Tehvandi mäe ehitusel aeg maas
EPL, Andrus Allika, Jaan Jürine
 Ehituse jätkumiseks loodetakse Euroopa Liidu tõukefondidele
Planeeritud viga: 60 miljonist sai ühtäkki ligi 150 miljonit
Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese sõnul Tehvandi K90 suusahüppemäge aastatel 2003-2005 tõenäoliselt ei ehitata, sest esialgselt 50-60 miljonilt kroonilt on eeldatavad ehituskulud tõusnud ligi 150 miljoni kroonini.
“Esialgse plaani kohaselt pidi riik andma 30 miljonit ja Rahvusvaheline Suusaliit ülejäänud poole. FIS-ilt on laekunud vaid sümboolne toetus 300 000 krooni,” räägib Sukles.
K90 hüppemäge on Tehvandile muu hulgas vaja selleks, et korraldada Otepääl 2005. aastal suusatamise, kahevõistluse ja suusahüpete juunioride MM-võistlused.
“Kas peame juunioride MM-i jaoks nii palju raha kulutama?” küsib Sukles ja vastab: “Suusasport liigub K120 mägede poole, isegi kahevõistlejad hüppavad K90 mäel järjest vähem. K90 mäele võistlusi saada läheb järjest raskemaks. Kas sellist mäge on peamiselt treeningupaigana meile praegu vaja? Ma ei toeta kalli raha eest eilse päeva ehitamist.”
Miljonid pole kadunud
Suklese sõnul pole Tehvandil kulutatud miljonid tuulde lennanud. “Käsitleme Tehvandit kui spordikeskust. Mõtleme sellele, et seal saaks mitte üksnes talvel suusatada, vaid ka lumeta ajal joosta ja ratast sõita,” selgitab Sukles.
“Rajatud sillad ja teed on seotud rollerirajaga, muutnud selle senisest turvalisemaks. Hüppemäe ehituseks pole me lasknud koppa maasse lüüa.”
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ei näe samuti ehituse jätkamiseks valguskiirt paistmas.
“Ratsionaalsele analüüsile toetudes ei leia põhjust ehituse jätkamiseks,” ütleb Siimann. “Arutasime asja suusalidu presidendi Toomas Saviga ja otsustasime, et praegu on targem aeg maha võtta. Mõtlesime Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt abi küsida, kuid loobusime sellest, sest neil nagu FIS-ilgi pole sellist kanalit, mille kaudu spordiobjektide rajamist finantseerida.”
Kuid Sukles ja Siimann ei välista Tehvandi hüppemäe valmimist ka lähema paari aasta jooksul.
“Tuleval aastal Euroopa Liiduga liitudes on ehk võimalik abi saada struktuurifondidest, sest Tehvandi on ka regionaalobjekt,” pakub Sukles. “Ei saa välistada ka võimalust, et ärimehed panevad raha kokku ja ehitamine läheb edasi,” lisab Siimann.
Kas Euroopa Liit tõukab?
Savi tajub suusaliidu juhina moraalset kohust ehitusasju tagant lükata. “Eesti saab EL-i liikmeks kõige varem 2004. aasta mais. Kui oleme küllalt osavad ja tarmukad, et kirjutada selleks ajaks kokku vettpidav projekt EL-i tõukefondidest raha taotlemiseks, siis võib see reaalselt tulemusi anda,” usub Savi.
President nõustub, et praeguses seisus valitsuse poolt rahasüsti loota pole. “Lisaeelarves mingit summat pole. Mis ei tähenda, et peaksime nüüd end lööduks tunnistama. Olen pidanud nõu rahandus- ja kultuuriministeeriumi inimestega. Üldine arvamus on niisugune, et EL-i fondide peale tasub loota. Samal ajal tuleb arvestada ka meie oma äriringkondade toetust. Suusaliidul endal vahendid puuduvad,” tahab Savi kõiki raudu tules hoida.
Tehvandi olümpiakeskuse direktor Jüri Kull on ehituse seiskumise pärast nukker, kuid näeb ka head poolt.
