Baruto tõusis ida sekiwakeks
Postimees, 24.12.2008 09:36
Baruto alias Kaido Höövelson. Foto: Toomas Huik
Jaapani Sumoliidu (Nihon Sumo Kyokai) värskelt avaldatud edetabelis (banzuke) on Laekvere vägimees Kaido Höövelson (Baruto) paigutatud ida-sekiwake positsioonile, nagu olid ette ennustanud ka paljud sumospetsid.
See on eestlase senise karjääri kõrgeim asetus, mis kõigi sumohierarhiat tundvate inimeste silmis tähendab edutamist ehk tõusu pingereas. Tavainimese silmis, kes tabelis sõrmega järge ajab, on ta aga endiselt maailma kaheksas sekitori, teatas sumoliit.
Küsimus on nimelt selles, et seoses Ama (Harumafuji) edutamisega ozekiks on tekkinud erakorraline olukord, kus banzukes on kaks yokozunat ja viis ozekit. Seega on eliitgrupis (sanyaku) tavapärasest kümnest mehe praegu üks rohkem.
Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja
xxx
Baruto tõusis sekiwakeks
Postimees, 27.10.2008 08:43
Baruto, Foto: Toomas Huik
Täna avaldatud uues profisumo edetabelis (banzuke) asub Baruto lääne-sekiwake positsioonil, mis tähendab üldpingereas kaheksandat asetust.
Tegemist on Baruto senise karjääri kõrgeima kohaga.
Kaido Höövelson on sumo ajaloos teine eurooplane, kes on nii kõrgele tõusnud. Esimene oli bulgaarlane Kotooshu ehk Kaloyan Stefaniv Mahliyanov, kes lääne-ozekina asub praegu Barutost kaks kohta eespool.
Sekiwake on sumo hierarhias yokozuna ning ozeki järel kolmas positsioon.
Toimetas Madis Kalvet, reporter
xxx
Baruto tõusis sumoedetabelis 11 kohta
24.04.2008 08:34Lennart Komp, Postimees
Baruto kerkis Jaapani Profisumo Assotsiatsiooni Nihon Kyokai edetabelis banzuke 11 kohta ning läheb 11.-25. mail Tokyos toimuvale Natsu-basho suurturniirile vastu lääne Maegashira 1. positsioonil.
Üldises paremusjärjestuses on eestlane Kaido Höövelson 12. kohal, senine parim on 2006. aasta septembris saavutatud ida Maegashira 1. positsioon ehk üldarvestuse 11. rida.
12 võidu ja kolme kaotusega lõppenud märtsikuise suurturniiri Haru-basho järel oli väike lootus, et mees tõuseb eliitseltskonda sanyakusse. Selle saavutamiseks tuleb oodata Natsu-bashoni, kus vaja 15 matšist vähemalt kaheksat võitu ehk jaapani keeli kachi-kochit.
2006. aastal rikkus lootused sanyakusse pääseda põlvevigastus, mis Baruto korraks isegi 2. divisjoni ehk Juryosse langetas.
|
xxx
Barutol on lootus saada komusubiks
Postimees, 24.03.2007, 8.41
Nelja nädala pärast selgub, kui kõrgele tõuseb Eesti sumokas Baruto ehk Kaido Höövelson maailma profisumo edetabelis. Kas saab temast esimest korda karjääri jooksul komusubi?
Enamikele inimestele see jaapanikeelne sõna midagi ei ütle, kuid komusubi tiitel tähendaks Barutole pääsu maailma esikümnesse, kirjutab SL Õhtuleht.
Kui uskuda Baruto varasemaid ütlusi, siis see tiitel iseenesest talle midagi ei tähenda, sest kaugem eesmärk on ainult üks: pürgida yokozunaks, mis sisuliselt tähendab sumos jumala seisust.
Korra on ta juba seisnud Maegashira 1 positsioonil ehk esimesena allpool komusubi tiitlit.
xxx
Riho Rannikmaa: Barutot ootab nüüd palgatõus
Osakas peetud suurturniiril Haru-bashol elu parima etteaste – 12 võitu ja kolm kaotust – teinud sumovägilast Barutot alias Kaido Höövel- soni ootab Eesti sumoeksperdi Riho Rannikmaa sõnul nüüd palgatõus.
•• Riho Rannikmaa, saabusite just Jaapanist (intervjuu toimus eile õhtul – toim), kus elasite kaasa ka Baruto matšidele. Mitut heitlust vahetult nägite?
Vaatasin hallis kahte Baruto võidumatši – mees oli tõepoolest võimsas hoos. Turniiril saavutatud 12 võitu ja kolm kaotust on supertulemus, sest senine lagi oli tal 11 võitu ning neli kaotust. Naljatades võib öelda, et eesti mustast leivast, mis Barutole viisin, oli kasu. Ema saatis talle minuga kaasa kilekotitäie leiba, lisaks pasteeti ja muud head eestimaist toidukraami, millest Baruto Jaapanis kõvasti puudust tunneb.
