• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Irboska kindlus

Algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd

24.04.2008 14:57

Venemaal Pihkva oblastis algasid Irboska kindluse rekonstrueerimistööd, mille käigus on kavas taastada osa kindluse müüridest.

Kunagi Eesti Vabariigile kuulunud alal asunud Irboska kindluses rekonstrueerimistöödeks on tänavu Venemaa riigieelarvest eraldatud 10 miljonit rubla (ligi  4 miljonit Eesti krooni), teatas Pskovskaja Lenta Novosti.

Irboska.jpg:

Nikolai värav Irboska kindluses.
Foto: http://www.nortfort.ru/izborsk/

Tänavu on kavas taastada osa kindluse müüride see osa, mis jääb Lukovka torni ja Nikolai väravate vahele.

Töid teevad Pihkva restauraatorid.

Irboska linnuse asutasid 7.-13. sajandil slaavlased-krivitšid. Vanim, läänemeresoome asustus aga pärineb ligikaudu III aastatuhandest eKr. Tänapäeval  kuulub linnus Irboska riiklikule kindlus-muuseumile.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: Tiigrihüppe tagamaadest

Ilves tänas e-Eesti eest oma kooliõpetajat

24.04.2008 13:29

Hiljuti USAd väisanud president Toomas Hendrik Ilves pidas ühele kohalikule väljaandele intervjuud andes hea sõnaga meeles oma kunagist matemaatikaõpetajat, kellelt saadud esimesed IT-alased teadmised aitasid tal hiljem Eestis koole arvutiseerida.

President Toomas Hendrik Ilves.
Foto: Margus Ansu
«See, et Eesti on praegu üks kõige internetiseeritu-matest riikidest, on paljuski seotud proua Cummingsi programmeerimistundidega,» ütles president väljaandele Northjersey.com Washingtonis Eesti saatkonnas intervjuud andes.

Praeguseks pensionil olev Leonia keskkooli matemaatikaõpetaja Christine Cummings meenutab Eesti riigipead siiani hea sõnaga. Ilves olevat olnud eriti tugev ajaloos ja keeltes ning osanud suurepäraselt kõnesid pidada.

President võttis Leonias õppides osa neli aastat kestnud eksperimentaalsest matemaatikaprogrammist, mis muu hulgas hõlmas ka programmeerimist.

Programm keskendus toonaste algsete arvutite abil analüütilisele mõtlemisele ning probleemide lahendamisele.

«Sain aru, et mu riik vajab inimesi, kes oskaksid arvuteid kasutada. Olin koolide arvutiseerimise ettepaneku autor ning aastaks 1997 olid need kõik juba online ’i läinud,» meenutas Ilves.

Ilves on oma arvutialaseid teadmisi kasutanud ka kohtumisel USA president George W. Bushiga, kes teda selle eest pärast mullu juunis toimunud vestlust ka kiitis.

«Õppisin, et küberrünnakud muudavad haavatavateks meid kõiki. Tahaksin sind tänada, et selgitasid ohtusid, mis ei puuduta ainult sinu riiki, vaid ka minu ja teiste omasid,» sõnas Bush toona.

Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

Heinz Valk: Eesti riik edutagu vene eliiti

HEINZ VALK: Eesti riik edutagu vene eliiti

EPLOnline, 24. aprill 2008
 

Autor: Heinz Valk, kunstnik
 
Mida võiksime öelda pronksikriisi kohta nüüd, aasta hiljem? Aastaga oleme targemaks saanud ehk indiviidide tasandil, kuid Eesti ühiskond tervikuna pole küll targemaks saanud.

Liiga suur on nende eestlaste hulk, kes ei taha tunnistada ajalootõde, et venelased võitsid Teise maailmasõja, ja liiga suur on nende venelaste hulk, kes ei tunnista, et Eesti natsidest vabastamine muutus järgmiseks okupatsiooniks. See ja veel mitmed teised olulised küsimused on kahe rahvusrühma vahel kokku leppimata ja ega siin peale pideva selgitamise ja vähemuse suurema kaasamise muud rohtu pole.

