|
 |
|
Tiit Vähi kerkivat sadamat peeti veel mõned aastad tagasi lootusetuks unistuseks. Seda, kui tõsiselt Sillamäe sadamat täna võetakse, võib järeldada kinnisvarahindadest.
Foto: Rauno Volmar |
|
Sügisel avab ekspeaminister Tiit Vähi Sillamäel Eesti suurima erasadama, mille omanikud kuuluvad Venemaa presidendi Vladimir Putini sõpruskonda.
Vähi hakkas Sillamäe sadamat kavandama Euroopa Liidu idapoolseima sadamana, kuid Tallinna Sadama juhtide lühinägelikkuse tõttu kerkib Narva lahte ühtaegu Venemaa läänepoolseim sadam.
Mõne aasta eest kutsus Vähi osanikeks nii Euroopa arengupanka EBRD kui ka Tallinna Sadamat. Kuid pealinna sadamajuhid ajasid paadi ümber, nõudes aktsiate kontrollpakki enda kätte. Vähi soovis aga ohje enda käes hoida ning koos pealinna sadamaga lõppesid läbirääkimised ka arengupangaga.
Nüüd kuulub pool Sillamäe sadamast Jevgeni Malovile ja Andrei Katkovile, keda peetakse Venemaa 500 jõukaima ärimehe hulka kuuluvaks.
“Läänemere ääres võib leida naftamahuteid, kus pole Vene kapitali osalust, kuid need tünnid seisavad tühjalt,” koondab Vähi ühte lausesse naftatransiidi lihtsa põhitõe.
Vähi kaasas projekti rahastama Hansapanga ja Ühispanga loodud konsortsiumi ning säilitas poole osalusest enda kontrollitavale Silmet Grupile.
“Ütlesin Malovile ja Katkovile, et Moskvas ning Peterburis võin ma ära eksida ning Siberis ära külmuda, kuid Eestis suudan asju korraldada nendest paremini,” räägib Vähi. “Niimoodi jagasimegi oma ülesanded.”
Müstilises valgussõõris
Putini ümber kumavasse müstilisse valgussõõri tõmbab Malovi ja Katkovi nende endine äripartner, Putini lähikondlaseks peetav Gennadi Timtðenko.
Kineksi lipu all vedasid nad kümmekonna aasta jooksul läbi Eesti kümneid miljoneid tonne Venemaa naftatooteid. Aastatel 1999–2000 hindab Forbes Kineksi käibeks ligi kaks miljardit dollarit aastas, mida saab võrrelda ligi poolega Eesti riigieelarve mahust.
Eelmise aasta algul toimunud Venemaa presidendivalimiste kampaanias nimetasid Putini oponendid Timtðenkot Kremli kassiiriks.
Venemaa ajakirjanike seas on levinud veendumus, et Timtðenko seisab nii Jukose skandaalse lammutamise kui ka naftaimpeeriumi varadega hiljem korraldatud tehingute taga.
Mõne aasta eest läks Vähi äripartnerite Malovi ja Katkovi tee Timtðenkost avalikkusele teadmata põhjustel lahku.
Äri jagamisel said Malov ja Katkov Forbesi andmetel kuni 30 000-tonnise kuumahuga tüki Venemaa kütuste siseturust ning 1,2 miljardi kroonise aastakäibega soojustusmaterjalide tehase Penopleks Kiriðis.
Kremli kassiir
Praegused Sillamäe sadama omanikud pärisid samuti ettevõtte Kineks, kuid naftatransiit jäi Timtðenkole, kes esindab vahendajana nii Surgutneftegazi, Rosnefti kui ka Juganskneftegazi huvisid.
Kremli kassiiri tõenäoliselt pikaajalisim äripartner on Eesti transiidiäri sümboliks kujunenud Pakterminali juht Aadu Luukas.
Samuti peetakse Timtðenkot seotuks Severstaltransi investeeringute aitamisega Eestisse, Severstaltransile kuuluvad raud-teeäri skandaalidesse sukeldunud Spacecom, kuid ka naftaterminalid Estonian Oil Service ja Trendgate.
Samal ajal, kui Eesti transiidiärimehed armastavad rääkida sellest, kuidas Venemaa kaubavood võivad meist mööda voolama hakata, kinnitab Vähi vastupidist.
“Järgneva paarikümne aastaga oodatakse Venemaa ja Euroopa Liidu kaubavahetuse kahekordistumist ning Eestil on asukoha tõttu selles protsessis võrreldes Läti ja Soomega suured eelised,” lausub Vähi. “Minul ja minu partneritel läheb hästi, sest suudame näha kõikidest teistest kaugemale.”