•• Mida nii kõva esinemine Barutole tähendab?
Eeskätt tõusu edetabelis. Võib vabalt juhtuda, et järgmist, mais peetavat suurturniiri alustab meie mees juba kõrgliigas, kümne parema hulgas. See tähendab, et Baruto senine 157 000-kroonine kuupalk tõuseb paarisaja tuhandeni. Kõrgliigasse tõusmine tähendaks ka seda, et järgmisel basho’l tuleb Barutol kohe alguses hakata maadlema tõeliste tippudega. Praegu sai ta alustada keskmisest klassist maadlejate vastu ning pidi alles lõpus heitlema kõige kõvemate meestega. Aga veel tugevamaks saab ainult siis, kui maadled kogu aeg endasuguste või veel tugevamatega. Baruto pürib igatahes edasi, et jätkata sumokuningate ehk yokozuna’de püüdmist!
•• Eelmine suurturniir läks Barutol aia taha – seitse võitu ja kaheksa kaotust. Kust ta nüüd sellise kindluse võttis?
Eks palju aitas see, et jalg on paranenud. Samuti väärib kiitust Baruto häälestus – enne mat?e ei saanud temaga rääkida rohkem kui paar sõna, mees oli nii keskendunud. See-eest pärast matše oli Baruto väga jutukas ning heas tujus. Eks ta ole püüdnud alati maksimaalselt häälestuda, kuid alati ei tule kõik ju nii välja, nagu tahad.
xxx
Höövelson alias Baruto pääses eriotsusega profisumo eliitklassi
Andrus Allika, 28.07.2005
|
 Sumo
Sekitori austava nimetuse pälvinud sumomaadleja saab klubis oma toa.
Jaapani Profisumo Föderatsiooni (Nihon Sumo Kyokai) komisjon otsustas eilsel koosolekul, et 20-aastane eestlane Kaido Höövelson (Baruto) maadleb 11.–25. septembrini Tokyos toimuval suurturniiril Aki-basho Juryo divisjonis ehk kõrgliiga teises divisjonis, kus võistleb 26 meest, teatas Eesti Sumoliidu peasekretär Riho Rannikmaa.
“Komisjoni sellised otsused pole haruldased, aga eriti sageli neid ka ei tehta,” rääkis Höövelson. “Kui hommikul helistati ja otsusest teatati, siis oli see küll väga meeldiv üllatus. Ise arvasin, et veel kõrgliigasse ei pääse.”
Ühtlasi ületas Baruto bulgaarlase Kotooshu Juryo’sse jõudmise kiirusrekordi, mis ühtlasi on liiga ajaloo absoluutne rekord. Kotooshu tõusis tippdivisjoni (Makuuchi) kahe turniiriga, püstitades ka tippliigasse jõudmise rekordi. Barutol on nüüd võimalus ka see rekord ületada.
Tänu stiilsetele võitudele
Äsjalõppenud Nagoya-basho turniiril sai Baruto viis võitu ja kaks kaotust ehk üks võit jäi tal tulemuste põhjal eliitseltskonda pääsemisest puudu. Komisjon leidis siiski, et eestlase viis võitu olid saavutatud kõrgeklassilises stiilis: kolm Yorikiri tehnikaga ning üks Uwatenage ja üks Shitatenage tehnikaga. Kahe viimase tehnikaga võite hinnatakse sumomaailmas eriti kõrgelt.
Alates Juryo (loe dzjurjo) divisjonist kannavad rikishid (professionaalsed sumomaadlejad) sekitori austavat nimetust ja nad arvatakse Nihon Sumo Kyokai palgalehele. Peale maksude mahaarvamist kantakse Juryo’s maadlevate sekitoride pangaarvele iga kuu 870 000 jeeni (umbes 104 400 krooni), võidupreemia Juryo divisjonis on 2 miljonit jeeni. Kõrgliigasse püsima jäädes saab Höövelsonist seega miljonär. Madalamatel astmetel on mehed oma klubi palgal ning selle suurus sõltub klubi võimalustest.
Sumoklubides valitseb range kord, peaaegu sõjaväeline distsipliin. “Eliitklassis enam asi nii hull ei ole,” kinnitas Baruto.
“Näiteks saan nüüd oma toa, enne elasin ühes toas veel kümne mehega. Meie klubist maadleb järgmisel turniiril kõrgliigas kaks meest.”
Kuigi eliitklassis tuleb rinda pista kõvemate vastastega, leiab Baruto, et teatud mõttes on aste kõrgemal isegi kergem. “Loomulikult tuleb olla vastupidavam, kuid närvipinge ei ole nii suur, sest tead ette, et maadled järjest kõik 15 päeva. Seni tuli seitse matði 15 päeva jooksul, kaotuse korral ei teadnud kunagi ette, kas järgmine matð tuleb päeva, kahe või kolme pärast,” rääkis sumoproff.