“Autonoomse juurdepääsutee ehitamine vanale ja ka uuele hüppemäele on valmimisjärgus. Seni pidi näiteks kiirabi õnnetuspaigale jõudmiseks ületama kolmel korral rolleriraja ja sõitma ühe lõigu piki seda,” tõstab Kull esile juba tehtud töö plusspooli.
“Kui nüüd mäe ehitus alanuks, olnuks tee rajamine esimene samm ja võinuks ehitust takistada.”
Kull ütleb, et rollerirada avatakse treeninguks 20. mail ja Suverulli võistluseks on ka tee valmis. Tehvandi peremees säilitab tulevikuks mõõduka optimismi. Kull ei jäta lisamata: mõttekas oleks ehitada ikkagi K90 mägi.
Miks 150 miljonit?
60 miljonit pole võrreldav ligi 150 miljoniga, mis ei pruugi olla veel uue hüppemäe ja vajaliku infrastruktuuri lõplik hind. Kuidas loodeti alguses 60 miljoniga mägi valmis saada?
“Soomlased koostasid PHARE rahadega eskiisprojekti, kus oli see summa märgitud. Kui riigihankeks läks, oli maksumuseks juba 140 miljonit. Odavamalt ei teeks seda tööd ükski ehitusettevõte,” valgustab suusaliidu juhatuse liige Alar Arukuusk. “Tehvandi keskus asub kultuuriministeeriumi haldusalas,” jääb Savi napisõnaliseks.
Eesti usaldusväärsus langeb
Eesti suusaliidu juhatuse liige, võistluskeskuste komisjoni juht ja paljude esinduslike suusaürituste peakorraldaja Alar Arukuusk näeb uue hüppemäe ehituse seiskumise taga veel ühte ohtu.
“Seni oleme FIS-i silmis olnud usaldusväärne partner. Nüüd peame 2005. aasta juunioride MM-i korraldamisest paratamatult ära ütlema ja see võib anda tagasilöögi. Mul on tõsiselt kahju, et uus valitsus ei soostunud võtma riske ja alustatut lõpule viima. Eesti usaldusväärsus saab igal juhul kannatada. Kuivõrd, seda näitab tulevik,” kommenteeris Arukuusk.
Proovikiviks võib osutuda 2005. aasta MK-etapi korraldamine murdmaasuusatamises, kui Eesti otsustab selleks soovi avaldada.
Arukuusk pole pettunud, et FIS ütles ära meie poolt palutud 30 miljonilisest toetusest ja pakkus vaid sümboolse
300 000.
“FIS ei toeta ehitusi, seda oli arvata. Taotleda raha eurofondidest on arukas samm: soomlased ehitasid oma Vuokatti suusatunneli sel kombel,” märkis Arukuusk. EPL
Loodi sporditeabe sihtasutus
Tehvandi suusahüppemäe rahastamisprobleemid kerkisid üles üritusel, mis oli selle teemaga vaid kaudselt seotud. Eile toimus hotellis Central Eesti Sporditeabe Sihtasutuse presentatsioon.
Eesti Olümpiakomitee poolt tänavu loodud Eesti Sporditeabe Sihtasutuse eesmärk on pakkuda spordiga seotud organisatsioonidele adekvaatset spordiinfot, võimalikult täiuslikku ja kvaliteetset teenust, aidata klientidel saavutada oma eesmärke ning aidata kaasa spordi arengule, tutvustas sihtasutuse juhataja Sven Sommer loodud organisatsiooni eesmärke.
“Täna on Eestis spordiinfo hajutatud ega toimu selle sihipärast kogumist, süstematiseerimist, analüüsimist ja levitamist. Sporditeabe sihtasutuse missioon on spordiinfo koordineerimisega spordi arengule kaasa aidata,” ütles Sommer.
Lisaks info koordineerimisele pakub sihtasutus mitmeid teenuseid, millega tegelemine ei peaks olema organisatsiooni põhitegevus nagu näiteks spordiuuringute planeerimine, korraldamine ja analüüs, veebiprojektide haldamine või kirjastamistegevus. EPL
|
Uudised
VE: Otepää – Tehvandi suusahüppemägi
(13.05.2003)
EPL, Andrus Allika, Jaan Jürine
Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese sõnul Tehvandi K90 suusahüppemäge aastatel 2003-2005 tõenäoliselt ei ehitata, sest esialgselt 50-60 miljonilt kroonilt on eeldatavad ehituskulud tõusnud ligi 150 miljoni kroonini.