Karm hinnavahe
Vähi sadamaprojekti peeti veel mõned aastad tagasi lootusetuks unistuseks. Seda, kui tõsiselt Sillamäe sadamat täna võetakse, võib järeldada kinnisvarahindadest. Kui näiteks Kohtla-Järvel müüakse kolmetoalist korterit 50 000 krooniga, siis Sillamäel algavad hinnad 300 000 kroonist. Kuid alles hiljuti sellist hinnavahet ei olnud.
Peterburi maanteele Sillamäe vabatsooni maadelt paistev hiiglaslik, poole ehitamise pealt maha jäetud nõukogudeaegne tootmishoone loob tänagi möödasõitjatele pettepildi lagunemisest.
Varemete varjus keeb Eesti tänase päeva kõige suurem kapitaalehituse projekt, kogumaksumusega kuni miljard krooni. Ohtlike tuumajäätmete matmispaiga tehismäe kõrvalt sirutub merre ligi pooleteise kilomeetri pikkune kailiin. Valmiv esimene järk hakkab teenindama nafta ja vedelkeemia transiiti.
Esialgu tõstetakse sellelt kailt laevadele ka üldkaupu, kuid teises etapis rajatakse merre võimsad kaid nii konteinerite kui ka üldkaupade töötlemiseks. Samal ajal kerkib tehismäe maapoolsele küljele viie miljoni tonnise aastavõimsusega kütusemahutite park, mille läbilaskevõime kavatsetakse neljakordistada lähiaastatel.
Sillamäe tõus
Kütusemahutite kõrvale rajatakse Eesti üks suuremaid 18 rööpapaariga raudtee kaubajaamu, mis suudab vastu võtta kuni saja vaguniga ronge. Praegu Eestis sõitvad kaubarongid on ligi kolmandiku võrra lühemad.
Inetutesse tehasevaremetesse hakatakse lähiajal rajama kaupade jaotuskeskust. Kuna räämas ilmega hoone rajati keemiatööstusele, siis ehituseks kasutatud materjalid on valitud nii tugevad, et aastaid tuule ja vihma meelevallas ligunemine pole konstruktsioone kahjustanud.
Samal ajal, kui Tallinna linnavõimud teevad ettevalmistusi pealinna keskel asuvatest sadamatest ohtlike veoste välja tõrjumiseks, jääb Vähil üle ainult käsi hõõruda. Tõenäoliselt valivad Tallinnast pagendatud transiitkaubad oma sihtkohaks Sillamäe, mis jääb kaupade lähtekohaks oleva Venemaa piirist vaid 25 kilomeetri kaugusele.
Tallinnas on raudteeliiklus läinud nii pingeliseks, et koostööpartnerite ja konkurentide tülides kipuvad suled lendama. Ida-Virumaal leidub aga piisavalt kasutamata raudtee läbilaskevõimet. Mõned aastad tagasi käivitas Eesti Põlevkivi elektrijaamadesse kütuse vedamiseks oma raudtee, millest tekkinud tühiku täitmiseks ilmutab Eesti Raudtee suurt huvi.
Kui eelmisel aastal hakkas kehtima vaba konkurentsi lubav raudteeseadus, ostis Sillamäe sadam kaks trassivedurit ja registreeris ennast raudteeoperaatoriks.
Praegu rendib Eesti Raudtee Sillamäe vedureid ning Vähi avaldab valmisolekut jätta sadama raudteevedude korraldamine raudteemonopolile. Kuid raudteeoperaatori õigused annavad sadamaomanikele hea positsiooni hinnaläbirääkimistes.
Soome lahte kerkib turismikeskus
•• Malovi ja Katkovi erilist usaldusväärsust Venemaa võimude silmis peegeldab nende poolt Soome lahes käivitatud erakordne turismiprojekt. Kineksi omanikud arendavad turismikeskuseks Soome rannikust 35 kilomeetri kaugusel asuvat Goglandi saart, mille Venemaa võitis oma koosseisu Teise maailmasõja tagajärjel ja mis oli kuni viimase ajani kasutusel üksnes sõjalise tugipunktina.
•• Juba tuleval aastal Sillamäe sadamast Soome poole alguse saavad reisilaevade liinid võivad tänu Goglandile muutuda tax-free kaubanduse paradiisiks, millest osasaamise nimel on nii Eesti kui ka Soome laevafirmad valmis häid panuseid tegema.
