Rahandusminister allkirjastas lepingud Lilleküla staadioni väljaehitamiseks
online uudised
31.08.2004
Rahandusminister Taavi Veskimägi allkirjastas eile lepingud Lilleküla staadioni valmisehitamiseks, teatas rahandusministeerium.
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004 korralduste nr 426 ja nr 427 alusel allkirjastas rahandusminister Taavi Veskimägi eile õhtul riigi esindajana lepingud jalgpalliklubi FC Flora esindaja Aivar Pohlakuga, mis tagavad riigi ja jalgpalliklubi koostöös Lilleküla jalgpallikompleksi valmimise põhiosas veel käesoleval aastal.
“Valitsus seadis kevadel eesmärgiks ehitada Lilleküla staadion valmis veel sel aastal, volitades mind rahandusministrina etteantud tingimuste raames lepingud sõlmima. Usun, et ligi kolm kuud FC Floraga kestnud läbirääkimiste tulemusena sündinud lahendus tagab staadioni valmimise ja riigi huvide parima kaitse avalike ülesannete täitmisel nii pikas kui lühiajalises vaates,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. “Lilleküla staadion saab olema riigi esindusstaadion, mida riigil on õigus kasutada avalike spordi- ja kultuuriürituste tarbeks,” lisas Veskimägi.
“Saavutatud kokkuleppe põhjal panustab jalgpalliklubi ühisesse ettevõtmisse kogu Lilleküla kompleksi koos harjutusväljakutega ning riik kuni 70,5 miljoni krooni, mille eest läheb riigile 40%-45%line osalus kompleksi omavas aktsiaseltsis. Riigi kasuks seatakse müügioptsioon. Otsuste langetamine aktsiaseltsis hakkab tulevikus põhinema osapooltevahelisel konsensusel,” ütles rahandusminister. “Staadioni operaatoriks saab FC Flora. Aktsiaselts ja jalgpalliklubi sõlmivad rendilepingu 14 aastaks, mille alusel maksab klubi aktsiaseltsile renti, katmaks kõiki staadionikompleksiga seotud kulusid, sealhulgas amortisatsiooni,” lisas ta.
“Leping aktsiate soetamiseks jõustub peale Riigikogu otsust, kui vastav finantseerimistehing riigieelarve seaduses sätestatakse,” märkis rahandusminister.
“Mõistagi on mul väga hea meel, et saame staadioni valmis ehitada, aga veel suurem rõõm on seetõttu, et kõnealused lepingud sümboliseerivad minu jaoks riigipoolset mõistmist, et kogu jalgpallipere on oma spordiala arendamisel tublisti tööd teinud ja südant valutanud,” ütles FC Flora president Aivar Pohlak.
Sõlmitud lepingud näevad ette ka kahe loodusliku muruga treeningväljaku ehitamist staadionikompleksi peaareeni kõrvale. Treeningväljakud valmivad lähipäevil ning esimese treeningu seal teeb Eesti koondis kolmapäeval, 1. septembril.
Kolmest lepingust koosnevasse paketti kuulub laenuleping, mille kohaselt annab riik MTÜ-le Jalgpalliklubi FCF 7-protsendilise intressiga 25 miljonit krooni laenu, millega alustatakse ehituse finantseerimist. Aktsiate pandileping tagab riigi kui laenuandja huvide kaitse. Lisaks on laen tagatud hüpoteekidega hoonestusõigustele Asula tn 4b ja 4c, millel paikneb Lilleküla kompleks.
Aktsiate omandamise raamleping saab tegevuse aluseks, kui Riigikogu näeb riigieelarves ette 70,5 miljoni krooni eraldamise staadioni aktsiate ostmiseks. Raamlepingu kohaselt omandab riik 40%- 45%lise osaluse staadionikompleksis. Sama lepingu järgi jääb riigile vähemalt 15 aastaks müügioptsioon, mille kohaselt on MTÜ-l Jalgpalliklubi FCF kohustus osta riigile kuuluvad aktsiad riigi poolt määratud mahus ja vähemalt sama hinnaga, millega riik aktsiad omandas..
