EESTI MEESTELAULU SELTS
SOOVIB PÜSTITADA GUSTAV ERNESAKSALE VÄÄRIKA AUSAMBA
Kallid kaasmaalased! Pöördume Teie poole ettepanekuga osaleda eesti rahvuskultuuri suurkuju – Gustav Ernesaksa mälestuse jäädvustamisel.
Gustav Ernesaks oli tunnustatud koorijuht, helilooja ja pedagoog, kuid kõige enam teame teda mehena, kes hoidis ja tugevdas laulupidude traditsiooni pikal ja raskel nõukogude ajal. Üldlaulupeod olid sel ajal kultuurisündmused, kus kümned tuhanded inimesed, nii lauljad kui ka kuulajad, tunnetasid kõige paremini oma rahvuslikku ühtekuuluvust ja jõudu, mis lõigi hiljem eelduse laulvaks revolutsiooniks. Seega ei ole Gustav Ernesaksa teened suured mitte üksnes kultuurilooliselt, vaid ka Eesti riigi taasisesisvumisel.
Annetuste kogumiseks oleme avanud eraldi arved Hansapangas (arveldusarve nr. 221017268070) ja Eesti Ühispangas (arveldusarve nr.10022009924003).
Kokkuleppel pankadega saab sularaha sissemakseid nendele arvetele teha teenustasuta.
Oleme veendunud, et Gustav Ernesaksa mälestust austavaid inimesi ja ettevõtteid on piisavalt selleks, et meie ühine ettevõtmine realiseeruks. On iseenesest arusaadav, et kogutud raha kasutab Eesti Meestelaulu Selts ainult mälestusmärgi püstitamiseks. Ülelaekunud raha anname üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Gustav Ernesaksa nimelisele fondile.
Suur tänu igale inimesele ja ettevõttele, kes on Gustav Ernesaksa mälestuse jäädvustamist pühaks pidanud ja omapoolse annetuse juba teinud!
xxx
Laulutaat Gustav Ernesaksa monumendiraha koguti kroonhaaval
Allar Viivik, SLÕL, 29. juuni 2004
«Algul tundus kõik lihtne. Korjame pool miljonit kokku ja monument saabki valmis,» meenutab Jaan Ots, kuidas Eesti Meestelaulu Selts algatas Gustav Ernesaksa mälestusmärgi rajamise. Nüüd on selge, et Ernesaksa monument maksab ligi 1,2 miljonit krooni.
Eesti Meestelaulu Selts algatas laulutaadile monumendi püstitamise kolm suve tagasi. «Oli ka viimane aeg, sest rahvas kippus juba unustama, kes Gustav Ernesaks oli,» põhjendab seltsi juht Jaan Ots. Ta toob näiteks tudengid, kes pole laulutaadist midagi kuulnud: «Professor Kuno Areng rääkis muusikaakadeemias Ernesaksast, aga noored vaatasid teda küsivate nägudega – kes ta selline oli?»
Kui EMSL 2001. aasta juunis korjanduse välja kuulutas, arvestasid asjatundjad: monumendile kulub umbes pool miljonit krooni.
«50 000 esimest krooni saime kokku väga kiiresti,» meenutab Jaan Ots. Annetasid nais-, mees-, poiste- ja segakoorid. Raha kogunes ka mitmel kontserdil tehtud korjandustega. Neist südantsoojendavamana meenub Jaan Otsale 2001. aasta suvel Tapal antud kontsert, kus pensionärid tegid annetusi 20 ja 50 sendi haaval. Rohkem neil lihtsalt polnud.
Selle rahaga korraldati võistlus monumendi kavandi saamiseks.
Kevadel kaks aastat tagasi valis ?ürii tosina kavandi hulgast välja Ekke Väli ja Vello Lillemetsa oma. Kavand kujutas Gustav Ernesaksa lauluväljakul mõtlikult istuvana suure peo alguse ootuses. Kuid idee autorid ütlesid laulumeestele, et monumendi püstitamine maksab poolteist miljonit.
«See summa ehmatas ikka ära,» meenutab Jaan Ots ja tunnistab, et oldi nõutud, mida edasi teha, et vajalik raha kokku saada.
Laulumehed tegid Tallinna linnavalitsusele ettepaneku: andke puuduv miljon, ülejäänud 500 000 korjame ise. Palvet põhjendati sellega, et Gustav Ernesaks oli linna aukodanik ja elas üle poole sajandi Tallinnas.
Päris miljonit ei saadud. Mullu andis linn 250 000 ja tänavu veel 150 000 krooni.
Riigilt pelgas Eesti Meestelaulu Selts raha küsida. Kuid rahamure ajas Jaan Otsa mullu ikkagi kultuuriministeeriumi jutule: «Andsime endale aru, et riigi abita raha kokku ei saa,» tunnistab Ots.
Ministeerium andis 200 000 krooni. See oli väga tunnustav ?est.
Heldelt annetasid laulutaadi monumendi heaks ka 89 Eesti valda ja linna. Vähima, aga tubli annetuse – iga elaniku pealt kroon, kokku 673 krooni -, tegi väike Õru vald. Suvepealinn Pärnu ei pidanud paljuks aga anda laulutaadi mälestuse jäädvustamiseks 25 000 krooni.
«Ja väga tublilt annetasid eraisikud,» rõõmustab Ots, kelle sõnul just nende annetusist kogunes meestelauluseltsi kontole 300 000 krooni.
Viletsaks jäi aga rikaste firmade toetus. Enamasti anti mõni tuhat, vaid Kuusakoski Emex annetas 100 000 krooni.
