ju, ma olen kurb. See oli nii inetu…” ütleb Maie Orav trennis poistele pärast veidi viltu läinud tantsu lõpetamist. Tantsijate vastu on ta otsekohene ja väga nõudlik. Aga samas iga vale liigutuse peale õiendama ei hakka ja vahel viskab nalja. Igatahes vatti saab trennis kõvasti – eriti kui õpitakse mõnda Maie Orava enda tantsu. Mängib kõike palju-palju kordi ringi, enne kui lõpuks looduga rahule jääb.
Maie Orav jutustab, et rahvatantsijad, kes käivad ka pallitrennis, on öelnud, et tantsutund võtab rohkem higi välja, sest seal kasutatakse kõiki lihaseid (tavainimene kasutab vaid 30%). Ja märgib, et see, kellel tantsides näost higi tilgub, kasutab tegelikult lihaseid valesti.
Rahvatantsijaid on Maie Orava käe alt läbi käinud umbes tuhande ringis. Osa on olnud mõned kuud, osa mõned aastad, osa mõned aastakümned. Praegu juhendab Maie Orav kõiki Tarvanpää kaheksat tantsurühma alates mudilasrühmadest, kus kõige nooremad on alles kolmeaastased (alguse sai see rahvatantsijate endi lastest). Trennid on igal õhtul, esinemised nädalvahetustel ja vaba on vaid reede õhtu.
“Igal õhtul tuleb tantsijad emotsionaalselt üles kütta, et saada tulemus. Siis läheb nädal aega mööda ja kõik algab otsast peale,” räägib Orav. Aga ta naudib seda. “Minu jaoks on tähtis see õnnelik hetk, kui tantsutund lõppeb, kõik on pingest vabanenud ja inimesed on rõõmsad – nad lähevad koju, olles hetkeks unustanud oma mured ja stressi, sest nad on pühendunud liikumisele.”
Noortele tantsijatele on rahvatantsutrenn ühtlasi ka elukool. Maie Orav nendib, et tantsima õpetamine on kõige lihtsam asi. Tihti tuleb lihvida ka kombeid, mõtteviisi, käitumist, vastutustunnet, siluda rühma sisesuhteid. Ta märgib, et täna-
päeva lapsed ei suuda enam keskenduda, igasugust infot on nii palju. Ning veel on üks suur mure – väga paljud kurdavad koolist tulles peavalu, Maie Orava arvates seetõttu, et koolides on aknad vahetatud plastakende vastu ja seitse tundi koolis viibivatel lastel napib hapnikku.
Rahvatantsijad armastavad Maie Oravat. On isegi neid, kes juba ammu töötavad ja elavad Tallinnas, aga sõidavad ikka tema juurde tantsima. Käivad need, kes tahavad, sundida kedagi ei saa – et inimene tantsiks südamega, peab ta seda tegema vabatahtlikult.
Ning Maie Orav armastab tantsijaid. Eriti mehi. Viimasel üldtantsupeol oli just tema meestetantsude juht. Ja poleks Maie Oravat, poleks ka eesti meeste tantsupidu. Tema on nii idee autor kui ka pealavastaja. Korraldamises lööb muidugi kaasa kogu Tarvanpää selts, teha on ju nii palju. Meeste tantsupidu on kõiges muus nagu üldtantsupidu, ainult et kolm korda väiksem.
“Hämmastav, et Eestimaa mehed on hakanud mõtlema: mida mina saaksin selle peo jaoks teha,” räägib Orav. Tahetakse nii meestetantse tantsima hakata kui ka muidu aidata. Ülevaatused lõppesid juba märtsis, aga pärast sedagi on poisterühmad õpetajate käest küsinud, kuidas nad tantsupeole saaks, teab Orav. Isegi jalgpallifännid võtsid ühendust, et tahaks oma tribüünitantsu. Maie Orav tegigi, kaerajaani põhjal, sest seda oskavad kõik eestlased ja pealegi on see üks väheseid tantse eesti pärimuskultuuris, kus plaksutatakse. “Võib ju laulda: oi väravavaht, oi väravavaht, karga välja kaema. Või midagi sarnast,” sõnab Orav.
Jalgpallitantsu meeste tantsupeol ei esitata, muid vanemaid ja uuemaid tantse aga küll. Rahvatants muutub koos ühiskonnaga, oleneb moest, riietusest, muusikast ja kasutatavatest pillidest. Need on seltskonnatantsud, mille rahvas on omaks võtnud, ütleb Orav ja nimetab, et tänapäeva rahvatantsud on näiteks breik ja koolitantsu festivali tantsud. Nende kõrval tantsitakse ka vanu tantse tollastes kostüümides, et säilitada oma juuri. Kõige tähtsam on Maie Orava arvates ajastu tõe-
truu kujutamine.