Laenu andmise eeldused on muude tingimuste hulgas maksuvõlgnevuste puudumine ning värske finantsaruandluse ja kõigi laenukohustuste nimekirja esitamine lepingu sõlmimise järel ning edaspidi kvartaalselt. Tänaseks on kõik laenu andmise eeldused täidetud. Laenusumma väljamaksmine toimub lepingu sõlmimise järel ehitusperioodi jooksul staadioni ehitusarvete alusel.
xxx
Hinnakäärid telekomis on kolm miljardit krooni Aivar Reinap, majandustoimetuse juhataja
11.06.2004 00:01
Valitsus hindab Eesti Telekomi väärtust kolme miljardi krooni võrra kõrgemalt kui ettevõtte suuromanik TeliaSonera ja seetõttu lükkas riik eile liigmadala ülevõtupakkumise resoluutselt tagasi.
Valitsus hindab lähtudes konsultatsioonifirma McKinsey analüüsidest Eesti Telekomi väärtuseks 18,3 miljardit krooni ehk 133,5 krooni aktsia kohta.
Eesti Telekomis 49-protsendilist osalust omav Skandinaavia telekomigigant TeliaSonera pakkus ettevõtte ülevõtupakkumise käigus 111,3 krooni aktsia eest ehk hindas Eesti Telekomi valitsuse analüüsiga võrreldes kolme miljardi krooni võrra odavamaks.
«Arvame, et Eesti Telekom on hea firma ning sellise pakkumisega pole põhjust seda müüa,» kommenteeris eile rahandusminister Taavi Veskimägi. «TeliaSonera pakkumine oli selgelt liiga madal.»
Rahandusministri sõnul lähtuti ettevõtte väärtuse hindamisel keerulisest mudelist, mis arvestas nii ettevõtte tulevasi rahavooge, võimalikke dividende, teisi analoogseid ettevõtteid Euroopas kui ka võimalikku hinnapreemiat, kulude kokkuhoiu võimalusi ning vajalikke investeeringuid.
Veskimägi sõnul pole riigil ka mingit erilist vajadust oma 27,23-protsendilise osaluse võõrandamiseks Eesti Telekomis, sest ettevõte on riigile dividendidena ja dividendide tulumaksuna toonud märksa suuremat tulu, kui sama raha hoidmine stabilisatsioonireservis annaks.
Viimasel viiel aastal on riik saanud Eesti Telekomist dividendide ja dividendide tulumaksuna kokku 1,76 miljardit krooni.
Valitsusele esitatud seletuskirjas viitab Veskimägi ka kavandatavale äriseadustiku muudatusele, mis võimaldab vähemalt neljandikku ettevõtte aktsiatest omavate väikeaktsionäride survel kohustada firmat maksma poole akumuleerunud ning jooksva aasta puhaskasumist dividendidena välja. Riigi osalus võimaldaks sellisel juhul riigil ka järgmistel aastatel teenida Eesti Telekomist olulises ulatuses dividenditulu.
TeliaSonerale tuli nii suur vahe Eesti Telekomi väärtuse hinnangutes üllatusena. «TeliaSonera ei ole valmis aktsiate eest rohkem maksma,» kinnitas eile TeliaSonera Norra, Taani ja Balti riikide president Kenneth Karlberg, kelle sõnul selgitavad nii suured hinnakäärid valitsuse senist käitumist.
«Tõenäoliselt konkurents telekomiäris suureneb, mis võib vähendada ka tulevikus kasumi teenimise võimalusi.»
Kuna tulevikku on väga keeruline nii kiiresti areneval tegevusalal prognoosida, siis näitavad alles järgmised aastad, kas Eesti Telekomi väärtust hindas täpsemini Eesti riik või TeliaSonera, lisas Karlberg eile oma ülevõtupakkumist kehtetuks tunnistades.
Õige otsus
Karlbergi sõnul on TeliaSonera hoolimata luhtunud pakkumisest huvitatud Eesti Telekomi edasisest edukast arengust. Ka Taavi Veskimägi kinnitas, et riik osaleb ettevõttes tulevikus aktiivselt vähemusaktsionärina, hoidmaks ära ettevõtte väärtuse vähenemist.
Suprema analüütiku Triin Palge hinnangul tegi valitsus õigesti, kui lükkas TeliaSonera põhjendamatult odava pakkumise tagasi. Suprema hinnangul on Eesti Telekomi aktsia õiglaseks väärtuseks 125 krooni ning koos preemiaga oleks pidanud ülevõtmispakkumine ulatuma 135-140 kroonini ehk olema sisuliselt valitsuse nõutaval tasemel.
Eile sulgus Eesti Telekomi aktsia Tallinna börsil 104,83 kroonil ehk 6,5 krooni madalamal TeliaSonera pakkumisest ning 28,67 krooni allpool valitsuse hinnasoovist. Telekomi viimase kuue kuu kaalutud keskmine hind, mida peaks maksma kohustusliku ülevõtupakkumise korral, oli Veskimägi sõnul 114,82 krooni ehk on kõrgem TeliaSonera pakutud hinnast.
