21.05.1931.a-l kirjutas ajaleht “Päevaleht”: 9,5 kilomeetri pikkune tunnel Kohtlast mereni? Tunnel kõrvaldab vee kaevandusest ja soodest.
Tunnelisse õlitorud ja raudtee.
“Narva töökaitse 3. jaoskonna inspektor, mäeinsener Vuht on pikemate
uurimuste ja kalkulatsioonide abil koostanud projekti Kohtla piirkonnas asuvaist põlevkivikaevandusist, soodest ja rabadest vee kõrvaldamiseks tunneli abil, mis tulevat ehitada Kohtlast kuni mererannani. Tunnel ja tema harud muutvad kuivaks põlevkivikaevanduse pindalast 165 ruutkilomeetrit ja ümbruskonna soist ning rabadest 280 ruutkilomeetrit, mis pärast kuivatamist muutuvat kõlvuliseks maaks. Peale vee kõrvaldamise saavat uut tunnelit kasutada raudtee jaoks ja õlide juhtimiseks vabrikutest kuni sadamani.
9,5 km pikkuse tunneli ehitamine nõuab kulu 3,5 miljonit krooni ja see andvat tööd mitmesajale töölisele pikemaks ajaks. Uue tunneli ehitamiseks kavatsetakse kasutada ka sunnitöölisi, kelle jaoks sarnane töö nagu loodud olevat. Sunnitööliste järelvalve tunnelis oleks väga kerge.”
Kuigi see insener Vuhti plaan ei teostunud, siiski andis ta mõtlemisainet ka tuleviku tarvis ja eks aastaid hiljem, kui rajati reovee ärajuhtimise toru merre Põlevkivikeemiakombinaadist, siis kindlasti kasutati neidsamu insener Vuhti mõtteid ja ideid ja kui aus olla, siis ei olnud see üldse utoopiline kava ja rakendamise korral oleks nii mõndagi muutnud meie kandi tööstuse ja transpordi ajaloos.
Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Insener Vuhti tunnel
21.05.1931.a-l kirjutas ajaleht “Päevaleht”: 9,5 kilomeetri pikkune tunnel Kohtlast mereni? Tunnel kõrvaldab vee kaevandusest ja soodest.
Tunnelisse õlitorud ja raudtee.
“Narva töökaitse 3. jaoskonna inspektor, mäeinsener Vuht on pikemate
uurimuste ja kalkulatsioonide abil koostanud projekti Kohtla piirkonnas asuvaist põlevkivikaevandusist, soodest ja rabadest vee kõrvaldamiseks tunneli abil, mis tulevat ehitada Kohtlast kuni mererannani. Tunnel ja tema harud muutvad kuivaks põlevkivikaevanduse pindalast 165 ruutkilomeetrit ja ümbruskonna soist ning rabadest 280 ruutkilomeetrit, mis pärast kuivatamist muutuvat kõlvuliseks maaks. Peale vee kõrvaldamise saavat uut tunnelit kasutada raudtee jaoks ja õlide juhtimiseks vabrikutest kuni sadamani.
9,5 km pikkuse tunneli ehitamine nõuab kulu 3,5 miljonit krooni ja see andvat tööd mitmesajale töölisele pikemaks ajaks. Uue tunneli ehitamiseks kavatsetakse kasutada ka sunnitöölisi, kelle jaoks sarnane töö nagu loodud olevat. Sunnitööliste järelvalve tunnelis oleks väga kerge.”
Kuigi see insener Vuhti plaan ei teostunud, siiski andis ta mõtlemisainet ka tuleviku tarvis ja eks aastaid hiljem, kui rajati reovee ärajuhtimise toru merre Põlevkivikeemiakombinaadist, siis kindlasti kasutati neidsamu insener Vuhti mõtteid ja ideid ja kui aus olla, siis ei olnud see üldse utoopiline kava ja rakendamise korral oleks nii mõndagi muutnud meie kandi tööstuse ja transpordi ajaloos.
Arthur Ruusmaa
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z