Ka ei ole ühe kaotuse kaal nii suur. “Kui kaotad, võid juba järgmisel päeval vea parandada. Et eliitklassist mitte välja langeda, tuleb koguda rohkem võite kui kaotusi,” lausus Höövelson.
Kõrgliigasse tõusmisega läksid luhta Baruto plaanid augustiks kodumaale tulla, kuid see meest ei kurvasta. “Igasuguseid asjaajamisi on nii palju, et lihtsalt pole võimalik Eestisse tulla,” põhjendas Höövelson.
“Näiteks tuleb ümber õppida rituaalid. Tuleb uue vööga – valisin sinise – harjuda, õmmeldakse uued kimonod… Tegemist on tõesti palju.”
Mida kujutab endast sumomaadlus?
•• Sumo on Jaapani rahvuslik maadlus, mida on harrastatud juba 2000 aastat.
•• Matð kestab keskmiselt 10-15 sekundit, maksimaalselt kolm minutit. Kui siis ei ole võitja selgunud, tuleb kordusmatð.
•• Kaotab see, kes ringis olles puudutab maapinda mis tahes kehaosaga peale jalataldade või kes astub (tõugatakse) ringist välja.
•• Profisumos tohivad võistelda vaid mehed, amatööride seas ka naised. Järgmised sumo MM-võistlused amatööridele toimuvad tuleval aastal Rakveres ehk esmakordselt väljaspool Jaapanit.
|
| Eesti Päevaleht |
xxx
Kaido Höövelson tõusis profisumo neljandale astmele
26. jaanuar, Eesti Spordileht
Baruto nime all Jaapanis sumo profiliigas leiba teeniv Laekverest pärit Kaido Höövelson (197cm, 160kg) võitis 9.–23. jaanuarini toimunud turniiril Tokyos kuus vastast ja kaotas ühele ning tagas endale tõusu profisumo neljandale astmele, Makushitasse. Sellel astmel võistleb Höövelson 13.–27. Märtsini Osakas toimuval turniiril.
Seni on nõnda kiiresti (nelja turniiriga) nii kõrgele tõusnud vaid kolm välismaalast: osseet Soslan Boradzov (Roho), grusiin Levan Tsaguria (Kokkai) ja bulgaarlane Kaloyan Mahlyanov (Kotooshu), kes kõik teevad praegu vägitegusid kõrgliigas, Makuuchi’s.
Profisumo hierarhia jaotub kuueks astmeks ehk divisjoniks.
Et saada esimesele astmele, Jonokuchisse, tuleb saavutada viiest matðist positiivne resultaat eelastmel, Maezumos. Alates Jonokuchi astmest nimetatakse sumoproffe rikishi’deks, mis eestikeelses tõlkes võiks kõlada «vägimees». Jonokuchi astmel pole osalejate arvu piiranguid, kuid reeglina kõigub see 80–100 mehe vahel.
Et saada teisele astmele, Jonidanisse tuleb Jonokuchis saavutada positiivne resultaat. Jonidanis võistlevate rikishi’de piirarvuks on 300.
Kolmandal astmel, Sandanmes on võistlejaid kuni 200 ja positiivse resultaadiga pääsetakse järgmisele astmele, Makushitasse vaid juhul, kui ollakse turniiri alguses divisjoni reitingus esimese 50 hulgas.
Alates Sandanmest kannavad sportlased nimetust anideshi («vanem vend») ja neil tekivad esimesed privileegid võrreldes madalamatel astmetel olevate kolleegidega. Makushitas võistleb maksimaalselt 120 meest ja see on viimane aste enne kõrgemasse seltskonda pääsemist.
Juryo on kõrgliiga eelaste ja sellest astmest alates kannavad sumoprofid nimetust sekitori ning peavad võistlustel kandma spetsiaalset soengut. Juryos on võistlejaid kokku 26 ja neil on juba päris suured privileegid.
Makuuchi on nn superliiga, kuhu kuulub kuni 42 meest, kes omakorda jaotuvad astmeteks: Maegashira (kuni 32 meest), Komusubi (2), Sekiwake (2), Ozeki (4) ja Yokozuna (2). Tippude rahanumbrid on astronoomilised.
Höövelsoni tee neljandale astmele kulges nii: Jonokuchi astmel 7 võitu – 0 kaotust, Jonidani astmel 7 võitu – 0 kaotust, eelmise aasta viimasel Sandanme astme turniiril 5 võitu – 2 kaotust, kuid edasipääsu Makushita astmele tuli veel oodata, sest eestlane ei olnud divisjoni reitingutabelis piisavalt kõrgel kohal.
