01.01.1941.a. nimetati endine Järve riigimõis ümber Järve sovhoosiks; üldpindala 175 ha ja 125 ha põllumaad. Sama aasta aprillis kujundati sovhoosist Jõhvi sovhoosi Järve osakond.1944.a. oktoobris taastati Järve sovhoos ja 1946 muudeti see Kurtna sovhoosi Kohtla-Järve osakonnaks.
Kollektiviseerimine hilisema Kohtla-Järve sovhoosi maadel algas 1948.a. sügisel ja esimesena liitusid Amula kolhoosiks Amula ja Kaasikvälja talupojad ja see sündmus registreeriti 11.09.1948.
1949.a. jaanuaris ühinesid Peeri küla pered “Adra” kolhoosiks. Uus periood kolhooside tekkimisel oli 04.-14.04.1949 ja siis moodustati üheksa uut kolhoosi:
Ontika-Sakal “Võidu Tee”,
Sutermal ja Kolga-Sakal “Edu”,
Saka külas “Kungla”,
Saka asunduses “Punane Lipp”,
Uikalas “Asuja”,
Valastel “Tulevik”,
Kukruse, Kabelimetsa ja Täkumetsa külas “Kalju”,
Kohtlas “Punane Täht”,
Kohtla Vitsikul “Säde”.
1950.a. juunis algas uus ühinemislaine ja endise 12 kolhoosi asemel jäi alles 7 kolhoosi.
1956.a.-l moodustati taas Kohtla-Järve sovhoos, millega 1958.a-l liitus “Lõikuse” kolhoos ja 1960.a-l “Säde ” kolhoos, viimasena “Võidu Tee” kolhoos.
1988.a-ks oli Kohtla-Järve sovhoosi üldpindala 7789 ha, millest 4678 ha oli haritavat maad.
Kohtla-Järve sovhoos allus vabariiklikule aianduskoondisele ja seetõttu oli ka esiplaanil kõõgiviljade tomat, kurk, sibul, seller, peet, petersell jms. kasvatamine ja turustamine. Omamoodi tähtsaks lõiguks kujunes ka sea- ja veisekasvatus.
Praeguseks ajaks on nendel territooriumitel tegutsevad erinevad väiketööstused ja põllumajandusühistud, keskses osas on tegev
põllumajandusühistu “Järve” – praeguseks Järve Tootjate OÜ.
Arthur Ruusmaa, oma väljakirjutiste ja vanade telefoniraamatute andmeil
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla-Järve sovhoos
01.01.1941.a. nimetati endine Järve riigimõis ümber Järve sovhoosiks; üldpindala 175 ha ja 125 ha põllumaad. Sama aasta aprillis kujundati sovhoosist Jõhvi sovhoosi Järve osakond.1944.a. oktoobris taastati Järve sovhoos ja 1946 muudeti see Kurtna sovhoosi Kohtla-Järve osakonnaks.
Kollektiviseerimine hilisema Kohtla-Järve sovhoosi maadel algas 1948.a. sügisel ja esimesena liitusid Amula kolhoosiks Amula ja Kaasikvälja talupojad ja see sündmus registreeriti 11.09.1948.
1949.a. jaanuaris ühinesid Peeri küla pered “Adra” kolhoosiks. Uus periood kolhooside tekkimisel oli 04.-14.04.1949 ja siis moodustati üheksa uut kolhoosi:
Ontika-Sakal “Võidu Tee”,
Sutermal ja Kolga-Sakal “Edu”,
Saka külas “Kungla”,
Saka asunduses “Punane Lipp”,
Uikalas “Asuja”,
Valastel “Tulevik”,
Kukruse, Kabelimetsa ja Täkumetsa külas “Kalju”,
Kohtlas “Punane Täht”,
Kohtla Vitsikul “Säde”.
1950.a. juunis algas uus ühinemislaine ja endise 12 kolhoosi asemel jäi alles 7 kolhoosi.
1956.a.-l moodustati taas Kohtla-Järve sovhoos, millega 1958.a-l liitus “Lõikuse” kolhoos ja 1960.a-l “Säde ” kolhoos, viimasena “Võidu Tee” kolhoos.
1988.a-ks oli Kohtla-Järve sovhoosi üldpindala 7789 ha, millest 4678 ha oli haritavat maad.
Kohtla-Järve sovhoos allus vabariiklikule aianduskoondisele ja seetõttu oli ka esiplaanil kõõgiviljade tomat, kurk, sibul, seller, peet, petersell jms. kasvatamine ja turustamine. Omamoodi tähtsaks lõiguks kujunes ka sea- ja veisekasvatus.
Praeguseks ajaks on nendel territooriumitel tegutsevad erinevad väiketööstused ja põllumajandusühistud, keskses osas on tegev
põllumajandusühistu “Järve” – praeguseks Järve Tootjate OÜ.
Arthur Ruusmaa, oma väljakirjutiste ja vanade telefoniraamatute andmeil
Virumaa Entsüklopeedia: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z