Meid aitaks, kui panustaksime rohkem siinsele vene haritlaskonnale. Oleks hoopis teine asi, kui Nõukogude okupatsiooni tunnistaksid ja sellest räägiksid vene intelligendid. Praegu on neid näha vähem, kui vähemuse hulka arvestades neid peaks olema. Vene kogukonda pole tekkinud arukaid liidreid, kes võiksid juhirolli võtta, selliseid, kes poleks Vladimir Lebedevi ja Dmitri Klenski sugused radikaalid.

Siin on lahenduse võti eestlaste käes. Vene poliitikuid on Eesti erakondades ja see on igati kiiduväärt, aga nad ei paista välja ja neid ei edutata. Kuigi venekeelsed moodustavad elanikkonnast kolmandiku, on nende esindatus avalikus elus marginaalne. See esindatus ei tarvitse olla proportsionaalne nende arvuga, kuid ta peaks olema piisav, et tekitada tunnet, et neid arvestatakse. Vene liidreid peaksid edutama ja nähtavaks tegema kõik erakonnad, nagu ka avalikus teenistuses peaks olema rohkem vene päritolu spetsialiste. Neid on näha ehk Tallinna linnas ja mujal kohaliku võimu teostamise juures, kuid riigi-võimu tasandil on neid väga vähe märgata. Miks me ei näe näiteks vene rahvusest ministeeriumi kantslereid? See on hädavajalik tegemata töö.

Ei ole teise sordi inimesed

Tuleb purustada müüt, nagu peetaks siinseid venelasi teise sordi inimesteks, ja tuleb näidata, et ka nemad otsustavad. Muidu püsib ja juurdub arusaam, et siin riigis eestlased otsustavad ja venelased täidavad. Kui nende liidreid on näha meedias ja neid saab tajuda otsuste tegemise juures, siis lisab see Eesti venelastele positiivset enesetunnet. Peame ometi mõistma, et nad on siin ja jäävad siia. Isegi kui aja jooksul sulandumise tõttu venekeelsete osakaal praeguselt kolmandikult väheneb, pole näha, et see langeks alla veerandi, mis on ometi väga arvestatav elanike rühm.

On kuulda olnud väiteid, et pronksiöö näitas venekeelse vähemuse integratsiooni läbikukkumist. Mina arvan, et ei saa läbi kukkuda see, mida pole olnudki, või õigemini see, mis on olnud rohkem paberil ja rahvastikuministri aruannetes. Kui venelane töötab eestlaste firmas, pole see veel lõimimine. Kahe rahvusrühma lõimimine toimib isikute tasandil, näiteks korteriühistutes, aga sellise sulandumise taga pole mingit riigivõimu teadlikku tööd. Nüüd, aasta pärast pronksiööd, pole ma küll veel näinud, et selles vallas oleks midagi märkimisväärset toimunud. Pigem näeme, et valitsusliit on tundnud mõnu suurtest toetusprotsentidest nagu Tenerife plaaÏil ja elanud usus, et see iseenesest probleemid ravib. Kui selleks märkimisväärseks mitte lugeda keeleinspektsiooni, kes vene rahvusest õpetajatele riigikeele mittevaldamise pärast trahve kirjutab. Ma ei usu küll, et need õpetajad seetõttu Eesti riigile tänulikud oleksid.

Suured lubadused

Venekeelset ETV-d on lubatud suure suuga, kuid siiani pole sellest praktikas suurt kuulda olnud. Ometi oleks vajadus sellise kanali järele ülisuur. Sellise kanali sisu tuleks koostada vene hinge eripärasid arvestades. Inimesi, kes seda suudaksid, on Eestis piisavalt. Lihtsalt üks ühele tõlgitud eestikeelse kanali sisu vahendamine pole piisav. Tegemist peaks olema programmiga, mis oleks vene elanikkonda köitev, mitte et see omandab manitsussõnu lugeva propagandakanali maine. Igal juhul peaks see olema pigem konteksti tajuvate kultuuriinimeste kui poliitikute ja ametnike mõju all. Alles siis, kui programm on muutunud köitvaks, on selle kaudu võimalik auditooriumini tilgutada teatud poliitilisi väärtusi ja põhimõtteid.