Nüüd siis Sandanme astmel 6 võitu – 1 kaotus, mis tagaski pääsu neljandale astmele.
RIHO RANNIKMAA, (sumoliidu peasekretär)
R. Rannikmaa selgitab, miks Barutot mõnes sumosaidis Baltiks kutsutakse. «Nimi Balt muutub jaapanlaste kõnepruugis Barutoks seetõttu, et jaapani keeles puutub häälik L. Kuna jaapani tähestik koosneb silpidest, siis tulenebki: BA = BA, L = RU ja T = TO.»
xxx
Eesti vägilane vallutab Jaapanit
18.12.2004 00:01Tõnu Kees, reporter
Elu väikeses suletud ühiskonnas, karm distsipliin ja kohustuslikud alandused. Võimalus pääseda käputäiele väljavalituile mõeldud mängumaale, tõusta lemmikalal maailma tippu ja teenida kunagi võib-olla miljoneid kroone…
Niisugune oli valik, mille kasuks Laekvere noormees Kaido Höövelson pool aastat tagasi Jaapani profisumo liigasse siirdudes otsustas. Kutse elukutseliste leeri võitles hoolealusele välja Eesti sumo isa Riho Rannikmaa Jaapanis õppereisil käies.
196 cm pikkune ja 130 kg kaaluv Höövelson, kel taskus juunioride EMi hõbe ja neli pronksmedalit, pakkus tõusva päikese maa alajuhtidele huvi. Samas hoiatas rahvusvahelise sumoföderatsiooni president Hidetoshi Tanaka kohe: uustulnukaid koheldakse karmilt, taluda tuleb alandusi. Vaid nii karastub sportlase vaim!
«Algul oli väga raske,» meenutab 20-aastane Höövelson. «Mõtlesin tihti, mida ma siin teen ja miks üldse Jaapanis olen. Ka praegu tükib hommikuti kell pool kuus ärgates väike masendus kallale. Aga see läheb ruttu üle.»
Välismaalastele kaua ligipääsmatuna püsinud iidsel Jaapani kultusalal valitsevad vankumatud reeglid ja keeruline hierarhiaredel. Madalamatesse kastidesse kuulujad peavad tõrkumata täitma kõiki «vanakeste» käske – kuni võiduteed käies ise valitsejaseisusesse tõusevad.
Esialgu ei tohi maadlejanime Baruto (’baltimaalane’) saanud Höövelson majast, kus tema Tokio profitalli liikmed elavad, üksinda väljudagi. Ta peab leidma mõne «vanakesest» saatja või ootama, kuni pealaele kasvab sumomaadlejale kohustuslik pats. «Paraku tuleb kammides rohkem juukseid ära kui juurde kasvab,» kurtis rammumees.
Kordamööda valmistavad puukingi kandvad madalamate kastide mehed vanakestele sööki ja koristavad nende tubasid. Ise istuvad lauda siis, kui härraste nõud pestud. Päevakava on punktipealt paigas: esimene treening algab hommikul kell seitse, õhtul kell kümme peavad tuled kustuma.
«Mina reeglite vastu eksinud pole,» teadustab Höövelson. «Kui aga nii juhtub, saad sõimata ja võib-olla teenid ka jalahoobi.»
Tuba ja põrandale laotatud madratseid jagab ta üheteistkümne tippupürgijaga. Auastme tõustes pääseb elama korrus kõrgemale, «vanakeste» manu. «Ühes kirjas märkis Kaido, et unistab ajast, mil tal on oma tuba ja voodi,» nendib Höövelsoni ema Tiina Pudel.
Tiimi ruumidest välja kolida ja abielluda võib sumomaadleja alles siis, kui jõuab sektoritiitlini. «Naistest tunneb siin mõnikord ikka kõvasti puudust, tüdrukutega mehkeldamine on keelatud,» pihib Baruto. «Vahel tõesti mõtlen: see pole elu! Ent eesmärk sunnib pingutama.»
Juba praegu on sitke eestlane suutnud aastaid tallis treeninud jaapanlasi üllatada. Nad ei mõista, kuidas Euroopast tulnud mees kohe võitude teele asus. Edu saatis vägilast ka õpingute rindel, oktoobrikuus sooritas ta kohustuslikud eksamid, kuhu jaapani keele, sumo ajaloo ja terviseõpetuse kõrval kuulus näiteks sumolaulude laulmine. «Laulmises olin veel kõige edukam,» naeris Höövelson.
Kuueastmelises sumohierarhias lahutab edukalt võistelnud eestlast nüüd neljandast tasandist üks võit. Edasi peaks järgnema hüpe yuryo’sse, kuhu seni jõudnud vaid kolm välismaalast. Kõrgeima tasandi yokozu’ni pääsemine tähendaks juba miljonitesse eurodesse küündivat sissetulekut. Nii näiteks on Mongooliast pärit Asashoryu ametliku statistika järgi oma sünnimaa rikkaim mees.