Uudised
VE: Veskimägi, Taavi – rahandusminister
Peeter.Raidla@aripaev.ee
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004 korralduste nr 426 ja nr 427 alusel allkirjastas rahandusminister Taavi Veskimägi eile õhtul riigi esindajana lepingud jalgpalliklubi FC Flora esindaja Aivar Pohlakuga, mis tagavad riigi ja jalgpalliklubi koostöös Lilleküla jalgpallikompleksi valmimise põhiosas veel käesoleval aastal.
“Valitsus seadis kevadel eesmärgiks ehitada Lilleküla staadion valmis veel sel aastal, volitades mind rahandusministrina etteantud tingimuste raames lepingud sõlmima. Usun, et ligi kolm kuud FC Floraga kestnud läbirääkimiste tulemusena sündinud lahendus tagab staadioni valmimise ja riigi huvide parima kaitse avalike ülesannete täitmisel nii pikas kui lühiajalises vaates,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. “Lilleküla staadion saab olema riigi esindusstaadion, mida riigil on õigus kasutada avalike spordi- ja kultuuriürituste tarbeks,” lisas Veskimägi.
“Saavutatud kokkuleppe põhjal panustab jalgpalliklubi ühisesse ettevõtmisse kogu Lilleküla kompleksi koos harjutusväljakutega ning riik kuni 70,5 miljoni krooni, mille eest läheb riigile 40%-45%line osalus kompleksi omavas aktsiaseltsis. Riigi kasuks seatakse müügioptsioon. Otsuste langetamine aktsiaseltsis hakkab tulevikus põhinema osapooltevahelisel konsensusel,” ütles rahandusminister. “Staadioni operaatoriks saab FC Flora. Aktsiaselts ja jalgpalliklubi sõlmivad rendilepingu 14 aastaks, mille alusel maksab klubi aktsiaseltsile renti, katmaks kõiki staadionikompleksiga seotud kulusid, sealhulgas amortisatsiooni,” lisas ta.
“Leping aktsiate soetamiseks jõustub peale Riigikogu otsust, kui vastav finantseerimistehing riigieelarve seaduses sätestatakse,” märkis rahandusminister.
“Mõistagi on mul väga hea meel, et saame staadioni valmis ehitada, aga veel suurem rõõm on seetõttu, et kõnealused lepingud sümboliseerivad minu jaoks riigipoolset mõistmist, et kogu jalgpallipere on oma spordiala arendamisel tublisti tööd teinud ja südant valutanud,” ütles FC Flora president Aivar Pohlak.
Sõlmitud lepingud näevad ette ka kahe loodusliku muruga treeningväljaku ehitamist staadionikompleksi peaareeni kõrvale. Treeningväljakud valmivad lähipäevil ning esimese treeningu seal teeb Eesti koondis kolmapäeval, 1. septembril.
Kolmest lepingust koosnevasse paketti kuulub laenuleping, mille kohaselt annab riik MTÜ-le Jalgpalliklubi FCF 7-protsendilise intressiga 25 miljonit krooni laenu, millega alustatakse ehituse finantseerimist. Aktsiate pandileping tagab riigi kui laenuandja huvide kaitse. Lisaks on laen tagatud hüpoteekidega hoonestusõigustele Asula tn 4b ja 4c, millel paikneb Lilleküla kompleks.
Aktsiate omandamise raamleping saab tegevuse aluseks, kui Riigikogu näeb riigieelarves ette 70,5 miljoni krooni eraldamise staadioni aktsiate ostmiseks. Raamlepingu kohaselt omandab riik 40%- 45%lise osaluse staadionikompleksis. Sama lepingu järgi jääb riigile vähemalt 15 aastaks müügioptsioon, mille kohaselt on MTÜ-l Jalgpalliklubi FCF kohustus osta riigile kuuluvad aktsiad riigi poolt määratud mahus ja vähemalt sama hinnaga, millega riik aktsiad omandas..