“Esialgse plaani kohaselt pidi riik andma 30 miljonit ja Rahvusvaheline Suusaliit ülejäänud poole. FIS-ilt on laekunud vaid sümboolne toetus 300 000 krooni,” räägib Sukles.
K90 hüppemäge on Tehvandile muu hulgas vaja selleks, et korraldada Otepääl 2005. aastal suusatamise, kahevõistluse ja suusahüpete juunioride MM-võistlused.
“Kas peame juunioride MM-i jaoks nii palju raha kulutama?” küsib Sukles ja vastab: “Suusasport liigub K120 mägede poole, isegi kahevõistlejad hüppavad K90 mäel järjest vähem. K90 mäele võistlusi saada läheb järjest raskemaks. Kas sellist mäge on peamiselt treeningupaigana meile praegu vaja? Ma ei toeta kalli raha eest eilse päeva ehitamist.”
Miljonid pole kadunud
Suklese sõnul pole Tehvandil kulutatud miljonid tuulde lennanud. “Käsitleme Tehvandit kui spordikeskust. Mõtleme sellele, et seal saaks mitte üksnes talvel suusatada, vaid ka lumeta ajal joosta ja ratast sõita,” selgitab Sukles.
“Rajatud sillad ja teed on seotud rollerirajaga, muutnud selle senisest turvalisemaks. Hüppemäe ehituseks pole me lasknud koppa maasse lüüa.”
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann ei näe samuti ehituse jätkamiseks valguskiirt paistmas.
“Ratsionaalsele analüüsile toetudes ei leia põhjust ehituse jätkamiseks,” ütleb Siimann. “Arutasime asja suusalidu presidendi Toomas Saviga ja otsustasime, et praegu on targem aeg maha võtta. Mõtlesime Rahvusvaheliselt Olümpiakomiteelt abi küsida, kuid loobusime sellest, sest neil nagu FIS-ilgi pole sellist kanalit, mille kaudu spordiobjektide rajamist finantseerida.”
Kuid Sukles ja Siimann ei välista Tehvandi hüppemäe valmimist ka lähema paari aasta jooksul.
“Tuleval aastal Euroopa Liiduga liitudes on ehk võimalik abi saada struktuurifondidest, sest Tehvandi on ka regionaalobjekt,” pakub Sukles. “Ei saa välistada ka võimalust, et ärimehed panevad raha kokku ja ehitamine läheb edasi,” lisab Siimann.
Kas Euroopa Liit tõukab?
Savi tajub suusaliidu juhina moraalset kohust ehitusasju tagant lükata. “Eesti saab EL-i liikmeks kõige varem 2004. aasta mais. Kui oleme küllalt osavad ja tarmukad, et kirjutada selleks ajaks kokku vettpidav projekt EL-i tõukefondidest raha taotlemiseks, siis võib see reaalselt tulemusi anda,” usub Savi.
President nõustub, et praeguses seisus valitsuse poolt rahasüsti loota pole. “Lisaeelarves mingit summat pole. Mis ei tähenda, et peaksime nüüd end lööduks tunnistama. Olen pidanud nõu rahandus- ja kultuuriministeeriumi inimestega. Üldine arvamus on niisugune, et EL-i fondide peale tasub loota. Samal ajal tuleb arvestada ka meie oma äriringkondade toetust. Suusaliidul endal vahendid puuduvad,” tahab Savi kõiki raudu tules hoida.
Tehvandi olümpiakeskuse direktor Jüri Kull on ehituse seiskumise pärast nukker, kuid näeb ka head poolt.
“Autonoomse juurdepääsutee ehitamine vanale ja ka uuele hüppemäele on valmimisjärgus. Seni pidi näiteks kiirabi õnnetuspaigale jõudmiseks ületama kolmel korral rolleriraja ja sõitma ühe lõigu piki seda,” tõstab Kull esile juba tehtud töö plusspooli.