Playboy-jänku tantsupeol
Meeste tantsupeol on meeste lõbusad mängud ja tantsud. Väikese vahepala esitavad vaid 14 Virumaa naisrühma (sest ega mehed ilma naisteta ka ei saa). Orav tahab tantsupeol välja tuua selle, mis tähendab olla mees, ja ka selle, mis ahvatlused on meestel (sellepärast teeb tantsupeol kaasa ka näiteks playboy-jänku). Orav armastab mitmemõttelisust, huumorit ja üllatusi. Näiteks eelmisel aastal esitasid Tarvanpää täiskasvanud tantsijad (suuremalt jaolt oma abikaasadega) suure lõbuga Orava seatud tantsu, mis rääkis meremeestest ja prostituutidest.
Seitse tantsu meestepeo kavast on Maie Orav ise loonud või seadnud. Muu hulgas tuleb kordamisele eelmisel üldtantsupeol esitatud meestetantsude süit. Orava arvates on just naine parim meestetantsude looja. “Naine-looja näeb tantsus ideaalmeest, ta näeb seda, milline mees peaks olema: mehelik, tugev, turvatunnet loov. Naiste loodud meestetantsud on väga tugevad. Samas loovad mehed naistetantse, mis on ülinaiselikud,” räägib Orav. Sellepärast on ka meestepeo tantsujuhid põhiliselt naised, ainult naisterühmade üldjuht on mees – Märt Agu.
Aga kuidas Maie Orav mehed tantsima paneb? Ta tõdeb, et tõesti, naised on juba loomu poolest aktiivsemad – nad jõuavad kodu korras hoida, laste eest hoolitseda ja tahavad veel taidluses kaasa teha ning seepärast on nendega lihtsam. Aga ka passiivsemate meeste jaoks on omad nipid.
Põhitõde on Maie Orava sõnul lihtne: “Meestele peab lähenema nagu meestele ja naistele nagu naistele.” Juba väikestele poistele hakkab ta õpetama, et mees on perekonna pea, tal on vastutus, ta on tihti elus juhtival kohal ja peaks selline olema ka tantsus – tüdruku juhtimisega tantsupõrandal saab ta ju ometi hakkama, mees saadab tüdrukut ja suhtub temasse tähelepanuga. “Lastele tuleb kohe sära silmadesse. Mõni ütleb, et ta on alles poiss. Aga mina ütlen siis, et ta on ju tulevane mees.” (Talle on kõige suurem kiitus, kui öeldakse, et Tarvanpääs tantsivad väga mehelikud mehed.)
Ja teine asi – kodutöö peab olema tehtud. “Tants peaks olema nii selge, et mees saab lustida. Kui ta peab mõtlema, mis jalaga kus kohta astuda, ei ole see enam huvitav. Kogu emotsioon tuleb panna tantsu väljendusse,” ütleb Maie Orav. Ja lisab, et kui see puhas tantsimise rõõm meeste tantsupeol ühiselt välja tuleb, on ta maailma kõige õnnelikum inimene.
Öeldakse, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, aga meeste tantsupeo ligi 3000 kohta Rakvere staadionil olid juba neljapäevaks läbi müüdud. Kusjuures samal ajal toimuvad ka Rabarock, jalgpalli MM ja palju muud meelelahutust.
Maie Orava teada on meeste tantsupidu maailmas ainulaadne. Seda tahtis filmima tulla Kanada televisioon ja Las Vegasest uuriti, kas saaks eesti mehi sinna tantsima tellida, et vaatajaid millegi uuega üllatada, sest riverdance’i on juba nii palju
nähtud. “Oh, ega see midagi suurt pole, kui see üldse teoks saab, siis võib-olla 50 meest läheks,” lausub Orav, kuid on siiski meelitatud, et maailm huvi tunneb.
Eestlased näevad meeste tantsupidu uuesti sügisel, kui välja tuleb peo DVD. Tõenäoliselt näitab enne talve kokkuvõtet peost ka Kanal 2. Korraldajad uurisid võimalust teha peost otseülekanne ETV-s, aga selle eest küsiti üle 200 000 krooni. Sellist raha polnud välja käia.
Uue ärkamisaja lävel
Maie Orav paneb ette uue suitsu ja muigab, et nii toetab tema eesti kultuuri – tubakaaktsiisi makstes. Pärast tantsupidu on ehk jälle aega ka lõunat valmistada, viimased kaks nädalat enne pidu on olnud liialt kiire.
Ta näeb märke sellest, et Eesti seisab uue rahvusliku ärkamisaja lävel ja inimesi hakkab oma pärimuskultuur järjest rohkem huvitama. “Ma arvan, et iga eestlase kohus on anda oma panus rahvuskultuuri hoidmisse. Mis viisil, see on igaühe enda teha – panna presidendi vastuvõtul selga rahvariided, rääkida lapsele muinasjuttu, laulda hällilaulu. Inimesed vaadaku enda sisse ja küsigu: miks ma olen sündinud eestlasena? Tihti tahame olla keegi teine. Sa võid olla maailmakodanik, aga sa oled ikkagi eestlane.”
Meeste tantsupidu
•• Idee autor ja pealavastaja Maie Orav
•• Algab homme, 11. juunil kell 17 Rakvere staadionil
•• Tantsib umbes 1800 meest lasteaiapoistest pensioniärideni
•• Peo korraldab Tarvanpää Selts koostöös laulu-ja tantsupeo sihtasutuse, rahvamuusika ja rahvatantsu seltsi ning Rakvere linnaga.
