VE: Sillamäe sadam

Loe lisaks Vähi ehitab… 

Vaata, mis tehtud

xxx

Sadam tuleb!

Sillamäe sadamas algavad mõõtetööd, muulikivid on Sillamäele kohale veetud, Tiit Vähi näeb sadamas potentsiaali tulevase börsiettevõtte jaoks.

Praegu ootavad tulevase sadama muuli jaoks mõeldud kivid tühermaal aega, mil ehitajad nad merevette viskavad. Sadama kohal on maapind ära silutud ning lähiajal algab ehitustöö. Eile oodati Silmetis maamõõtjaid.

Nädal tagasi viis AS Silmet Grupp lõpule investorite kaasamise, nendeks on Soome kapitalil põhinevad Kaakon Kuljetussuunnittelu ja Kaakon Holding. Päev hiljem kirjutati alla ASi Sillamäe Sadam ja ASi Eesti Ehitus vaheline sadama hüdrotehnilise osa ehitusleping.

Silmet Grupp lootis kaks aastat tagasi algatatud Sillamäe sadama projekti kaasata riiki, kuid riik ütles Tallinna Sadama kaudu pakutud investeeringust ära. Silmeti juht Tiit Vähi lootis kuni läinud aasta sügiseni, et riik võtab siiski nii suure ja piirkonda arendava infrastruktuuri rajamisest osa.

“Riik leidis aga, et neile ühest sadamast piisab,” ütles Vähi. “Pärast Tallinna Sadama juhtide otsust Sillamäele mitte investeerida jätsime kõrvale kogu oma kahe aasta pikkuse töö ning hakkasime otsima erakapitali, keda sadama loomisesse kaasata.” Vähi ei kritiseeri riiki ega kurda viivitamise pärast – tema arvates pole ettevõte peale aja midagi kaotanud.

Vähi arvates saavad tulevikus sadama vastu suurt huvi tundma majandusringkonnad. Praegu seisavad näiteks Venemaa naftafirma tehaseehitusplaanid just sadama puudumise taga, ütles Vähi.

“Kui ekskavaatorid tööle hakkavad, tuleb huvilisi ilmselt tormiliselt juurde,” rääkis Vähi. Ta ei välista ka võimalust, et Sillamäe sadamast võib tulevikus saada börsiettevõte ning et Sillamäe sadam võib edaspidi oma aktsiate müügist lisaressursse saada.

Sillamäe sadama kaikeha pikeneb.jpg: Sillamäe sadama ehitajad "võtavad" merelt maad juba kaugemal kui 400m. AB foto 30.10.2003

Vähi arvas, et esimene kaubalaev randub Sillamäe sadamas aastal 2005. Tegu pole mitte lubaduse, vaid visiooniga, täpsustas ta.

Sadama esimene ehitusjärk näeb ette kaubasadama rajamist, teises järgus, mille mahtu ja valmimisaega Vähi ei ennusta, valmib kuivlasti- ja puidulaevade sadam ning hiljem reisikai. “Need viimased on visioonid, esialgu veel mitte kindlad projektid,” täpsustas Vähi. “Kaubasadama puhul on projektid ja kõik muu vajalik tehtud.”

Silmeti juht märkis, et Sillamäe oli sadamakohana hinnatud juba Peeter I ajal. Aastaid tegutses Sillamäel selle aja kohta piisavalt suure kaubakäibega sadam. Kuuekümnendatel aastatel see aga likvideeriti.

“Siin on olemas kõik, mida on ühe sadama jaoks vaja,” kiitis Vähi tulevase sadama asukohta. Sillamäe asub kahe suure majandusruumi vahel, meri on piisavalt sügav ning tulevases sadamakohas on olemas selle eksisteerimiseks vajalik infrastruktuur.

Rajatava Sillamäe sadama kogumaksumus on suurusjärgus 350 miljonit krooni. Sillamäe sadama ehituse alustamisega jõuab lõpule mitu aastat kestnud pikk ettevalmistustöö kauba- ja reisijateveo sadama rajamiseks Ida-Virumaale. Sadam, mis loob operaator- ja töötlemisfirmade kaudu ligi 2000 uut töökohta, võimaldab olulisel määral leevendada regiooni tööhõiveprobleemi ja arendada majanduskasvu Ida-Virumaal.

ARGO SOOLEP
Kolmapäev, 3.09.2003

xxx

Loe lisaks: 

xxx

Tiit Vähi: reisilaevade kai ka Sillamäe sadamasse

Silmet Grupp kavatseb Sillamäele ehitatavas sadamas hakata peale kaubalaevade vastu võtma ka reisilaevu. Ettevõtte omanik ja juht Tiit Vähi sai reisikai rajamise idee vabariigi eelmiselt presidendilt Lennart Merilt.

“Võin nüüd kinnitada, et reisilaevade kai Sillamäele tuleb,” ütles Vähi eile Põhjarannikule. “Ja ma usun, et Ida-Virumaal turismi arendamise ja töökohtade loomise seisukohast on sel reisikail meeletu tähtsus.”

