Otepääle kerkib Eesti esimene korralik suusahüppemägi
Laupäev 16.11.2002
 Tehvandi keskuse direktor Jüri Kull näitab Tehvandi tõusul kohta, kus suusarada hakkab hüppemäe trampliini alt läbi kulgema |
Veel enne selle aasta lõppu algab Otepääl Eesti esimese rahvusvahelistele nõuetele vastava K90 suusahüppemäe ehitus, rahvusvahelisteks võistlusteks peab mägi valmis olema järgmise aasta detsembris.
Praegu riigihankega suusahüppemäe ehitajat otsiv Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi loodab ehitajaga lepingu alla kirjutada enne jõule. Tehvandi keskuse direktor Jüri Kull avaldas lootust, et veel enne aasta lõppu lööb ehitaja kopa maasse või alustab vähemalt mäe mahamärkimist.
Siiani Eesti suurima tiitlit kandnud Tehvandi 70-meetrise kriitilise punktiga hüppemägi oli rahvusvahelisteks võistlusteks alamõõduline. Eesti suusahüppajad ja kahevõistlejad said korralikke hüppeid teha kõige lähemal Soomes.
Eelmise talve järel kahevõistluse peatreeneri ameti maha pannud Allar Levandi nimetas korraliku hüppemäe puudumist põhjuseks, miks Eesti noor ja lootustandev järelkasv laiali jookseb – hüppemäe tõttu pole neil väljavaateid kõrgemaid sihte püüda.
«Sama vahe nagu siis, kui Markko Märtin teeks Ladaga trenni ja võistleks Fordil. Kiiruste vahed on nii erinevad,» näitlikustas Audentese spordikooli kahevõistluse treener Taivo Tigane Eesti suusahüppajate ja kahevõistlejate seniseid koduseid treeningutingimusi.
Tehvandi keskus sai tänavusest teisest lisaeelarvest hüppemäe ehitamise alustamiseks 30 miljonit krooni, kuid tuleva aasta eelarves pole hüppemäe tarbeks sentigi. Varem on Tehvandi keskus prognoosinud hüppemäe maksumuseks 55 miljonit. Viidates käivale riigihankele, ei soostunud Kull avaldama, kui suureks on mäe hinna arvestanud projekteerimisfirma K & H.
Otepää rahvusvaheliste suusavõistluste direktor Alar Aarukuusk ütles, et mäe ehituseks loodab Eesti Suusaliit saada rahalist tuge Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja FISi solidaarsusfondidest. «Taotlused on tehtud. Eitavat vastust pole me saanud,» ütles ta.
Samas ei osanud Arukuusk öelda, mis saab juhul, kui rahvusvahelisest abist ja riigi 30 miljonist ei peaks piisama. Ühe variandina nimetas ta võimalust, et riik eraldab lisaraha reservfondist või lisaeelarvest.
Tuleva jaanuari keskel võõrustab Otepää maailmakarikaetapil tippsuusatajaid ning sellele võistlusele ei tohi mäe ehitamine takistusi teha. Seniseid Otepää suusaradade asukohti ei peaks hüppemägi oluliselt muutma, kuulus Tehvandi tõus hakkab hüppemäe trampliini alt läbi minema.
Mägi peaks valmis saama tuleva aasta augustis-septembris. Kahevõistlejate B-grupi maailmakarikaetapp on Tehvandi mäele kavandatud 2003. aasta detsembriks. 2005. aastal peetakse Otepääl juunioride suusaalade-MM.
Lisaks ehitatavale mäele on tulevase suusamäe kõrvale kavandatud ka 120-meetrise kriitilise punktiga suur mägi. «Selle mäe ehituse käik näitab, kui suur tõenäosus oleks Otepääle suur mägi ehitada,» märkis Kull.
Villu Päärt
villu.paart@postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Otepääle kerkib Eesti esimene korralik suusahüppemägi
Otepääle kerkib Eesti esimene korralik suusahüppemägi
Laupäev 16.11.2002
Veel enne selle aasta lõppu algab Otepääl Eesti esimese rahvusvahelistele nõuetele vastava K90 suusahüppemäe ehitus, rahvusvahelisteks võistlusteks peab mägi valmis olema järgmise aasta detsembris.
Praegu riigihankega suusahüppemäe ehitajat otsiv Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi loodab ehitajaga lepingu alla kirjutada enne jõule. Tehvandi keskuse direktor Jüri Kull avaldas lootust, et veel enne aasta lõppu lööb ehitaja kopa maasse või alustab vähemalt mäe mahamärkimist.
Siiani Eesti suurima tiitlit kandnud Tehvandi 70-meetrise kriitilise punktiga hüppemägi oli rahvusvahelisteks võistlusteks alamõõduline. Eesti suusahüppajad ja kahevõistlejad said korralikke hüppeid teha kõige lähemal Soomes.
Eelmise talve järel kahevõistluse peatreeneri ameti maha pannud Allar Levandi nimetas korraliku hüppemäe puudumist põhjuseks, miks Eesti noor ja lootustandev järelkasv laiali jookseb – hüppemäe tõttu pole neil väljavaateid kõrgemaid sihte püüda.
«Sama vahe nagu siis, kui Markko Märtin teeks Ladaga trenni ja võistleks Fordil. Kiiruste vahed on nii erinevad,» näitlikustas Audentese spordikooli kahevõistluse treener Taivo Tigane Eesti suusahüppajate ja kahevõistlejate seniseid koduseid treeningutingimusi.
Tehvandi keskus sai tänavusest teisest lisaeelarvest hüppemäe ehitamise alustamiseks 30 miljonit krooni, kuid tuleva aasta eelarves pole hüppemäe tarbeks sentigi. Varem on Tehvandi keskus prognoosinud hüppemäe maksumuseks 55 miljonit. Viidates käivale riigihankele, ei soostunud Kull avaldama, kui suureks on mäe hinna arvestanud projekteerimisfirma K & H.
Otepää rahvusvaheliste suusavõistluste direktor Alar Aarukuusk ütles, et mäe ehituseks loodab Eesti Suusaliit saada rahalist tuge Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja FISi solidaarsusfondidest. «Taotlused on tehtud. Eitavat vastust pole me saanud,» ütles ta.
Samas ei osanud Arukuusk öelda, mis saab juhul, kui rahvusvahelisest abist ja riigi 30 miljonist ei peaks piisama. Ühe variandina nimetas ta võimalust, et riik eraldab lisaraha reservfondist või lisaeelarvest.
Tuleva jaanuari keskel võõrustab Otepää maailmakarikaetapil tippsuusatajaid ning sellele võistlusele ei tohi mäe ehitamine takistusi teha. Seniseid Otepää suusaradade asukohti ei peaks hüppemägi oluliselt muutma, kuulus Tehvandi tõus hakkab hüppemäe trampliini alt läbi minema.
Mägi peaks valmis saama tuleva aasta augustis-septembris. Kahevõistlejate B-grupi maailmakarikaetapp on Tehvandi mäele kavandatud 2003. aasta detsembriks. 2005. aastal peetakse Otepääl juunioride suusaalade-MM.
Lisaks ehitatavale mäele on tulevase suusamäe kõrvale kavandatud ka 120-meetrise kriitilise punktiga suur mägi. «Selle mäe ehituse käik näitab, kui suur tõenäosus oleks Otepääle suur mägi ehitada,» märkis Kull.
Villu Päärt
villu.paart@postimees.ee