Praegu seisnevad lõimimispingutused valdavalt eesti keele õppes, aga keeleõpe ei tee iseenesest veel kedagi lojaalseks sellele riigile. Tuletame meelde kas või iseennast Nõukogude ajast – enamik eestlasi oskas vene keelt, aga kas see tegi meid lojaalseks? Ei teinud. Olen ise noorpõlves elanud Koplis kõrvuti venelastega, kes oskasid eesti keelt väga vähe, kuid olid sellest hoolimata truud sõdadevahelise perioodi Eesti Vabariigile. Uusmigrantidega nad aga ühtsust ei tundnud – sisserännanud olid sovetskije, kelle peale vaadati halvasti. Tuleb meelde tuletada roomlaste ütlust “Ubi bene, ibi patria” – kus on hea olla, seal on kodumaa. Ühiskonna heaolu, vastastikune arusaam, töö ja võimalus osaleda kodanikuühendustes – need kõik mõjutavad pikapeale hoiakuid positiivselt.

Nüüd, aasta hiljem, võime öelda, et kirgi kütnud pronks-sõduri kuju eemaldamine oli paratamatu. Kui ta ka enne oli hauatähis, siis aja jooksul tekkis talle hoopis teine sümbolväärtus. Muidu oleks viimase aasta jooksul selle ümber mõlema poole äärmuslaste ässitustegevus jätkunud. Ikka oleks see jäänud tüli lõõmamise paigaks, kus oleksid pidevalt kohtunud vähe mõtlevad rahvuslased nagu Tiit Madisson ja impeeriumimeelsed venelased. See tants oleks toimunud igal aastal ja seepärast oli selline operatsioon tagantjärele vaadates vajalik. Kuid nendest sündmustest tuleb kaugemale vaadata.

Riik pole seda aastat ära kasutanud. Selleks et integratsioon ka tegelikult toimiks, on riigivõimul vaja partnerit, ja selleks saab olla siinne vene eliit, mida Eesti riik saab ise luua, kujundada ja edutada.

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

VE: Uut tüüpi betoon ei purune

Uut tüüpi betoon ei purune

Äripäev Online, 22.04.2008

Siim Sepp

Betoonil on paljude heade omaduste kõrval ka mõned puudused. Üheks peamiseks mureks on vähene tõmbeelastsus ning omadus kivistudes kokku tõmbuda. Ka betoonist valmistatud ehitised on haprad ehk vähese elastsusega, mis muudab nad kehvaks lahenduseks näiteks maavärinaohtlikes piirkondades.

Florida ülikooli teadlased Bjorn Birgisson ja Charles Beatty mõtlesid välja mooduse, kuidas nende probleemide negatiivset mõju vähendada. Lahenduseks on lisand polüvinüülatsetaat, mis toimib betooni sees sarnaselt liimile. Kui kusagil tekib pragu, siis erinevalt tavalisest betoonist ei saa see polüvinüülatsetaati sisaldavas betoonis kiirelt edasi levida, kirjutas New Scientist.

Seega on sellist tüüpi betoon sarnasem metallile, andes survele aeglasemalt järele. Polüvinüülatsetaatbetooni heaks omaduseks on ka väiksem kokkutõmbumine kuivades. Polüvinüülatsetaadi lisandiga betoon ei purune probleemide ilmnemisel nii kiirelt ning annab võimaluse enne midagi ette võtta.

Näiteks on lootust, et sellisest betoonist hüdroelektrijaama tamm ei puruneks äkitselt, vaid annaks probleemide ilmnemisel aega veehoidla aeglaselt tühjaks lasta, et vältida suuremat katastroofi.

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

Politsei: ärge laske end nädalavahetusel konflikti kiskuda

Politsei: ärge laske end nädalavahetusel konflikti kiskuda
15:15

Põhja prefektuur kutsub inimesi eeloleval nädalavahetusel, aprillirahutuste aastapäeval üles säilitama kainet meelt ja mitte laskma end võimalikel provokaatoritel konflikti kiskuda.

Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna juhi ülemkomissar Kristian Jaani sõnul töötab politsei eeloleval nädalavahetusel Tallinnas toimuvate avalike koosolekute tõttu sellises valmisolekus, mis võimaldab tagada inimeste turvalisuse ja avaliku korra.