Tänaseks ongi laulumehed saanud kokku 1,2 miljonit krooni, sellest piisab nii monumendi püstitamiseks kui ka laulutaadi haua korrastamiseks.
xxx
Fotod: Gustav Ernesaksa kuju paigaldamine lauluväljakule
29.06.2004 17:10PM Online
Lauluväljaku veerele paigaldati teisipäeval Gustav Ernesaksa kuju. Piltidel on kuju saabumine lauluväljakule ning selle alusele kinnitamine.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Eesti Meestelaulu Selts
EESTI MEESTELAULU SELTS
SOOVIB PÜSTITADA GUSTAV ERNESAKSALE VÄÄRIKA AUSAMBA
Kallid kaasmaalased! Pöördume Teie poole ettepanekuga osaleda eesti rahvuskultuuri suurkuju – Gustav Ernesaksa mälestuse jäädvustamisel.
Gustav Ernesaks oli tunnustatud koorijuht, helilooja ja pedagoog, kuid kõige enam teame teda mehena, kes hoidis ja tugevdas laulupidude traditsiooni pikal ja raskel nõukogude ajal. Üldlaulupeod olid sel ajal kultuurisündmused, kus kümned tuhanded inimesed, nii lauljad kui ka kuulajad, tunnetasid kõige paremini oma rahvuslikku ühtekuuluvust ja jõudu, mis lõigi hiljem eelduse laulvaks revolutsiooniks. Seega ei ole Gustav Ernesaksa teened suured mitte üksnes kultuurilooliselt, vaid ka Eesti riigi taasisesisvumisel.
Annetuste kogumiseks oleme avanud eraldi arved Hansapangas (arveldusarve nr. 221017268070) ja Eesti Ühispangas (arveldusarve nr.10022009924003).
Kokkuleppel pankadega saab sularaha sissemakseid nendele arvetele teha teenustasuta.
Oleme veendunud, et Gustav Ernesaksa mälestust austavaid inimesi ja ettevõtteid on piisavalt selleks, et meie ühine ettevõtmine realiseeruks. On iseenesest arusaadav, et kogutud raha kasutab Eesti Meestelaulu Selts ainult mälestusmärgi püstitamiseks. Ülelaekunud raha anname üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Gustav Ernesaksa nimelisele fondile.
Suur tänu igale inimesele ja ettevõttele, kes on Gustav Ernesaksa mälestuse jäädvustamist pühaks pidanud ja omapoolse annetuse juba teinud!
xxx
Laulutaat Gustav Ernesaksa monumendiraha koguti kroonhaaval
Allar Viivik, SLÕL, 29. juuni 2004
«Algul tundus kõik lihtne. Korjame pool miljonit kokku ja monument saabki valmis,» meenutab Jaan Ots, kuidas Eesti Meestelaulu Selts algatas Gustav Ernesaksa mälestusmärgi rajamise. Nüüd on selge, et Ernesaksa monument maksab ligi 1,2 miljonit krooni.
Kui EMSL 2001. aasta juunis korjanduse välja kuulutas, arvestasid asjatundjad: monumendile kulub umbes pool miljonit krooni.
«50 000 esimest krooni saime kokku väga kiiresti,» meenutab Jaan Ots. Annetasid nais-, mees-, poiste- ja segakoorid. Raha kogunes ka mitmel kontserdil tehtud korjandustega. Neist südantsoojendavamana meenub Jaan Otsale 2001. aasta suvel Tapal antud kontsert, kus pensionärid tegid annetusi 20 ja 50 sendi haaval. Rohkem neil lihtsalt polnud.
Selle rahaga korraldati võistlus monumendi kavandi saamiseks.
Kevadel kaks aastat tagasi valis ?ürii tosina kavandi hulgast välja Ekke Väli ja Vello Lillemetsa oma. Kavand kujutas Gustav Ernesaksa lauluväljakul mõtlikult istuvana suure peo alguse ootuses. Kuid idee autorid ütlesid laulumeestele, et monumendi püstitamine maksab poolteist miljonit.
«See summa ehmatas ikka ära,» meenutab Jaan Ots ja tunnistab, et oldi nõutud, mida edasi teha, et vajalik raha kokku saada.
Laulumehed tegid Tallinna linnavalitsusele ettepaneku: andke puuduv miljon, ülejäänud 500 000 korjame ise. Palvet põhjendati sellega, et Gustav Ernesaks oli linna aukodanik ja elas üle poole sajandi Tallinnas.
Päris miljonit ei saadud. Mullu andis linn 250 000 ja tänavu veel 150 000 krooni.
Riigilt pelgas Eesti Meestelaulu Selts raha küsida. Kuid rahamure ajas Jaan Otsa mullu ikkagi kultuuriministeeriumi jutule: «Andsime endale aru, et riigi abita raha kokku ei saa,» tunnistab Ots.
Ministeerium andis 200 000 krooni. See oli väga tunnustav ?est.
Heldelt annetasid laulutaadi monumendi heaks ka 89 Eesti valda ja linna. Vähima, aga tubli annetuse – iga elaniku pealt kroon, kokku 673 krooni -, tegi väike Õru vald. Suvepealinn Pärnu ei pidanud paljuks aga anda laulutaadi mälestuse jäädvustamiseks 25 000 krooni.
«Ja väga tublilt annetasid eraisikud,» rõõmustab Ots, kelle sõnul just nende annetusist kogunes meestelauluseltsi kontole 300 000 krooni.
Viletsaks jäi aga rikaste firmade toetus. Enamasti anti mõni tuhat, vaid Kuusakoski Emex annetas 100 000 krooni.
Tänaseks ongi laulumehed saanud kokku 1,2 miljonit krooni, sellest piisab nii monumendi püstitamiseks kui ka laulutaadi haua korrastamiseks.
xxx
Fotod: Gustav Ernesaksa kuju paigaldamine lauluväljakule
29.06.2004 17:10PM Online