Höövelsoni sõnul tuleb marjamaale jõudmiseks siiski veel kõvasti vaeva näha, koju puhkusele tulekuks on talli peremehed talle lootust andnud alles 2005. aasta jõulude aegu. «Praegu elan päev korraga,» märgib Höövelson. «Aga mul on kindel eesmärk, ja kui korralikult trenni teen, jõuan varem või hiljem sihile.»
Uudised
VE: Höövelson, Kaido – Baruto, profisumo-maadleja
Baruto tõusis ida sekiwakeks
Postimees, 24.12.2008 09:36
Baruto alias Kaido Höövelson. Foto: Toomas Huik
Küsimus on nimelt selles, et seoses Ama (Harumafuji) edutamisega ozekiks on tekkinud erakorraline olukord, kus banzukes on kaks yokozunat ja viis ozekit. Seega on eliitgrupis (sanyaku) tavapärasest kümnest mehe praegu üks rohkem.
Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja
xxx
Baruto tõusis sekiwakeks
Postimees, 27.10.2008 08:43
Tegemist on Baruto senise karjääri kõrgeima kohaga.
Kaido Höövelson on sumo ajaloos teine eurooplane, kes on nii kõrgele tõusnud. Esimene oli bulgaarlane Kotooshu ehk Kaloyan Stefaniv Mahliyanov, kes lääne-ozekina asub praegu Barutost kaks kohta eespool.
Sekiwake on sumo hierarhias yokozuna ning ozeki järel kolmas positsioon.
Toimetas Madis Kalvet, reporter
xxx
Baruto tõusis sumoedetabelis 11 kohta
24.04.2008 08:34Lennart Komp, Postimees
Baruto kerkis Jaapani Profisumo Assotsiatsiooni Nihon Kyokai edetabelis banzuke 11 kohta ning läheb 11.-25. mail Tokyos toimuvale Natsu-basho suurturniirile vastu lääne Maegashira 1. positsioonil.
Üldises paremusjärjestuses on eestlane Kaido Höövelson 12. kohal, senine parim on 2006. aasta septembris saavutatud ida Maegashira 1. positsioon ehk üldarvestuse 11. rida.
12 võidu ja kolme kaotusega lõppenud märtsikuise suurturniiri Haru-basho järel oli väike lootus, et mees tõuseb eliitseltskonda sanyakusse. Selle saavutamiseks tuleb oodata Natsu-bashoni, kus vaja 15 matšist vähemalt kaheksat võitu ehk jaapani keeli kachi-kochit.
2006. aastal rikkus lootused sanyakusse pääseda põlvevigastus, mis Baruto korraks isegi 2. divisjoni ehk Juryosse langetas.
xxx
Kaido Höövelson alias Baruto
Foto:Toomas Huik
Nelja nädala pärast selgub, kui kõrgele tõuseb Eesti sumokas Baruto ehk Kaido Höövelson maailma profisumo edetabelis. Kas saab temast esimest korda karjääri jooksul komusubi?
Enamikele inimestele see jaapanikeelne sõna midagi ei ütle, kuid komusubi tiitel tähendaks Barutole pääsu maailma esikümnesse, kirjutab SL Õhtuleht.
Kui uskuda Baruto varasemaid ütlusi, siis see tiitel iseenesest talle midagi ei tähenda, sest kaugem eesmärk on ainult üks: pürgida yokozunaks, mis sisuliselt tähendab sumos jumala seisust.
Korra on ta juba seisnud Maegashira 1 positsioonil ehk esimesena allpool komusubi tiitlit.
xxx
Riho Rannikmaa: Barutot ootab nüüd palgatõus
Osakas peetud suurturniiril Haru-bashol elu parima etteaste – 12 võitu ja kolm kaotust – teinud sumovägilast Barutot alias Kaido Höövel- soni ootab Eesti sumoeksperdi Riho Rannikmaa sõnul nüüd palgatõus.
•• Riho Rannikmaa, saabusite just Jaapanist (intervjuu toimus eile õhtul – toim), kus elasite kaasa ka Baruto matšidele. Mitut heitlust vahetult nägite?
Vaatasin hallis kahte Baruto võidumatši – mees oli tõepoolest võimsas hoos. Turniiril saavutatud 12 võitu ja kolm kaotust on supertulemus, sest senine lagi oli tal 11 võitu ning neli kaotust. Naljatades võib öelda, et eesti mustast leivast, mis Barutole viisin, oli kasu. Ema saatis talle minuga kaasa kilekotitäie leiba, lisaks pasteeti ja muud head eestimaist toidukraami, millest Baruto Jaapanis kõvasti puudust tunneb.
•• Mida nii kõva esinemine Barutole tähendab?