•• Juba homme saadab Saaremaa laevanduskuningas Vjatðeslav Leedo Sillamäe kai äärest Soome poole teele esimese reisilaeva St Ola, pardal Kotkasse sõpruspäevadele suunduv Ida- ja Lääne-Virumaa koorekiht.
|
Uudised
Sillamäe sadam
Foto: Rauno Volmar
Sügisel avab ekspeaminister Tiit Vähi Sillamäel Eesti suurima erasadama, mille omanikud kuuluvad Venemaa presidendi Vladimir Putini sõpruskonda.
Vähi hakkas Sillamäe sadamat kavandama Euroopa Liidu idapoolseima sadamana, kuid Tallinna Sadama juhtide lühinägelikkuse tõttu kerkib Narva lahte ühtaegu Venemaa läänepoolseim sadam.
Mõne aasta eest kutsus Vähi osanikeks nii Euroopa arengupanka EBRD kui ka Tallinna Sadamat. Kuid pealinna sadamajuhid ajasid paadi ümber, nõudes aktsiate kontrollpakki enda kätte. Vähi soovis aga ohje enda käes hoida ning koos pealinna sadamaga lõppesid läbirääkimised ka arengupangaga.
Nüüd kuulub pool Sillamäe sadamast Jevgeni Malovile ja Andrei Katkovile, keda peetakse Venemaa 500 jõukaima ärimehe hulka kuuluvaks.
“Läänemere ääres võib leida naftamahuteid, kus pole Vene kapitali osalust, kuid need tünnid seisavad tühjalt,” koondab Vähi ühte lausesse naftatransiidi lihtsa põhitõe.
Vähi kaasas projekti rahastama Hansapanga ja Ühispanga loodud konsortsiumi ning säilitas poole osalusest enda kontrollitavale Silmet Grupile.
“Ütlesin Malovile ja Katkovile, et Moskvas ning Peterburis võin ma ära eksida ning Siberis ära külmuda, kuid Eestis suudan asju korraldada nendest paremini,” räägib Vähi. “Niimoodi jagasimegi oma ülesanded.”
Müstilises valgussõõris
Putini ümber kumavasse müstilisse valgussõõri tõmbab Malovi ja Katkovi nende endine äripartner, Putini lähikondlaseks peetav Gennadi Timtðenko.
Kineksi lipu all vedasid nad kümmekonna aasta jooksul läbi Eesti kümneid miljoneid tonne Venemaa naftatooteid. Aastatel 1999–2000 hindab Forbes Kineksi käibeks ligi kaks miljardit dollarit aastas, mida saab võrrelda ligi poolega Eesti riigieelarve mahust.
Eelmise aasta algul toimunud Venemaa presidendivalimiste kampaanias nimetasid Putini oponendid Timtðenkot Kremli kassiiriks.
Venemaa ajakirjanike seas on levinud veendumus, et Timtðenko seisab nii Jukose skandaalse lammutamise kui ka naftaimpeeriumi varadega hiljem korraldatud tehingute taga.
Mõne aasta eest läks Vähi äripartnerite Malovi ja Katkovi tee Timtðenkost avalikkusele teadmata põhjustel lahku.
Äri jagamisel said Malov ja Katkov Forbesi andmetel kuni 30 000-tonnise kuumahuga tüki Venemaa kütuste siseturust ning 1,2 miljardi kroonise aastakäibega soojustusmaterjalide tehase Penopleks Kiriðis.
Kremli kassiir
Praegused Sillamäe sadama omanikud pärisid samuti ettevõtte Kineks, kuid naftatransiit jäi Timtðenkole, kes esindab vahendajana nii Surgutneftegazi, Rosnefti kui ka Juganskneftegazi huvisid.
Kremli kassiiri tõenäoliselt pikaajalisim äripartner on Eesti transiidiäri sümboliks kujunenud Pakterminali juht Aadu Luukas.
Samuti peetakse Timtðenkot seotuks Severstaltransi investeeringute aitamisega Eestisse, Severstaltransile kuuluvad raud-teeäri skandaalidesse sukeldunud Spacecom, kuid ka naftaterminalid Estonian Oil Service ja Trendgate.
Samal ajal, kui Eesti transiidiärimehed armastavad rääkida sellest, kuidas Venemaa kaubavood võivad meist mööda voolama hakata, kinnitab Vähi vastupidist.
“Järgneva paarikümne aastaga oodatakse Venemaa ja Euroopa Liidu kaubavahetuse kahekordistumist ning Eestil on asukoha tõttu selles protsessis võrreldes Läti ja Soomega suured eelised,” lausub Vähi. “Minul ja minu partneritel läheb hästi, sest suudame näha kõikidest teistest kaugemale.”