“Kui nüüd mäe ehitus alanuks, olnuks tee rajamine esimene samm ja võinuks ehitust takistada.”
Kull ütleb, et rollerirada avatakse treeninguks 20. mail ja Suverulli võistluseks on ka tee valmis. Tehvandi peremees säilitab tulevikuks mõõduka optimismi. Kull ei jäta lisamata: mõttekas oleks ehitada ikkagi K90 mägi.
Miks 150 miljonit?
60 miljonit pole võrreldav ligi 150 miljoniga, mis ei pruugi olla veel uue hüppemäe ja vajaliku infrastruktuuri lõplik hind. Kuidas loodeti alguses 60 miljoniga mägi valmis saada?
“Soomlased koostasid PHARE rahadega eskiisprojekti, kus oli see summa märgitud. Kui riigihankeks läks, oli maksumuseks juba 140 miljonit. Odavamalt ei teeks seda tööd ükski ehitusettevõte,” valgustab suusaliidu juhatuse liige Alar Arukuusk. “Tehvandi keskus asub kultuuriministeeriumi haldusalas,” jääb Savi napisõnaliseks.
Eesti usaldusväärsus langeb
Eesti suusaliidu juhatuse liige, võistluskeskuste komisjoni juht ja paljude esinduslike suusaürituste peakorraldaja Alar Arukuusk näeb uue hüppemäe ehituse seiskumise taga veel ühte ohtu.
“Seni oleme FIS-i silmis olnud usaldusväärne partner. Nüüd peame 2005. aasta juunioride MM-i korraldamisest paratamatult ära ütlema ja see võib anda tagasilöögi. Mul on tõsiselt kahju, et uus valitsus ei soostunud võtma riske ja alustatut lõpule viima. Eesti usaldusväärsus saab igal juhul kannatada. Kuivõrd, seda näitab tulevik,” kommenteeris Arukuusk.
Proovikiviks võib osutuda 2005. aasta MK-etapi korraldamine murdmaasuusatamises, kui Eesti otsustab selleks soovi avaldada.
Arukuusk pole pettunud, et FIS ütles ära meie poolt palutud 30 miljonilisest toetusest ja pakkus vaid sümboolse
300 000.
“FIS ei toeta ehitusi, seda oli arvata. Taotleda raha eurofondidest on arukas samm: soomlased ehitasid oma Vuokatti suusatunneli sel kombel,” märkis Arukuusk. EPL
Loodi sporditeabe sihtasutus
Tehvandi suusahüppemäe rahastamisprobleemid kerkisid üles üritusel, mis oli selle teemaga vaid kaudselt seotud. Eile toimus hotellis Central Eesti Sporditeabe Sihtasutuse presentatsioon.
Eesti Olümpiakomitee poolt tänavu loodud Eesti Sporditeabe Sihtasutuse eesmärk on pakkuda spordiga seotud organisatsioonidele adekvaatset spordiinfot, võimalikult täiuslikku ja kvaliteetset teenust, aidata klientidel saavutada oma eesmärke ning aidata kaasa spordi arengule, tutvustas sihtasutuse juhataja Sven Sommer loodud organisatsiooni eesmärke.
“Täna on Eestis spordiinfo hajutatud ega toimu selle sihipärast kogumist, süstematiseerimist, analüüsimist ja levitamist. Sporditeabe sihtasutuse missioon on spordiinfo koordineerimisega spordi arengule kaasa aidata,” ütles Sommer.
Lisaks info koordineerimisele pakub sihtasutus mitmeid teenuseid, millega tegelemine ei peaks olema organisatsiooni põhitegevus nagu näiteks spordiuuringute planeerimine, korraldamine ja analüüs, veebiprojektide haldamine või kirjastamistegevus. EPL
xxx
Otepää hüppemäe ehitus venib
Neljapäev 24.04.2003
Eesti esimese normaalmõõtu suusahüppemäe ehitus Otepääl pole rahastamissegaduse tõttu alanud, seepärast on kahtluse all, kas talvepealinn saab aasta lõpus võõrustada kahevõistlejate maailmakarikaetappi.