Eeskätt tõusu edetabelis. Võib vabalt juhtuda, et järgmist, mais peetavat suurturniiri alustab meie mees juba kõrgliigas, kümne parema hulgas. See tähendab, et Baruto senine 157 000-kroonine kuupalk tõuseb paarisaja tuhandeni. Kõrgliigasse tõusmine tähendaks ka seda, et järgmisel basho’l tuleb Barutol kohe alguses hakata maadlema tõeliste tippudega. Praegu sai ta alustada keskmisest klassist maadlejate vastu ning pidi alles lõpus heitlema kõige kõvemate meestega. Aga veel tugevamaks saab ainult siis, kui maadled kogu aeg endasuguste või veel tugevamatega. Baruto pürib igatahes edasi, et jätkata sumokuningate ehk yokozuna’de püüdmist!
•• Eelmine suurturniir läks Barutol aia taha – seitse võitu ja kaheksa kaotust. Kust ta nüüd sellise kindluse võttis?
Eks palju aitas see, et jalg on paranenud. Samuti väärib kiitust Baruto häälestus – enne mat?e ei saanud temaga rääkida rohkem kui paar sõna, mees oli nii keskendunud. See-eest pärast matše oli Baruto väga jutukas ning heas tujus. Eks ta ole püüdnud alati maksimaalselt häälestuda, kuid alati ei tule kõik ju nii välja, nagu tahad.
xxx
Höövelson alias Baruto pääses eriotsusega profisumo eliitklassi
Andrus Allika, 28.07.2005
Sekitori austava nimetuse pälvinud sumomaadleja saab klubis oma toa.
Jaapani Profisumo Föderatsiooni (Nihon Sumo Kyokai) komisjon otsustas eilsel koosolekul, et 20-aastane eestlane Kaido Höövelson (Baruto) maadleb 11.–25. septembrini Tokyos toimuval suurturniiril Aki-basho Juryo divisjonis ehk kõrgliiga teises divisjonis, kus võistleb 26 meest, teatas Eesti Sumoliidu peasekretär Riho Rannikmaa.
“Komisjoni sellised otsused pole haruldased, aga eriti sageli neid ka ei tehta,” rääkis Höövelson. “Kui hommikul helistati ja otsusest teatati, siis oli see küll väga meeldiv üllatus. Ise arvasin, et veel kõrgliigasse ei pääse.”
Ühtlasi ületas Baruto bulgaarlase Kotooshu Juryo’sse jõudmise kiirusrekordi, mis ühtlasi on liiga ajaloo absoluutne rekord. Kotooshu tõusis tippdivisjoni (Makuuchi) kahe turniiriga, püstitades ka tippliigasse jõudmise rekordi. Barutol on nüüd võimalus ka see rekord ületada.
Tänu stiilsetele võitudele
Äsjalõppenud Nagoya-basho turniiril sai Baruto viis võitu ja kaks kaotust ehk üks võit jäi tal tulemuste põhjal eliitseltskonda pääsemisest puudu. Komisjon leidis siiski, et eestlase viis võitu olid saavutatud kõrgeklassilises stiilis: kolm Yorikiri tehnikaga ning üks Uwatenage ja üks Shitatenage tehnikaga. Kahe viimase tehnikaga võite hinnatakse sumomaailmas eriti kõrgelt.
Alates Juryo (loe dzjurjo) divisjonist kannavad rikishid (professionaalsed sumomaadlejad) sekitori austavat nimetust ja nad arvatakse Nihon Sumo Kyokai palgalehele. Peale maksude mahaarvamist kantakse Juryo’s maadlevate sekitoride pangaarvele iga kuu 870 000 jeeni (umbes 104 400 krooni), võidupreemia Juryo divisjonis on 2 miljonit jeeni. Kõrgliigasse püsima jäädes saab Höövelsonist seega miljonär. Madalamatel astmetel on mehed oma klubi palgal ning selle suurus sõltub klubi võimalustest.
Sumoklubides valitseb range kord, peaaegu sõjaväeline distsipliin. “Eliitklassis enam asi nii hull ei ole,” kinnitas Baruto.
“Näiteks saan nüüd oma toa, enne elasin ühes toas veel kümne mehega. Meie klubist maadleb järgmisel turniiril kõrgliigas kaks meest.”
Kuigi eliitklassis tuleb rinda pista kõvemate vastastega, leiab Baruto, et teatud mõttes on aste kõrgemal isegi kergem. “Loomulikult tuleb olla vastupidavam, kuid närvipinge ei ole nii suur, sest tead ette, et maadled järjest kõik 15 päeva. Seni tuli seitse matði 15 päeva jooksul, kaotuse korral ei teadnud kunagi ette, kas järgmine matð tuleb päeva, kahe või kolme pärast,” rääkis sumoproff.