Karm hinnavahe
Vähi sadamaprojekti peeti veel mõned aastad tagasi lootusetuks unistuseks. Seda, kui tõsiselt Sillamäe sadamat täna võetakse, võib järeldada kinnisvarahindadest. Kui näiteks Kohtla-Järvel müüakse kolmetoalist korterit 50 000 krooniga, siis Sillamäel algavad hinnad 300 000 kroonist. Kuid alles hiljuti sellist hinnavahet ei olnud.
Peterburi maanteele Sillamäe vabatsooni maadelt paistev hiiglaslik, poole ehitamise pealt maha jäetud nõukogudeaegne tootmishoone loob tänagi möödasõitjatele pettepildi lagunemisest.
Varemete varjus keeb Eesti tänase päeva kõige suurem kapitaalehituse projekt, kogumaksumusega kuni miljard krooni. Ohtlike tuumajäätmete matmispaiga tehismäe kõrvalt sirutub merre ligi pooleteise kilomeetri pikkune kailiin. Valmiv esimene järk hakkab teenindama nafta ja vedelkeemia transiiti.
Esialgu tõstetakse sellelt kailt laevadele ka üldkaupu, kuid teises etapis rajatakse merre võimsad kaid nii konteinerite kui ka üldkaupade töötlemiseks. Samal ajal kerkib tehismäe maapoolsele küljele viie miljoni tonnise aastavõimsusega kütusemahutite park, mille läbilaskevõime kavatsetakse neljakordistada lähiaastatel.
Sillamäe tõus
Kütusemahutite kõrvale rajatakse Eesti üks suuremaid 18 rööpapaariga raudtee kaubajaamu, mis suudab vastu võtta kuni saja vaguniga ronge. Praegu Eestis sõitvad kaubarongid on ligi kolmandiku võrra lühemad.
Inetutesse tehasevaremetesse hakatakse lähiajal rajama kaupade jaotuskeskust. Kuna räämas ilmega hoone rajati keemiatööstusele, siis ehituseks kasutatud materjalid on valitud nii tugevad, et aastaid tuule ja vihma meelevallas ligunemine pole konstruktsioone kahjustanud.
Samal ajal, kui Tallinna linnavõimud teevad ettevalmistusi pealinna keskel asuvatest sadamatest ohtlike veoste välja tõrjumiseks, jääb Vähil üle ainult käsi hõõruda. Tõenäoliselt valivad Tallinnast pagendatud transiitkaubad oma sihtkohaks Sillamäe, mis jääb kaupade lähtekohaks oleva Venemaa piirist vaid 25 kilomeetri kaugusele.
Tallinnas on raudteeliiklus läinud nii pingeliseks, et koostööpartnerite ja konkurentide tülides kipuvad suled lendama. Ida-Virumaal leidub aga piisavalt kasutamata raudtee läbilaskevõimet. Mõned aastad tagasi käivitas Eesti Põlevkivi elektrijaamadesse kütuse vedamiseks oma raudtee, millest tekkinud tühiku täitmiseks ilmutab Eesti Raudtee suurt huvi.
Kui eelmisel aastal hakkas kehtima vaba konkurentsi lubav raudteeseadus, ostis Sillamäe sadam kaks trassivedurit ja registreeris ennast raudteeoperaatoriks.
Praegu rendib Eesti Raudtee Sillamäe vedureid ning Vähi avaldab valmisolekut jätta sadama raudteevedude korraldamine raudteemonopolile. Kuid raudteeoperaatori õigused annavad sadamaomanikele hea positsiooni hinnaläbirääkimistes.
Soome lahte kerkib turismikeskus
•• Malovi ja Katkovi erilist usaldusväärsust Venemaa võimude silmis peegeldab nende poolt Soome lahes käivitatud erakordne turismiprojekt. Kineksi omanikud arendavad turismikeskuseks Soome rannikust 35 kilomeetri kaugusel asuvat Goglandi saart, mille Venemaa võitis oma koosseisu Teise maailmasõja tagajärjel ja mis oli kuni viimase ajani kasutusel üksnes sõjalise tugipunktina.
•• Juba tuleval aastal Sillamäe sadamast Soome poole alguse saavad reisilaevade liinid võivad tänu Goglandile muutuda tax-free kaubanduse paradiisiks, millest osasaamise nimel on nii Eesti kui ka Soome laevafirmad valmis häid panuseid tegema.
•• Juba homme saadab Saaremaa laevanduskuningas Vjatðeslav Leedo Sillamäe kai äärest Soome poole teele esimese reisilaeva St Ola, pardal Kotkasse sõpruspäevadele suunduv Ida- ja Lääne-Virumaa koorekiht.