Laenu andmise eeldused on muude tingimuste hulgas maksuvõlgnevuste puudumine ning värske finantsaruandluse ja kõigi laenukohustuste nimekirja esitamine lepingu sõlmimise järel ning edaspidi kvartaalselt. Tänaseks on kõik laenu andmise eeldused täidetud. Laenusumma väljamaksmine toimub lepingu sõlmimise järel ehitusperioodi jooksul staadioni ehitusarvete alusel.
xxx
Hinnakäärid telekomis on kolm miljardit krooni Aivar Reinap, majandustoimetuse juhataja
11.06.2004 00:01
Valitsus hindab lähtudes konsultatsioonifirma McKinsey analüüsidest Eesti Telekomi väärtuseks 18,3 miljardit krooni ehk 133,5 krooni aktsia kohta.
Eesti Telekomis 49-protsendilist osalust omav Skandinaavia telekomigigant TeliaSonera pakkus ettevõtte ülevõtupakkumise käigus 111,3 krooni aktsia eest ehk hindas Eesti Telekomi valitsuse analüüsiga võrreldes kolme miljardi krooni võrra odavamaks.
«Arvame, et Eesti Telekom on hea firma ning sellise pakkumisega pole põhjust seda müüa,» kommenteeris eile rahandusminister Taavi Veskimägi. «TeliaSonera pakkumine oli selgelt liiga madal.»
Rahandusministri sõnul lähtuti ettevõtte väärtuse hindamisel keerulisest mudelist, mis arvestas nii ettevõtte tulevasi rahavooge, võimalikke dividende, teisi analoogseid ettevõtteid Euroopas kui ka võimalikku hinnapreemiat, kulude kokkuhoiu võimalusi ning vajalikke investeeringuid.
Veskimägi sõnul pole riigil ka mingit erilist vajadust oma 27,23-protsendilise osaluse võõrandamiseks Eesti Telekomis, sest ettevõte on riigile dividendidena ja dividendide tulumaksuna toonud märksa suuremat tulu, kui sama raha hoidmine stabilisatsioonireservis annaks.
Viimasel viiel aastal on riik saanud Eesti Telekomist dividendide ja dividendide tulumaksuna kokku 1,76 miljardit krooni.
Valitsusele esitatud seletuskirjas viitab Veskimägi ka kavandatavale äriseadustiku muudatusele, mis võimaldab vähemalt neljandikku ettevõtte aktsiatest omavate väikeaktsionäride survel kohustada firmat maksma poole akumuleerunud ning jooksva aasta puhaskasumist dividendidena välja. Riigi osalus võimaldaks sellisel juhul riigil ka järgmistel aastatel teenida Eesti Telekomist olulises ulatuses dividenditulu.
TeliaSonerale tuli nii suur vahe Eesti Telekomi väärtuse hinnangutes üllatusena. «TeliaSonera ei ole valmis aktsiate eest rohkem maksma,» kinnitas eile TeliaSonera Norra, Taani ja Balti riikide president Kenneth Karlberg, kelle sõnul selgitavad nii suured hinnakäärid valitsuse senist käitumist.
«Tõenäoliselt konkurents telekomiäris suureneb, mis võib vähendada ka tulevikus kasumi teenimise võimalusi.»
Kuna tulevikku on väga keeruline nii kiiresti areneval tegevusalal prognoosida, siis näitavad alles järgmised aastad, kas Eesti Telekomi väärtust hindas täpsemini Eesti riik või TeliaSonera, lisas Karlberg eile oma ülevõtupakkumist kehtetuks tunnistades.
Õige otsus
Karlbergi sõnul on TeliaSonera hoolimata luhtunud pakkumisest huvitatud Eesti Telekomi edasisest edukast arengust. Ka Taavi Veskimägi kinnitas, et riik osaleb ettevõttes tulevikus aktiivselt vähemusaktsionärina, hoidmaks ära ettevõtte väärtuse vähenemist.
Suprema analüütiku Triin Palge hinnangul tegi valitsus õigesti, kui lükkas TeliaSonera põhjendamatult odava pakkumise tagasi. Suprema hinnangul on Eesti Telekomi aktsia õiglaseks väärtuseks 125 krooni ning koos preemiaga oleks pidanud ülevõtmispakkumine ulatuma 135-140 kroonini ehk olema sisuliselt valitsuse nõutaval tasemel.
Eile sulgus Eesti Telekomi aktsia Tallinna börsil 104,83 kroonil ehk 6,5 krooni madalamal TeliaSonera pakkumisest ning 28,67 krooni allpool valitsuse hinnasoovist. Telekomi viimase kuue kuu kaalutud keskmine hind, mida peaks maksma kohustusliku ülevõtupakkumise korral, oli Veskimägi sõnul 114,82 krooni ehk on kõrgem TeliaSonera pakutud hinnast.