Ka ei ole ühe kaotuse kaal nii suur. “Kui kaotad, võid juba järgmisel päeval vea parandada. Et eliitklassist mitte välja langeda, tuleb koguda rohkem võite kui kaotusi,” lausus Höövelson.
Kõrgliigasse tõusmisega läksid luhta Baruto plaanid augustiks kodumaale tulla, kuid see meest ei kurvasta. “Igasuguseid asjaajamisi on nii palju, et lihtsalt pole võimalik Eestisse tulla,” põhjendas Höövelson.
“Näiteks tuleb ümber õppida rituaalid. Tuleb uue vööga – valisin sinise – harjuda, õmmeldakse uued kimonod… Tegemist on tõesti palju.”
Mida kujutab endast sumomaadlus?
•• Sumo on Jaapani rahvuslik maadlus, mida on harrastatud juba 2000 aastat.
•• Matð kestab keskmiselt 10-15 sekundit, maksimaalselt kolm minutit. Kui siis ei ole võitja selgunud, tuleb kordusmatð.
•• Kaotab see, kes ringis olles puudutab maapinda mis tahes kehaosaga peale jalataldade või kes astub (tõugatakse) ringist välja.
•• Profisumos tohivad võistelda vaid mehed, amatööride seas ka naised. Järgmised sumo MM-võistlused amatööridele toimuvad tuleval aastal Rakveres ehk esmakordselt väljaspool Jaapanit.
xxx
Kaido Höövelson tõusis profisumo neljandale astmele
26. jaanuar, Eesti Spordileht
Baruto nime all Jaapanis sumo profiliigas leiba teeniv Laekverest pärit Kaido Höövelson (197cm, 160kg) võitis 9.–23. jaanuarini toimunud turniiril Tokyos kuus vastast ja kaotas ühele ning tagas endale tõusu profisumo neljandale astmele, Makushitasse. Sellel astmel võistleb Höövelson 13.–27. Märtsini Osakas toimuval turniiril.
Seni on nõnda kiiresti (nelja turniiriga) nii kõrgele tõusnud vaid kolm välismaalast: osseet Soslan Boradzov (Roho), grusiin Levan Tsaguria (Kokkai) ja bulgaarlane Kaloyan Mahlyanov (Kotooshu), kes kõik teevad praegu vägitegusid kõrgliigas, Makuuchi’s.
Profisumo hierarhia jaotub kuueks astmeks ehk divisjoniks.
Et saada esimesele astmele, Jonokuchisse, tuleb saavutada viiest matðist positiivne resultaat eelastmel, Maezumos. Alates Jonokuchi astmest nimetatakse sumoproffe rikishi’deks, mis eestikeelses tõlkes võiks kõlada «vägimees». Jonokuchi astmel pole osalejate arvu piiranguid, kuid reeglina kõigub see 80–100 mehe vahel.
Et saada teisele astmele, Jonidanisse tuleb Jonokuchis saavutada positiivne resultaat. Jonidanis võistlevate rikishi’de piirarvuks on 300.
Kolmandal astmel, Sandanmes on võistlejaid kuni 200 ja positiivse resultaadiga pääsetakse järgmisele astmele, Makushitasse vaid juhul, kui ollakse turniiri alguses divisjoni reitingus esimese 50 hulgas.
Alates Sandanmest kannavad sportlased nimetust anideshi («vanem vend») ja neil tekivad esimesed privileegid võrreldes madalamatel astmetel olevate kolleegidega. Makushitas võistleb maksimaalselt 120 meest ja see on viimane aste enne kõrgemasse seltskonda pääsemist.
Juryo on kõrgliiga eelaste ja sellest astmest alates kannavad sumoprofid nimetust sekitori ning peavad võistlustel kandma spetsiaalset soengut. Juryos on võistlejaid kokku 26 ja neil on juba päris suured privileegid.
Makuuchi on nn superliiga, kuhu kuulub kuni 42 meest, kes omakorda jaotuvad astmeteks: Maegashira (kuni 32 meest), Komusubi (2), Sekiwake (2), Ozeki (4) ja Yokozuna (2). Tippude rahanumbrid on astronoomilised.
Höövelsoni tee neljandale astmele kulges nii: Jonokuchi astmel 7 võitu – 0 kaotust, Jonidani astmel 7 võitu – 0 kaotust, eelmise aasta viimasel Sandanme astme turniiril 5 võitu – 2 kaotust, kuid edasipääsu Makushita astmele tuli veel oodata, sest eestlane ei olnud divisjoni reitingutabelis piisavalt kõrgel kohal.
Nüüd siis Sandanme astmel 6 võitu – 1 kaotus, mis tagaski pääsu neljandale astmele.