___
Varasemad artiklid:
___
Maie Orava looming sünnib armastusest
Tarvanpää noored rahvatantsijad trotsivad Maie Orava seatud raskeid tantsusamme. Foto: Tairo Lutter
Tantsuloomingu konkursil jõudis tarvanpäälaste ja ühe Tallinna rühma ettekandes esikümnesse kuus Lääne-Viru tantsujuhi Maie Orava autoritantsu.
Ligi kuuekümne tantsu hulgas, mida Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse korraldatud uute tantsude konkursil Tallinnas rahvusvahelisele þüriile esitati, oleks tarvanpäälased oma õpetaja loominguga äärepealt isegi kolm esimest kohta krabanud.
Kiilu lõi ühepunktise eduga vahele Tartust pärit Karmen Ong, Tallinna Pedagoogikaülikoolis tantsujuhtimist õppiv neiu, kes oli teinud koreograafia ansambli Kiriloo regilaulule. Filosoofilise koe ja tänapäevase sõnumiga tantsu nimi on “Neiokõsõ noorekõsõ”
Tants nagu luuletus või laul
“See tants ning konkursil auhinnatud Maie Orava tantsud “Madli valsid” ja “Unt aea taga” on kindlalt järgmise tantsupeo repertuaaris,” tähendas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees Kalev Järvela. “Konkursi üks tingimus oli, et autoritantsude koreograafia oleks rahvuslike juurtega,” täpsustas Järvela. “Maie Orava loomingu juures paistiski silma sügav folkloori tundmine, oskus neid algupäraseid detaile uuega siduda, tantsudes kasutada.”
Tarvanpää põhirühma tantsijad Liis Otstavel, Kaoke Reineberg ja Taavi Saar leiavad, et Maie Orava tantsud on keeruliste sammudega, nende õppimine on teistel rühmadel küllap päris paras pähkel, aga raskused korvab tants ise.
“Maie tantsud on hästi hoogsad, elurõõmsad ja terviklikud,” rääkis Liis Otstavel. “Katsetanud on ta oma tantsuideid mõistagi meie peal, oleme saanud sõna sekka öelda, alati võtab ta meid kuulda. Õppimise eel räägib ka tantsu tausta lahti, huvitav on.”
Maie Orav ise ütles, et tants on nagu luuletus või nagu laul: tal on oma sõnum, on põhiline info ja rütm ja nagu armastas öelda tantsupedagoog Mait Agu – tantsus peab ka üks nipp olema, mis tantsuloo meelde jätab.
“Selle ümber hakkangi asja kasvatama,” selgitas Maie Orav. “Aga enne peab olema muusika, sellest algab kõik. Kui leiad sellise toreda muusika, siis ta tuleb kohe, treeningtunnis harjutades sünnivadki uue tantsu kompositsioonid.”
Muusika ja äsjalõppenud konkursiga seoses on Maie Oraval pajatada lugu esikümnesse jõudnud naistetantsu “Unt aea taga” äkksünnist. Nimelt oli temalt tellitud tantsupeo tarvis meestetantsuplokk ning lisatud selle tarvis muusika, mis suisa tingis, et seda peavad tantsima hoopis tüdrukud.
Hing loomiseks lahti
“Tantsud sünnivad oma rühmaga koostöös, ma pean tundma tantsijaid ja meil peab olema omavahel loominguline ja emotsionaalne side ja see tunne, et me üksteist armastame. Siis läheb kõik korda,” rääkis Maie Orav, tunnistades, et tegigi tantsude loomisega tasahaaval algust seepärast, et Tarvanpää rühmal oleks oma nägu Eesti kultuuripildis.
“See on korda läinud, nüüd on nagu julgus käes, ei lähe hinge, kui keegi pahasti ütleb. Kui ikka tunnetan, et see on õige, hetke emotsiooni järgi sündinud tants, siis ta ongi nii,” sõnas Maie Orav. “Eestis on tantsuloojaid vähe. Aga tantse tahavad kõik. Keegi ütles kenasti, et praegu on vist minu aeg, olen küpses eas, valmis looma. Kolleegidki soovitasid, et pane nüüd aga takka, kui aga tuleb.”
Teise, peatselt trükist ilmuva tantsuraamatu kaanel sõnastab viisteist aastat sügavuti folkloori uurinud tantsupedagoog oma loojakreedo nii: “Oma tantse luues olen teadlikult lähtunud pärimuskultuuri traditsioonidest, säilitades ja arendades algset pärandit. Minu tantse õpetades tuleta tantsijale meelde, et ühises mõtestatud tegevuses ja liikumises on ürgset väge ja eestilikku omapära. Ära unusta, et lihtsates asjades peitub salajane sõnum.”
KÕVA SÕNA:
I koht “Laadalugu” (meesrühmale)
II “Kolgaranna valss” (segarühmale)
IV “Tiivaripsutamine” (segarühmale)
V “Madli valsid” (segarühmale)
VIII “Pööripäeva polka” (segarühmale)
IX “Unt aea taga” (naisrühmale)
Aivi Pargi
aivi@virumaateataja.ee
…
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z