114 miljonit krooni maksev hüppemägi oleks pidanud hakkama kerkima juba jaanuaris, kuid ka eile polnud tulevase mäe asukohas alanud ei metsa langetamine ega pinnasetööd.
Ehituse riigihankekonkursi võitnud Skanska EMV on valmis mäe omal kulul valmis tegema, ent nõuab kindlat garantiid, et riigile kuuluv Tehvandi keskus suudab mäe 2005. aastaks kinni maksta.
Seni on Tehvandi keskusel mäeehituseks olemas vaid 30 miljonit krooni, mille riik eelmise lisaeelarvega eraldas. Sellest 10 miljonit on kulunud projekteerimisele ning 8,5 miljonit läheb teede ja kolme ühendussilla ehitusele.
Ehitajale tänavuseks ette nähtud 11 miljonit krooni on Tehvandi keskusel olemas. Kust tuleb aga ülejäänud ligi 80 miljonit krooni, pole selge.
Eesti Suusaliidu juhatuse liige Alar Arukuuse sõnul on Tehvandi keskus seni lootnud raha saada nii Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) fondidest kui ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) solidaarsusfondist. Viimasest sai suusaliit juba aasta tagasi äraütleva vastuse, sest raha taotleja oleks pidanud olema Eesti Olümpiakomitee.
Uus palve ROKile
Eile Otepää suusakeskust külastanud Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) abi- ja koolitusfondide konsultant Josef Zenhäusern kustutas lootuse, et Otepää suusahüppemäe ehituseks võiks raha saada mõnest FISi fondist. FISil pole suusarajatiste ehitamiseks mõeldud fonde.
Zenhäusern andis Otepää keskusele küll FISi põhjaalade õppe-treeningkeskuse tiitli ning tsheki 300 000 Eesti kroonile. Raha on aga FISi nägemuse järgi mõeldud selleks, et Otepääl saaks jätkuda suusaspordi mõistes arenguriikide suusatajate treeninglaagrid. Kahel viimasel aastal on Otepää nõlvadel suviseid treeninguid teinud Türgi, Armeenia, Islandi, Taani ning veel mitmete riikide suusatajad.
«FISi ametliku õppe-treeningkeskuse tiitel peaks kergendama suhtlemist Eesti valitsusega ning andma võimaluse saada toetust ROKi solidaarsusfondist,» märkis Zenhäusern.
Järgmise sammuna kavandabki suusaliit esitada Eesti Olümpiakomitee vahendusel taotluse ROKi solidaarsusfondile. Arukuuse sõnul oleks taotletav summa pool puuduolevast 80 miljonist, ülejäänus loodetakse Eesti riigi toele. Eesti valitsuselt pole raha küsitud, sest pole selge, kui suur summa õnnestub saada ROKi solidaarsusfondist.
Tehvandi keskuse direktor Jüri Kull ütles, et kui veel sel kuul õnnestuks rahastamises selgus saada ja ehitajaga leping alla kirjutada, siis ei seaks see jõulueelseks nädalavahetuseks Otepääle kavandatud kahevõistlejate maailmakarikasarja B-grupi võistlust ohtu.
Aeg kaob armutult
«Kahe-kolme nädalaga ei juhtu siin enam midagi,» välistas Alar Arukuusk samas võimaluse, et mäe ehitus saaks alata lähikuul ning kavandatud võistlusi ei tule edasi tõsta.
Eesti Suusaliidu peasekretäri Raul Kinksi sõnul pole FISi seni hoiatatud, et kahevõistlejad ei pruugi jõulude eel Otepääl võistlema pääseda. «Aega on, vahel muudetakse võistluspaiku kahenädalase etteteatamisega,» selgitas ta.
Detsembrikuist võistlust on Eesti FISilt palunud 2005. aastal Otepääle kavandatud juunioride suusa-MMi proovivõistluseks. Kinksi sõnul võib proovivõistluse korraldada veel ka 2004. aasta jaanuaris-veebruaris.
Villu Päärt
villu.paart@postimees.ee
xxx
Tehvandi hüppemägi on valmimas
ETV24
xxx
Otepää-Tehvandi suusahüppemägi