RIHO RANNIKMAA, (sumoliidu peasekretär)
R. Rannikmaa selgitab, miks Barutot mõnes sumosaidis Baltiks kutsutakse. «Nimi Balt muutub jaapanlaste kõnepruugis Barutoks seetõttu, et jaapani keeles puutub häälik L. Kuna jaapani tähestik koosneb silpidest, siis tulenebki: BA = BA, L = RU ja T = TO.»
xxx
Eesti vägilane vallutab Jaapanit
18.12.2004 00:01Tõnu Kees, reporter
Niisugune oli valik, mille kasuks Laekvere noormees Kaido Höövelson pool aastat tagasi Jaapani profisumo liigasse siirdudes otsustas. Kutse elukutseliste leeri võitles hoolealusele välja Eesti sumo isa Riho Rannikmaa Jaapanis õppereisil käies.
196 cm pikkune ja 130 kg kaaluv Höövelson, kel taskus juunioride EMi hõbe ja neli pronksmedalit, pakkus tõusva päikese maa alajuhtidele huvi. Samas hoiatas rahvusvahelise sumoföderatsiooni president Hidetoshi Tanaka kohe: uustulnukaid koheldakse karmilt, taluda tuleb alandusi. Vaid nii karastub sportlase vaim!
«Algul oli väga raske,» meenutab 20-aastane Höövelson. «Mõtlesin tihti, mida ma siin teen ja miks üldse Jaapanis olen. Ka praegu tükib hommikuti kell pool kuus ärgates väike masendus kallale. Aga see läheb ruttu üle.»
Välismaalastele kaua ligipääsmatuna püsinud iidsel Jaapani kultusalal valitsevad vankumatud reeglid ja keeruline hierarhiaredel. Madalamatesse kastidesse kuulujad peavad tõrkumata täitma kõiki «vanakeste» käske – kuni võiduteed käies ise valitsejaseisusesse tõusevad.
Esialgu ei tohi maadlejanime Baruto (’baltimaalane’) saanud Höövelson majast, kus tema Tokio profitalli liikmed elavad, üksinda väljudagi. Ta peab leidma mõne «vanakesest» saatja või ootama, kuni pealaele kasvab sumomaadlejale kohustuslik pats. «Paraku tuleb kammides rohkem juukseid ära kui juurde kasvab,» kurtis rammumees.
Kordamööda valmistavad puukingi kandvad madalamate kastide mehed vanakestele sööki ja koristavad nende tubasid. Ise istuvad lauda siis, kui härraste nõud pestud. Päevakava on punktipealt paigas: esimene treening algab hommikul kell seitse, õhtul kell kümme peavad tuled kustuma.
«Mina reeglite vastu eksinud pole,» teadustab Höövelson. «Kui aga nii juhtub, saad sõimata ja võib-olla teenid ka jalahoobi.»
Tuba ja põrandale laotatud madratseid jagab ta üheteistkümne tippupürgijaga. Auastme tõustes pääseb elama korrus kõrgemale, «vanakeste» manu. «Ühes kirjas märkis Kaido, et unistab ajast, mil tal on oma tuba ja voodi,» nendib Höövelsoni ema Tiina Pudel.
Tiimi ruumidest välja kolida ja abielluda võib sumomaadleja alles siis, kui jõuab sektoritiitlini. «Naistest tunneb siin mõnikord ikka kõvasti puudust, tüdrukutega mehkeldamine on keelatud,» pihib Baruto. «Vahel tõesti mõtlen: see pole elu! Ent eesmärk sunnib pingutama.»
Juba praegu on sitke eestlane suutnud aastaid tallis treeninud jaapanlasi üllatada. Nad ei mõista, kuidas Euroopast tulnud mees kohe võitude teele asus. Edu saatis vägilast ka õpingute rindel, oktoobrikuus sooritas ta kohustuslikud eksamid, kuhu jaapani keele, sumo ajaloo ja terviseõpetuse kõrval kuulus näiteks sumolaulude laulmine. «Laulmises olin veel kõige edukam,» naeris Höövelson.
Kuueastmelises sumohierarhias lahutab edukalt võistelnud eestlast nüüd neljandast tasandist üks võit. Edasi peaks järgnema hüpe yuryo’sse, kuhu seni jõudnud vaid kolm välismaalast. Kõrgeima tasandi yokozu’ni pääsemine tähendaks juba miljonitesse eurodesse küündivat sissetulekut. Nii näiteks on Mongooliast pärit Asashoryu ametliku statistika järgi oma sünnimaa rikkaim mees.
Höövelsoni sõnul tuleb marjamaale jõudmiseks siiski veel kõvasti vaeva näha, koju puhkusele tulekuks on talli peremehed talle lootust andnud alles 2005. aasta jõulude aegu. «Praegu elan päev korraga,» märgib Höövelson. «Aga mul on kindel eesmärk, ja kui korralikult trenni teen, jõuan varem või hiljem sihile.»