«Politsei soovitab kõigil säilitada kainet meelt ning mitte lasta pahatahtlikult meelestatud inimestel end konflikti tekitamiseks ära kasutada ega pahandustesse kiskuda,» ütles Jaani BNSile.

Tema sõnul on politsei valmis selleks, et avalikel koosolekutel võib osa inimesi lasta end kaasa kiskuda probleemidesse, millest endale aru ei anta.

«Politsei reageerib kindlasti kõikidele rikkumistele ning iga juhtumi puhul otsustatakse sobiv taktika,» lisas ülemkomissar.

Tema sõnul on äärmiselt oluline, et nädalavahetusel toimuvate avalike koosolekute korraldajad mõistaksid oma vastutust ning annaksid endale aru oma tegude võimalikest tagajärgedest.

Venemeelse liikumise Öine Vahtkond liidrid on kinnitanud, et neil on kindlasti kavas aprillisündmuste aastapäeva tähistada.

Esmalt ütles Öise Vahtkonna esindaja Aleksandr Korobov, et miiting võiks toimuda Tallinnas Hirvepargis. Kui politsei selle ära keelas, kinnitas Korobov, et meeleavaldus toimub Vene kultuurikeskuse kõrval pargis.

Tallinna linnavalitsus on registreerinud 26. ja 27. aprilliks juba mitu üritust linna nii-öelda tundlikesse paikadesse. Neil päevil toimuvad riigikogu ees, Kaarli puiesteel, rahvusraamatukogu ees, Kaarli kiriku Tõnismäe-poolsel küljel ja Vabaduse väljaku naabruses Harjumäel üritused, kus tutvustatakse näiteks sportlikke eluviise, kutsutakse loobuma suitsetamisest ning toetatakse prügikoristuskampaaniat «Teeme ära 2008».

Üritusi on kavas hommikust hilisõhtuni.

Mullu 26. ja 27. aprillil vallandas Tallinnas Tõnismäelt punasõdurite mälestusmärgi teisaldamine pealinnas ja mitmes Ida-Virumaa linnas ulatuslikud rahutused.

Politseipeadirektor Raivo Aeg tunnistas tänavu jaanuari lõpus, et korrakaitsjatel oli piisavalt ressurssi kaitsmaks Tallinna kesklinna, kuid probleem oli liiga optimistlikus ohuhinnangus.

Aeg tunnistas siis, et inimeste sedavõrd suur vastuhakk tuli korrakaitsjatele ootamatult ning Tõnismäega piirnevate tänavate kaitsmiseks polnud korrakaitsjad piisavalt ette valmistatud.

«Oleks meil olnud piisavalt teavet, et rahvas on valmistunud linnatänavatel mässama ja vandaalitsema, oleks loomulikult olnud politseil piisavalt ressurssi selle ärahoidmiseks,» lisas Aeg.

Postitatud rubriiki Info | Kommenteerimine suletud

VE: Götzis – kümnevõistlejate Meka

Andres Raja sai esmakordselt kutse Götzise kümnevõistlusele

Toimetas Silver Saluri
www.sloleht.ee, 23.04.2008

Kümnevõistleja Andres Raja
Raigo Pajula/Postimees

Andres Raja sai esmakordselt kutse maailma mainekaimale Götzise kümnevõistlusele, mis toimub Austria väikelinnas tänavu 31. maist 1. juunini. Raja peamiseks eesmärgiks on täita võistlusel Pekingi olümpiamängude A-norm 8000 punkti.

Eile hilisõhtul Tenerifelt kahenädalasest treeninglaagrist Eestisse naasnud Andres Raja sõnul on Götzise võistluse suurimaks eesmärgiks olümpiamängude A-normi täitmine, teatab Kergejõustikuliit.

“Laagris harjutasin kõiki alasid ning treeningud näitasid, et vorm on hea. Götzise kümnevõistluse ülitugev konkurents ja suurepärased tehnilised tingimused loovad hea eelduse 8000 punkti täitmiseks,” kinnitas Raja.