Lennart Meri idee

Vähi sõnul oli talle umbes aasta tagasi helistanud Lennart Meri ja öelnud, et on kuulnud Sillamäe sadama arendamise plaanidest, kuid neis on üks viga. “Saime kokku ja siis ta rääkiski oma komplekssest visioonist, miks peaks Sillamäel reisikai olema. Ta pidas silmas, et kui tax free kaubandus mujal Euroopas kaob, siis Ida-Soome, Peterburi ja ka Sillamäe võivad jääda tax free piirkonnaks. Ta rõhutas, et Ida-Virumaal on turismi arendamiseks kaks väga suure potentsiaaliga piirkonda: Narva-Jõesuu ja kogu põhjarannik ning Peipsi ümbrus,” ütles Vähi.

Vähi kaalus Lennart Meri ettepanekut põhjalikult ja otsustas seejärel teha Sillamäe sadama arendamisplaani muudatuse, mis näeb ette ka reisikai rajamist. “Oleme otsinud ka Venemaalt potentsiaalseid investoreid, kes tegelevad turismi arendamisega Soome lahes asuvatel Tütarsaartel, ja nad on leidnud, et võime oma eesmärgid sobitada,” ütles Vähi.

Tiit Vähi hinnangul hakkaksid Sillamäe kaudu Eestisse tulema Ida-Soome elanikud, kel poleks siis enam vaja teha suurt ringi läbi Helsingi. “Kui ühendada Soome, Peterburi ja Sillamäe ühte laevareisijate kolmnurka, siis minu arvates on sel väga suur potentsiaal,” märkis Vähi.

Turismi arendamine on Vähi arvates üks paremaid ja reaalsemaid võimalusi uute töökohtade loomiseks Ida-Virumaal, sest kui tööstuses on tugev tendents tootmisprotsessi suurema automatiseerimise suunas, siis turismis on nii praegu kui hiljem ikka inimesi vaja. “Annaks jumal vaid kõikidele siinsetele turismiga tegelevatele ettevõtjatele energiat arendustegevuseks. Kui reisikai valmis saab ja turistide voog kasvab, siis kaasneb sellega ka tormiliselt nõudlus nii puhkemajanduse teenuste kui kaubanduse järele,” sõnas Vähi.

Esimese kaubalaeva tulekuni poolteist aastat

Reisikaid ei ehitata siiski Sillamäe sadama rajamise esimeses etapis, mil on kavas rajada kütusekaid ja üks laevakoht tükikaupadele. Samal ajal toimub ka raudteeharu ajakohastamine, väikese raudteejaama ja teenindava terminali ning muude sadama infrastruktuuriobjektide ehitus. Tiit Vähi sõnul kulub sadama esimese etapi ehituseks 500 miljonit krooni. “See raha on meil olemas ja tööd juba käivad. Muuli pikkus meres küünib juba praegu 400 meetrini,” ütles Vähi.

Esimese kaubalaeva loodab Silmet Grupp Sillamäe sadamas vastu võtta 2005. aasta kevadel. Juba praegul käib Vähi sõnul ettevalmistus sadama järgmise etapi ehituseks. See on mõeldud laevakonteineritele ja puistekaubale. “Peame praegu läbirääkimisi väga suure potentsiaaliga partneritega. Kui me jõuame kaupade kogustes kokkuleppele, siis läheb kohe lahti ka teine etapp. Seejärel võtame ette reisikai,” ütles Vähi.

ERIK GAMZEJEV
Neljapäev, 30.10.2003

xxx

 

Sillamäe sadama esimesse etappi 600 miljonit

Raigo Neudorf
(30.06.2004)


Sillamäe sadama esimene etapp valmib selle aasta lõpuks, mil sadam on valmis vastu võtma ka esimesi kaubalaevu. Sadamaprojekti esimesse etappi tuleb omanikel suunata üle 600 miljoni krooni

Sillamäe sadama ühe omaniku, AS Silmet Grupi juht Tiit Vähi (pildil) ütles, et ehitusega alustati septembris ning esimene etapp peaks valmima detsembriks. Selleks ajaks peaks olema välja ehitatud sadama seitse kaikohta, esimene järk raudteejaamast ning esimene järk naftaproduktide terminalist. Sadam peaks lõplikult valmima järgmise aasta kevadeks. “Esimesed laevad saame vastu võtta selle aasta lõpus,” sõnas Vähi.
Seda, kui palju läheb kogu Sillamäe sadama väljaehitamine omanikele maksma, Vähi täpselt ei öelnud. Esimese etapi maksumus ulatuvat tema sõnul üle 600 miljoni krooni.
Vähi sõnul rahastatakse projekti omakapitali ja laenurahaga.
“Kaupa hakatakse vedama vastavalt sadama valmidusele. Vedada saab naftasaadusi, puistkaupu, tükikaupu, konteinereid ning autosid,” loetles Vähi. Tema sõnul saab valmiv sadam vastu võtta sama suuri naftatankereid kui Muuga sadam, seega kuni 100 000-tonniseid.
Järgmisel aastal on Sillamäe sadam valmis ka reisijate veoks.
Tallinna Sadamaga uus sadam kaubaveol otseselt konkureerima ei hakka. “Ei usu, et hakkame konkureerima – kaubavood on üsna konservatiivsed ning neid kuskil ära tõmmata on keeruline. Me ei hakka Tallinnalt odavamate hindadega kaupa ära võtma. Pigem hakkame tegutsema samade hindadega mis Tallinna Sadam. Püüame saada uusi kaubavoogusid Eestisse,” tutvustas Vähi sadama äriplaani.

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.