“Götzise võistlus on minu olümpiaettevalmistuses väga olulise tähtsusega. Kui Austrias A-normi täitmine õnnestub, siis suure tõenäosusega rohkem ma enne olümpiamänge mitmevõistluses ei võistle ning saan pingevabalt Pekingiks treenida. Kindlasti tahan võistelda üksikaladel ning lihvida teivashüppe tehnikat,” kommenteeris Raja.

Götzise kümnevõistluse peakorraldaja Konrad Lerchi kinnitusel on tal äärmiselt hea meel näha, et Eestis on juurde tulemas maailmatasemel uusi andekaid kümnevõistlejaid.

“Ootan põnevusega Andres Raja esimest võistlust Götzises,” ütles Lerch.

Tänavu 33. korda toimuval Götzise kümnevõistlusel on sündinud hulgaliselt maailma- ja rahvusrekordeid ning tehtud palju silmapaistvaid tulemusi.

Götzises on püstitatud kolm maailmarekordit, sealhulgas Roman Šebrle 2001. aastal tehtud kehtiv maailmarekord (9026 p).

Erki Nool on Götzises püstitanud kolm Eesti kümnevõistluse rekordit ning võitnud võistluse kaks korda (1995. ja 1998. aastal).

Viimati võistlesid eestlastest Götzises 2006. aastal Mikk Pahapill (8002 p) ja Madis Kallas (7476 p).

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: doping, dopinguskandaalid

Soome suusatamist tabas järjekordne dopinguskandaal

23.04.2008 12:59 Lennart Komp, Postimees 

Soome telekanali Nelonen andmeil oli 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustel dopinguskandaal vaid osa tõest, sest suusaliidu tegevus keelatud ainetega hangeldamisel oli väidetavalt määratult suurem.

Soome suusaliidu tegevjuht Jari Piirainen oli 1990ndatel aastatel murdmaasuusatamise alajuht.
Foto: Iltasanomat
Nelonenil olevat Soome murdmaasuusatamise kõrge tegelase tunnistus, kes on valmis kohtule andma detailsed kirjeldused, kuidas 1990. aastatel toimus dopingu hankimine, kasutamine ja peiteoperatsioonide korraldamine. Allika sõnul on tema motiiviks lõpetada aastakümneid kestnud valetamine ja salatsemine.

Üks tõsisemaid süüdistusi puudutab Soome teadeteagentuuri dopingu-uudist 1998. aasta novembrist, mil STT järgi kasutas Jari Räsänen aastal 1996 kasvuhormooni. Allika järgi toimetas suusaliidu töötaja uudispommi avaldamise järel vene päritolu kasvuhormoonid teise peidikusse. Seni on kõik suusaliidu siseringi kuuluvad inimesed igasugused spekulatsioonid keelatud ainete kohta ümber lükanud.

Aastail 1989-1997 suusaliidus alajuhi ametis olnud Jari Piiraineni sõnul ei tea tema Soome suusatajate dopingukasutamisest midagi. «Loodan tõesti, et see inimene tuleb oma jutuga avalikkuse ette,» sõnas Piirainen.

Praegu tegevjuhi rollis oleva Piiraineni sõnul koguneb suusaliidu juhtkond 9. mail ning toonased treenerid kuulatakse üle. Piirainen möönis, et nende võimalused on siiski piiratud, sest kui inimene ei taha rääkida, ei ole liidu võimuses teda ka sundida.

«Neid inimesi on kuskil kümmekond, kes kuulusid 1990. aastatel sellesse tippseltskonda. Esimesena tulevad meelde treenerid ja arstid,» sõnas Piirainen.

Allika sõnul kasutati dopingu varjamiseks alpimaju ja ternespiima, mis keelatud ainete nimekirja ei kuulunud.

2001. aasta Lahti MM-il põrusid mitmed Soome suusatajad hemohesi tarvitamisega. Endine peatreener Kari-Pekka Kyrö mõisteti süüdi salakaubaveos ja petmises. Kahtlustuse said ka endised treenerid Pekka Vähäsöyrinki ja Antti Leppävouri, kuid neid süüdi ei mõistetud.

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: sumo

Vaata Baruto

sumokas.jpg:

internetifoto

Postitatud rubriiki VE | Kommenteerimine suletud

VE: teletorn

Teletorn võib tulevikus taas külalistele uksed avada

22. aprill 2008 kl 14:15
EPLOnline
Kerttu Rannamäe

Toimetaja: Kerttu Rannamäe

Foto: Marko Mumm Teletorn.jpg:

Lootuste kohaselt võib kunagi taas teletornist vaadet nautida.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn otsivad hetkel võimalusi, kuidas saaks teletorni uksed taas külalistele avada.

Täna kohtusid omavahel ministeeriumi, linna ja teletorni omaniku AS Levira esindajad ning arutasid erinevaid võimalusi ja ideid, kuidas ja kas üldse oleks võimalik teletorni taas ühe turismiatraktsioonina kasutusele võtta.

Ministeeriumi pressinõunik Gea Otsa rääkis Päevaleht Online’ile, et täna veel kindlaid plaane paika pandud. Pigem oli tegu lahenduste otsimisega.

Mõned ideed on Otsa sõnul tõesti juba ka lauale käidud, kuid need on veel avaldamiseks liiga algusjärgus.

Kuna Tallinna teletorn suleti möödunud talvel külaliste ohutuse tõttu, tuleb hetkel keskenduda võimalustele, kuidas kõiki turvanõudeid täita ning mis peamine – kuidas ja kust selleks raha leida.

„Otsitakse kindlasti lahendusi, et see teletorn ei jääks niimoodi nukralt üksinda seisma,” avaldas Otsa ning lisas, et ministeerium on torni taasavamisest väga huvitatud.

170 meetri kõrgusel teletornis asunud ainulaadne restoran otsustati möödunud suvel sulgeda ohutusnõuete tõttu. Põhja-Eesti päästekeskuse tehtud ettekirjutuse kohaselt on teletornil vaja lisatreppi, kuna seni puudus tornis korralik evakuatsioonitee. 

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Maasikas, Matti – diplomaat, euroametnik

Maasikas kutsuti ELi laienemisvoliniku kabineti liikmeks

22. aprill 2008 kl 11:11
EPLOnline
 

Toimetaja: Erik Rand

Matti Maasikas

Matti Maasikas

ELi laienemisvolinik Olli Rehn kutsus välisministeeriumi kantsleri Matti Maasikase oma kabineti liikmeks.

Maasikas on varem töötanud muuhulgas Eesti suursaadikuna Soomes ja Eesti endise peaministri Mart Laari büroo juhatajana, vahendab Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

„Matti Maasikas on Euroopa komisjonile oluline täiendus. Ta tunneb hästi EL-i välispoliitikat ning ta on olnud osaline ühes EL-i laienemise eduloos, Eesti majanduse ja ühiskonna uuendamisprotsessis”, märgib volinik Rehn.

Välisminister Urmas Paet märkis, et ka Eestile tuleb kasuks, kui meie diplomaadid töötavad vahelduseks diplomaaditööle sellistel EL-i olulistel ametikohtadel nagu seda on laienemise eest vastutava voliniku kabinet.

„Eesti on EL-i laienemise toetaja ja eestkõneleja. EL-i poolne stabiilsuse ja jõukuse laiendamine on kasuks nii Eestile kui kogu EL-ile,” märkis Paet.

Eesti Välisministeerium jääb Paeti sõnul ajutiselt ilma suurepärasest diplomaadist, kuid Paet ootab Maasikat tagasi välisministeeriumisse.

Matti Maasikas alustab tööd Olli Rehni kabinetis 1. jaanuaril 2009. Tema tööülesannete hulka kuuluvad EL-i laienemise, välissuhete ja majandusliku konkurentsivõimega seotud küsimused.

Volinik Rehni kabineti juhatajana jätkab Timo Pesonen ning kabineti juhataja asetäitjana rootslane Maria Åsenius.

Matti Maasikas on sündinud 1967. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna, õppinud Helsingi ja Bonni ülikoolis ning stažeerinud Saksamaal Bundestagis. Suursaadik valdab soome, inglise, prantsuse, saksa ja vene keelt. Alates 2005. aastast töötab Maasikas välisministeeriumi kantslerina, enne seda oli ta Eesti suursaadik Soomes.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud