Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald – 24. I 1993 Tallinn), helilooja ja koorijuht, professor.
Gustav Ernesaksa noorpõlveharrastused olid muusika, joonistamine ja sport. Enamikele kaasaegsetele on tänaseni kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30.
Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarž.
Muusikahuvi tekkis kodus, kus videvikutundidel perekond tihti koos laulis. Kui Gustav ka harmooniumimängust pisut jagu hakkas saama, oli edasise elu valik tehtud.
Tegevus kutselise muusikuna algas 1930ndatel aastatel pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist. Kõrvuti muusika õpetaja tööga tegutses ta ka mitme koori juhina ja jätkas ka õpinguid konservatooriumis Artur Kapi juures.
Eriti laialdase kuulsuse saavutas ta koorijuhina. Üldrahvusliku tunnustatuse saavutas aga pärast sõda, Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) dirigendina. Vaimustatud poolehoiu võitis Ernesaks laulupidude organiseerijana. Tema juhendada oli laulupidudel kõige massilisem kooriliik – ühendkoorid.
Gustav Ernesaks juhatas (nais-, sega- ja) meeskoore Rakvere rajooni laulupäeval rahvamaja pargis 1947.a. Sekundeerisid Jüri Variste, Jaan Pakk jt.
Ka Ernesaksa helilooming on tihedalt seotud koorijuhi tegevusega. Koorilaule on kirjutanud u 200, üle poole nendest on meeskoori laulud. Tormilise menu saavutas laul “Hakkame mehed minema”. Väga levinud on ka koorilaul “Mu isamaa on mu arm”. See laul on loodud Lydia Koidula 100 sünniaastapäevaks.
Gustav Ernesaks on esmajoones lüürik, kuid samas on talle omane muhe rahvalik huumor; nt laulus “Näärisokk”, mis põhineb rahvaviisil. Lühemate koorilaulude kõrval on ta kirjutanud ka kantaate ja süite. Tuntuim on meeskoori süit “Kuidas kalamehed elavad?”.
On kirjutanud ka viis ooperit, tuntuim on “Tormide rand”. Ooperi aluseks on 18-19 sajandi vahetusel hiiumaal aset leidnud sündmused. Ungru krahv meelitab valesignaalide abil laevu karidele, et röövida nende last. Pärsiorja Leemeti õhutusel alustavad hiidlased võitlust krahvi vastu, hävitavad ta tuletorni ja uputavad krahvi merre. “Tormide ranna” tugevaks küljeks on rahva stseenid, nendest parim on kõrtsistseen, mis koosneb 4st numbrist.
Ernesaksast sai juba enne sõda Tallinna konservatooriumi õppejõud. Alates 1946 st kandis ta professori tiitlit. Ta on olnud suureks autoriteediks paljudes muusika organisatsioonides ja teda tuntakse ja vaimuka kirjamehena.
Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni.
Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud “vaikivate aegade” rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks.
Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi “Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest “Tormide randa” ka korduvalt lavastatud.
G. Ernesaksa sulest on ilmunud mitmed raamatud: “Suu laulab, süda muretseb” (Tln,1971), “Nii ajaratas ringi käib” (Tln, 1977), “Laulu teedel” (vene keeles, Leningrad,1982), “Kutse” (Tln, 1980), “Laine tõuseb” (Tln, 1983), “Laul, ava tiivad” (Tln, 1985) jt. Siinkohal lisame viimati mainitud teoses oleva autori omakäelise pühenduse.
Gustav Ernesaksa loomingutööd on tunnistatud mitmete autasude ja preemiatega, sealhulgas Lenini preemiaga.
Talle omistati NSV Liidu rahvakunstniku ja sotsialistliku töö kangelase aunimetus.
xxx
TEOSED
LAVAMUUSIKA
Ooperid1946
Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis)
1949
Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1955
Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel)
1956
Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas)
1959
Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel)
1965
Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2.redaktsioon; 3 vaatuses (K. Merilaasi, A. Sanga ja A. Liivese libreto)
Teatri- ja filmimuusika
1949
Muusika S. Luide lastenäidendile “Kuutõrvajad”
1950
Muusika lühifilmile “Uus elu”
1954
Muusika dokumentaalfilmile “Fr. R. Kreutzwald” (käsikiri TMMis)
1955
Muusika E. Tammlaane näidendile “Raudne kodu”
1956
Muusika filmile “Jahid merel” (käsikiri RRs)
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Atlandi ookean”
1957
Muusika filmile “Pöördel” (käsikiri TMMis)
1964
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Kihnu-Jõnn ehk Metskapten” (käsikiri RRs)
Kantaadid1943
Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (“Kalevipoeg”) [lõpetamata] (käsikiri RRs)
1948
Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel (käsikiri TMMis)]
1954
Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
1963
Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
1964
Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile (“Kalevipoeg”)
Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1967
Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
Soololaulud klaverisaatega
1932
Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Hulkur (Gustav Ernesaks)
Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1933
Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks)
Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks)
Kellele? (Gustav Ernesaks)
Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks)
1934
Punased need nelgid (A. Jõger) (käsikiri RRs)
1936
Lõoke (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1938
Muistne sepp (J. Maksim) (käsikiri RRs)
Veel õdakune õõtsub tuul (H. Adamson) (käsikiri RRs)
1939
Tuulised tähed (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Ööl (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tuuliku laul (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1946
Pappel linnuga (Debora Vaarandi)
1955
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Ja mind kannab laine näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1961
Saanid ja Jaanid (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1984
Vaikigem (Pablo Neruda) (käsikiri RRs)
1986
Tiit Pärnu aastalaadal (A. Vihalemm) (käsikiri RRs) [pühend. Tiit Kuusikule]
Loomisaasta teadmata:
Oh taevas (Milvi Laid) (käsikiri RRs)
Kui õitseb toomingas (H. Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tundma ma pean (?) (käsikiri RRs)
Pean rändama (?) (käsikiri RRs)
Koorilaulud
Meeskoorile
1932
Akvarell (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Rannal (Gustav Ernesaks)
1933
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”) (käsikiri RRs)
Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Tulen, tulen (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) [2. var. 1954]
Sügisel (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Põhjatalv (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1934
Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Rändaja laul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
1935
Ants ablas (Betti Alver) (käsikiri TMMis)
Harjulaste laul (E. Remmelgas)
Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)
Rabamaastik (August Alle)
Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) (käsikiri RRs)
Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs)
Merele (Henrik Visnapuu)
1936
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Tasa, tasa, tuuleke (Elise Aun) [seatud K. Türnpu laulu järgi]
Ühte laulu (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1939
Otsekui laante koha (Erni Hiir) (käsikiri RRs) [loodud tõenäoliselt 1939]
1942
Laine veereb (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
1943
Jüriöö marss (Johannes Barbarus)
Eesti olema peab vaba (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Külmad ahjud (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Sõjalaul (Süüdake tuled) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Oi, häbi, hanevaras (rahvaluule) (käsikiri RRs)
1944
ENSV hümn (Jää kestma, Kalevite kange rahvas) (Johannes Semper) [kõigile kooriliikidele]
Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Mu püha Eesti kodumuld (Johannes Barbarus)
Taas ööst saab päev (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Võitluste maa (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1945
Meil on laulda (Mart Raud)
1946
Laul männile (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Uued vaod (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
Rahva süda (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1947
Suusasõit (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Krati tegemine (Muia Veetamm) (käsikiri RRs)
Laul Kalevipojast (Kalevi kuulutus) (“Kalevipoeg”) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) [2. var. 1953; 3. var. 1961]
Laul Stalinist (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
Ennem Kesselaid võib liiku (Juhan Smuul)
Lõoke (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Soovituseks baritoni soologa (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Lähme lauldes nurmedele (Debora Vaarandi)
Mai tuli (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
Turbalõikajad (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Eesti muld ja eesti süda (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1949
Rannakolhoosis (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis)
1950
Rahu eest (Lea Rummo) (käsikiri RRs)
Randlased (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
Virgad viiulile (Muia Veetamm) (käsikiri TMMis)
Õhtu rannas (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Kombain (Kalamees naerab) (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1951
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn. Mart Raud) (käsikiri RRs)
Lennaku laul (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Töölaul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
Sääl, kus kõrged mäed (?)
1952
Ehitaja laul (Mart Raud)
Laul kevadest (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Mind kutsuti pulma meeskoorile ja roopillile (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tuhandeid tulesid sädeleb tee (Paul Rummo) (käsikiri TMMis)
Öisel vahipostil (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1953
Jaanike, ae (ilma tekstita) (käsikiri RRs)
Kalevite joogilaul (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Ükskord algab aega (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Mehed olge nii kui müüri (“Kalevipoeg”)
Töömehe laul (Mart Raud)
Jõe kaldal (O. Roots)
Kuidas kalamehed elavad, süit [osad: Hommik. Meri laulab. Mehe töö. Kalamees naerab. Laine tõuseb, laine vaob. Paadivanem. Miks sa, Ott, nii vaikne oled (1952). Kalamees tuleb koju. Päev on lõpul] (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1954
Kevadelaul (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kodu katuseks tuuled ja tormid (Juhan Smuul) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
Lindude kevad (Lõõritades lendas lõo) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Üksinda armastan, Jaanike, sind (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Madruste laul (Juhan Smuul)
Üles, üles, hellad vennad (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1955
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Mutionu pidu meeskoorile, poistekoorile ja roopillile (A. Dahlberg)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri TMMis)
1956
Meremeeste kvartett filmist “Jahid merel” (August Sang) (käsikiri RRs)
Tiideratas meeskoorile/oktetile (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1957
Purikas (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Sinna väljade vahele (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Olge iki ütel meelel (“Vana kannel”) (käsikiri RRs)
Oi seda hüva õluta (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Kui sul sõpru poleks (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
Kutse (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Meie laul (A. Virgius)
1958
Mahtra marss (Paul Rummo)
1960
Vanapoisi laul (A. Ratassepp) (käsikiri TMMis)
1961
Tütarlaps ja surm, poeem (Maksim Gorki) (käsikiri TMMis)
Me Sakala (M. Säde) (käsikiri RRs) [pühend. Sakala koorile Jakobsoni 120. sünniaastapäeva puhul]
Kuulake (E. Tults) (käsikiri RRs)
Ah-ah-haa (?) (käsikiri TMMis)
Tuhandeaastane Lenin (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Kalevipojad laulmas (“Kalevipoeg”) (käsikiri TMMis)
1962
Viru laulik (Friedrich Reinhold Kreutzwald) (käsikiri RRs)
Nad tulevad hommiku kandist (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
On maa peal taeva talapuud (Pulma naljalaul) (Uno Laht) (käsikiri TMMis)
Uhtina (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Hei, pidage kinni (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
Toost (Kalju Kangur) (käsikiri RRs)
Trepid (Arvi Siig) [originaal naiskoorile]
1963
Kandlemängija müüril (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Rahvaküsitlus (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Muinasteaduse muuseum (?)
1964
Salapärane pasunapuhuja, poeem meeskoorile ja trompetile (Walt Whitman; tlk. B. Kabur) (käsikiri TMMis)
1965
Tõsine laul (Naljalaul) (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
Kullerkupud (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Suvi puhkab (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Vanad paadid, poeem (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1968
Üürgasid hiie orelid (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1970
Viies ratas (Kalju Kangur) (käsikiri RRs)
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1971
Kratt (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1972
Vanade kaptenite kalmudel (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) [EE Ants Lauteri matusel; A.L suri 30.10.73]
1975
Tuhat tänu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis)
Sõprusele koos poistekooriga (O. Roots) (käsikiri RRs)
Teretus koos sega- ja naiskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1976
Näärid käes (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1977
Veart kellad (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis)
Tee tööd ja näe vaeva (Ilmar Sikemäe)
Jüripäeva eel (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Poisid “Optimistidel” koos poistekooriga (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Kes selle tamme istutas koos poistekooriga (L. Andre) (käsikiri RRs)
Külalood (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Laul kotkast (Maksim Gorki) (käsikiri RRs)
1979
Sibeliuse ausamba jalamil (Minni Nurme)
Tervitab Tallinn (H. Vilpart) (käsikiri RRs)
1981
Paekivi laul (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1983
Lendab laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Mahtra lugu (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Hang nagu härg (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Ütlevad (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Siis aga ilmub (Anna Haava) (käsikiri RRs)
Minu maa (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Maa sügavas põues (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Laul laulust (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1985
Emajõgi, süit [osad: Allikal. Pühajärv. Tartu] (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Kui vana ma ole’? (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Langevad hange nad (Helvi Jürisson) (käsikiri RRs)
1988
Mägiste Mart (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Segakoorile1930
Läbi sahiseva lume (J. Janson) (käsikiri RRs)
Mina väike (Gustav Ernesaks)
1931
Kiigu, liigu laevuke (rahvalaul) (käsikiri RRs)
1932
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1934
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
1935
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”)
Tuld südamesse (A. Jõger)
Väike sõsar vellega (Artur Adson)
Rabamaastik (August Alle) (käsikiri RRs)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)
Merele (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Ohvrituli (Aino Kallas)
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)
Me tuleme (A. Jõger) (käsikiri RRs)
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
1936
Kalev Kuningas nii kuuleb (Karl Eduard Sööt) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
Pääsuke (Juhan Liiv)
Emale (Eduard Visnapuu)
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Esimese lille (E. Treffner)
Harjulaste laul (E. Remmelgas)
Kannikene emale (Julius Oro)
1938
Ühte laulu (Gustav Suits)
Me purjetame merele (A. Jõger) (käsikiri TMMis)
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Noor kevade (Juhan Liiv)
Saaremaa, rahvaviisiseade (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Päev laulab õites (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
1939
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
1943
Ära kipu kiltereksi (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Laul Mihhail Þukovskist (käsikiri TMMis)
Tulge jaaniku tulele (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tere, tibukene (rahvaluule) [J. Jürme laulu järgi] (käsikiri RRs)
1944
ENSV hümn (Johannes Semper)
Matkalaul (Paul Rummo) (käsikiri RRs)
Hiivake ankrud (Meremeeste kojutulek) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Mu põhjamaine kodumaa (?) (käsikiri RRs)
Nõukogude laul (Töö ja võitlus, meremüha) (H. Kivi) (käsikiri RRs)
Ma kuulutan (Johannes Barbarus)
Kus Läänemeri vastu kallast lööb (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Puhtad pihud (Isamaale mehi vaja) (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Töölaul (Maa kutsub) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mu püha eesti kodumuld (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Randlaste laul (?) (käsikiri RRs)
Läki tööle (Minni Nurme, M. Raudsepp) (käsikiri RRs)
Sa hoidnud võitlustuld (Paul Rummo)
Me sünnimaa (H. Kivi)
Ma kuulatan (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Koduteel (Kevadisel koduteel) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Põlvelt põlvele (Võit kutsub nüüd õnnele) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
On olnud (J. Kärner) (käsikiri RRs)
Pääsuke (Juhan Liiv)
1947
Lõikuslaul, rahvaviisiseade (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rõõmus pidu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Suusatajate laul (Suusasõit) (Aino Otto) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
Laul Stalinile (Mart Raud; ka vene keeles, tlk. P. Anton) (käsikiri RRs) [kõigile kooriliikidele nii koos kui ka eraldi]
Laululind (Marie Under)
1948
Lindude laul (?)
1951
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn Mart Raud)
1952
Töömehe laul (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1953
Laulja (Kristjan Jaak Peterson) [2. var. 1957; 3. var. 1973] (käsikiri RRs)
1954
Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
1956
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas)
1957
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas) [2. variant] (käsikiri RRs)
Minul on üks raamat (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Arm tuli (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) [originaal naiskoorile] (käsikiri RRs)
Kiigun kõrgel (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Ilugeme kui me võime (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Vanaema utt (Ellen Niit)
Üks puri on sinisel lahel (August Sang) [filmist “Jahid merel”; origin. soololaul]
Jaanipäeva laulud, süit (Kersti Merilaas) [osad: Kutse jaaniõhtule. Tõuse, me tuluke (naishäältele). Käi kõrgelt, kiigekene. Helendub järve vesi (naishäältele). Oi, seda hüva õluta (meeshäältele). Jaaniööl]
Helendab järve vesi (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1958
Kevadisel pööripäeval (Tallinn 16. Keskkooli laul) (Anne Hachfeldt) (käsikiri RRs)
1959
Leelomeistrile (Muia Veetamm) (käsikiri RRs)
1961
Draudzibas dziesma (Sõpruslaul) (Kaldupes) (käsikiri RRs)
Niidulaul (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Kas kuulete kevade kutset (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1962
Giordano Bruno tuleriit (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri TMMis)
Sügis (J. Becher) (käsikiri RRs)
1963
Kalevlaste laul, massilaul orelisaatega (Manivald Kesamaa)
1970
Rukkivihud (Juhan Liiv)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Meri on tõusnud (Marie Under) (käsikiri TMMis)
Tartu valgel ööl (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
Külm (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1972
Ilus on vilulla veerda (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Ühte läevad meie hääled (rahvaluule) (käsikiri RRs)
1973
Kuulajale (Betti Alver) (käsikiri RRs)
Nõmmelill (Anna Haava) (käsikiri RRs)
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Äiu lahke lapsukene (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Eidekene ketras (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Helin (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Kõige ilusam luule (Anna Haava)
Nii kui valguse allikas (Kristjan Jaak Peterson) (käsikiri RRs)
1975
Teretus koos nais- ja meeskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1977
Muusikale (G. Byron) (käsikiri RRs)
1981
Teel (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Keda seal väraval ootad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Peahoone kell (Lehte Hainsalu) (käsikiri RRs) [kirjutatud TRÜ 350. juubeli puhul]
1983
Ood laulupeole (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Suvi (Betti Alver) (käsikiri RRs)
Kullateraga inime (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Meie (Anna Haava) (käsikiri RRs)
1984
Kas te’i kuule? (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
Kui Arno isaga koolimajja jõudis (Ellen Niit)
1986
Luiged (Manivald Kesamaa)
Loomisaasta tead
mata:
Hüüdis Kalevite sarv (?)
Kanarbik (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Tere toomingas ja kullerkupp (?) (käsikiri RRs)
Küll kõik ladvad lähenevad (A. Sang) (käsikiri RRs)
Kuuleb laste laululugu (?) (käsikiri RRs)
Minu pisikene paju (?) (käsikiri RRs)
Täis karme heitlusi on sinu teed (?) (käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1940ndatel]
Öö sopranile, aldile, tenorile, baritonile ja bassile (?) (käsikiri RRs)
Ei humala vihata virret või keeta (August Sang)
Naiskoorile1932
Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks)
1933
Punased kobarad (E. Tiidemann) (käsikiri RRs)
Tuul jutustas (Gustav Ernesaks)
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)
Videviku viis (rahvaluule)
1934
Kevade laul (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
1935
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu) [2 varianti]
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Väike sõsar vellega (Artur Adson)
1936
Noor kevade (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Valge on suveöö (Virve Rännang)
Pääsuke (Juhan Liiv)
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Vastla laul (Mart Raud)
Kui valge kajakas (Jaan Kärner)
Meelespea (Juhan Liiv)
Punane õunapuu õis (Juhan Liiv)
Emale (Eduard Visnapuu)
1937
Rivilaul (Meil on pikad põllepaelad) (Juhan Sütiste)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1938
Minu hella vellekene (rahvaluule)
1939
Elutuli (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs)
Laululind (Marie Under) (käsikiri TMMis)
1943
Karjapoiss on suuri meesi (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Sõda sõitnud (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
Eideratas (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1945
Vaenu jäljed sula uhub (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Vaba rahvas (Mart Raud)
Külvaja (Paul Viiding)
1947
Rand (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
ENSV hümn (Johannes Semper) [orig. 1944]
1949
Laul Stalinist (M. Rölski)
953
Laisad poisid (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri TMMis)
1954
Laul, kutsu peole (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Mõistu (Debora Vaarandi)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla)
1956
Laulame, sõsarad (O. Roots)
1957
Unelaul (Jaan Kärner)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) (2. red. 1975)
Tõuse, me tuluke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1959
See kauge hääl (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1961
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kallist kallim (Ellen Niit)
Rannapääsuke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
Sinu aknal tuvid (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis)
1962
Trepid (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Väheke vikerkaart (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri RRs)
Kindakiri (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1963
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Väike laul (?) (käsikiri RRs)
1964
Neli Tetermatsi laulu (Ain Kaalep) (käsikiri TMMis)
Udu sees magab tuul (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Heinamaal ujub udu (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
1965
Laulame, sõsarad (O. Roots) (käsikiri RRs)
Kullerkupud (A. Suuman)
1969
Kutse (Juhan Smuul)
1971
Laulud ei lõpe (Mart Raud)
1975
Ööviiul (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Teretus koos mees- ja segakooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Sarapuud on tare taga (O. Roots) (käsikiri RRs)
1981
Noortele (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1983
Muinasjutt (K. Habicht) (käsikiri RRs)
Kaldal kaldu on halapuud (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Tuule valgel (Debora Vaarandi)
1985
Hakkame kinni päeva turjast (H. Muller) (käsikiri RRs)
Kaldasel teel (Friedebert Tuglas)
Sinilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Nurmenukk (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Karikakar (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud
1927
RJM (Raba jalust maha), 7-klubi hümn
1934
Järve jääle (Henrik Visnapuu)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
1935
Mehised mehed (Ervin Uibo) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Väike sõsar vellega (Artur Adson) (käsikiri TMMis)
Küll on soe päikse pai (J. Truupõld)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu)
Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] (käsikiri RRs)
1936
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu)
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Vastlalaul (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Lõokese laul (Karl Eduard Sööt) (käsikiri TMMis)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Rivilaul (Juhan Sütiste) (käsikiri RRs)
Oleks mul oma hobune (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Päev läheb puudele punane (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Kannikene emale (Julius Oro) (käsikiri RRs)
Esimese lille (E. Treffner) (käsikiri RRs)
Tahaks laulda (?)(käsikiri RRs)
1938
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri TMMis)
Emale (Eduard Visnapuu)
Kurja vastu (Karl Eduard Sööt)
Sõjamees (Karl Eduard Sööt) (käsikiri RRs)
1939
Elutuli (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1944
Me sünnimaa (H. Kivi)
Maa kutsub (Mart Raud) (käsikiri RRs)
ENSV hümn
1945
Külvaja (Paul Viiding) (käsikiri TMMis)
1948
Vaba rahvas (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1950
Tervitus matkal (N. Laanepõld) (käsikiri RRs)
Vanem vend (O. Roots) (käsikiri RRs)
Ema eeskujul (A. Taar) (käsikiri RRs)
Armsas lapsepõlve kodus (H. Rohtsalu) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
1951
Tõuse laul ja võimsalt kaja (A. Hansschmidt)
Me ei väsi matkateel (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Tihane (Mart Raud)
Meile rahu kallis (K. Korsen) (käsikiri RRs)
Tema pole väike (Ralf Parve) (käsikiri TMMis)
1952
Minu vanaema (Muia Veetamm)
Pioneerid lähevad (Manivald Kesamaa)
1953
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Kalamees naerab (Juhan Smuul)
1954
Tõuse laul ja võimsalt kaja (Al. Hanschmidt) (käsikiri RRs)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Rongisõit (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Pidupäev koolis (K. Korsen)
1957
Ilutegija, rahvalauluseade (käsikiri RRs)
Unelaul (J. Kärner)
Ketramislaul (rahvaluule)
1959
Lõkke juures (Ilmi Kolla)
1961
Saanid ja Jaanid lastekoorile klaverisaatega (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri TMMis)
Istuta, poeg, isa iluks (Magajate mälestuseks) (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Meie memmel kitsekene (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1964
Kalevlaste laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
1965
Kaie sussid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1966
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pähklist paat. 2. Kurekell. 3. Hea rohi. 4. Silmapesu laul. 5. Raske kott. 6. Kati karu. 7. Ilus vaikne unetund. 8. Jalli sall. 9. Kleit jäi väikseks. 10. Riidepanemise laul. 11. Hapukapsapea. 12. Pillimäng. 13. Abimees. (1965-1966) (käsikiri TMMis)
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pidupäev. 2. Muri mure. 3. Tammetõru. 4. Õunakorjamise õpetus. 5. Ninatark. 6. Kreegipuu. 7. Võilill. 8. Kevadkuul. 9. Kalad. 10. Jussi suss. 11. Lõoke .12. Karupätsu sünnipäev (käsikiri TMMis)
Rongid, rongid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
Kõnelus kuuga (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Vikerkaar (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Külalised Jonnilast (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Meelespea (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Tiritamm (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Mai seelik (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Õhulaev (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Head teed, kel jalad kannavad (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kirsisöömise õpetus (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Marsilaul (A. Aguraiuja) (käsikiri RRs)
Pidupäev (S. Marðak)
Kangelane (Erika Esop) (käsikiri RRs)
Kimbuke, süit: Lumikelluke. Sinilill. Ülane. Takjas. Kullerkupp. Kõrvenõges. Meelespea. Kellukas (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1971
Tibukese unenägu (Ernst Enno)
Õhtulaul (Ernst Enno)
Lindude jutt (norra lastelaul)
Juba liigub lingi juurde (Karl Eduard Sööt)
Lõokesed (Anna Haava)
Vihmasadu (Kalju Kangur)
Seeneline (J. Kaidla)
Kes on valge, kes on must (Kersti Merilaas)
Põrsas mudaravil (H. Ant) (käsikiri RRs)
Piginina Piine ja Lagina Liine (Heljo Mänd)
Näärimees teel (A. Käär)
Kiigel (Julius Oro)
Linnukese küsimine (J. Bergmann)
Teeme seda, mida pole vaja teha (O. Vacietes) [Riho Pätsi ainetel] (käsikiri RRs)
Igal lapsel oma pill (Uno Leies)
Karu talvelaul (Ellen Niit)
Tikk-takk (E. Tael)
Öökull (soome lastelaul)
Uhkat-tuhkat (Hando Runnel)
Koma (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Eile olin alles väike (Ellen Niit)
Sügis (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Aasta, süit: Näärikuu. Küünlakuu. Linnukuu. Jürikuu. Lehekuu. Jaanikuu. Heinakuu. Lõikuskuu. Mihklikuu. Viinakuu. Mardikuu. Talvekuu (Ellen Niit) (käsikiri TMMis)
Pani timmi viiul (Venda Sõelsepp)
Kolm kihulast (Venda Sõelsepp)
Parm pani suule parmupilli (Venda Sõelsepp)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Kes? (H. Tali)
Aastaajad (saksa rahvalaul)
Vedurijuhi laul (A. Vedenski) (käsikiri RRs)
Õiekuu (J. Kaidla)
Laul lume lagunemisest (August Sang)
Sõitis muinasjututaat (M. Tank)
Millest küll tehtud on väikesed poisid (inglise rahvaluule)
Silgulaul (Hando Runnel)
Unekott (Kalju Kangur)
Seitse sokku (Kalju Kangur)
Iitsi-kass ja Kiitsi-kass (Ernst Enno)
Hiiretips läks putru keetma (Ernst Enno)
Lestad (Helve Jürisson)
Pottseppmees (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Kuninganna sõi roosamannat (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Halvad külalised (Heljo Mänd)
Mu koduke (A. Küss)
Kevade tulek (Jaan Kärner)
Loomisaasta teadmata:
Tuul jutustas (?) (käsikiri RRs)
Aeg leina lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Instrumentaalmuusika
1934
Sümfooniline süit (I ja II osa)
Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile
1935
Võimlemismuusika poistele klaverile
1947
Süit ooperist “Pühajärv” sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1952
Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist “Tormide rand”. 2. Hällilaul)
Võimlemismuusika tütarlastele klaverile
1958
Sindlitants klaverile
1959
Härjatants klaverile
1961
Randlaste tants klaverile (käsikiri TMMis)
1962
Randlaste tants rahvapilliorkestrile
1965
Pidulik avamäng puhkpilliorkestrile (rahvakunstiõhtu avapala) (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1966
Tõistre Tõnul torupill sümfooniaorkestrile (partituuri käsikiri RRs)
1975
Tere-tere klaverile, rahvatantsu saatemuusika (käsikiri TMMis)
xxx
Lehekülje aluseks on Eesti Muusika Infokeskuse ja teised koduleheküljed.
Uudised
VE: Ernesaks, Gustav – laulutaat
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald – 24. I 1993 Tallinn), helilooja ja koorijuht, professor.
Gustav Ernesaksa noorpõlveharrastused olid muusika, joonistamine ja sport. Enamikele kaasaegsetele on tänaseni kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30.
Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarž.
Muusikahuvi tekkis kodus, kus videvikutundidel perekond tihti koos laulis. Kui Gustav ka harmooniumimängust pisut jagu hakkas saama, oli edasise elu valik tehtud.
Tegevus kutselise muusikuna algas 1930ndatel aastatel pärast Tallinna konservatooriumi lõpetamist. Kõrvuti muusika õpetaja tööga tegutses ta ka mitme koori juhina ja jätkas ka õpinguid konservatooriumis Artur Kapi juures.
Eriti laialdase kuulsuse saavutas ta koorijuhina. Üldrahvusliku tunnustatuse saavutas aga pärast sõda, Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) dirigendina. Vaimustatud poolehoiu võitis Ernesaks laulupidude organiseerijana. Tema juhendada oli laulupidudel kõige massilisem kooriliik – ühendkoorid.
Gustav Ernesaks juhatas (nais-, sega- ja) meeskoore Rakvere rajooni laulupäeval rahvamaja pargis 1947.a. Sekundeerisid Jüri Variste, Jaan Pakk jt.
Ka Ernesaksa helilooming on tihedalt seotud koorijuhi tegevusega. Koorilaule on kirjutanud u 200, üle poole nendest on meeskoori laulud. Tormilise menu saavutas laul “Hakkame mehed minema”. Väga levinud on ka koorilaul “Mu isamaa on mu arm”. See laul on loodud Lydia Koidula 100 sünniaastapäevaks.
Gustav Ernesaks on esmajoones lüürik, kuid samas on talle omane muhe rahvalik huumor; nt laulus “Näärisokk”, mis põhineb rahvaviisil. Lühemate koorilaulude kõrval on ta kirjutanud ka kantaate ja süite. Tuntuim on meeskoori süit “Kuidas kalamehed elavad?”.
On kirjutanud ka viis ooperit, tuntuim on “Tormide rand”. Ooperi aluseks on 18-19 sajandi vahetusel hiiumaal aset leidnud sündmused. Ungru krahv meelitab valesignaalide abil laevu karidele, et röövida nende last. Pärsiorja Leemeti õhutusel alustavad hiidlased võitlust krahvi vastu, hävitavad ta tuletorni ja uputavad krahvi merre. “Tormide ranna” tugevaks küljeks on rahva stseenid, nendest parim on kõrtsistseen, mis koosneb 4st numbrist.
Ernesaksast sai juba enne sõda Tallinna konservatooriumi õppejõud. Alates 1946 st kandis ta professori tiitlit. Ta on olnud suureks autoriteediks paljudes muusika organisatsioonides ja teda tuntakse ja vaimuka kirjamehena.
Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni.
Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud “vaikivate aegade” rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks.
Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised.
Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud, millest muidugi “Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Kuid ta on loonud ka viis ooperit, millest “Tormide randa” ka korduvalt lavastatud.
G. Ernesaksa sulest on ilmunud mitmed raamatud: “Suu laulab, süda muretseb” (Tln,1971), “Nii ajaratas ringi käib” (Tln, 1977), “Laulu teedel” (vene keeles, Leningrad,1982), “Kutse” (Tln, 1980), “Laine tõuseb” (Tln, 1983), “Laul, ava tiivad” (Tln, 1985) jt. Siinkohal lisame viimati mainitud teoses oleva autori omakäelise pühenduse.
Gustav Ernesaksa loomingutööd on tunnistatud mitmete autasude ja preemiatega, sealhulgas Lenini preemiaga.
Talle omistati NSV Liidu rahvakunstniku ja sotsialistliku töö kangelase aunimetus.
xxx
TEOSED
LAVAMUUSIKA
Ooperid1946
Pühajärv, ooper 3 vaatuses (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis)
1949
Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1955
Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel)
1956
Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas)
1959
Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel)
1965
Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2.redaktsioon; 3 vaatuses (K. Merilaasi, A. Sanga ja A. Liivese libreto)
Teatri- ja filmimuusika
1949
Muusika S. Luide lastenäidendile “Kuutõrvajad”
1950
Muusika lühifilmile “Uus elu”
1954
Muusika dokumentaalfilmile “Fr. R. Kreutzwald” (käsikiri TMMis)
1955
Muusika E. Tammlaane näidendile “Raudne kodu”
1956
Muusika filmile “Jahid merel” (käsikiri RRs)
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Atlandi ookean”
1957
Muusika filmile “Pöördel” (käsikiri TMMis)
1964
Muusika Juhan Smuuli näidendile “Kihnu-Jõnn ehk Metskapten” (käsikiri RRs)
Kantaadid1943
Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (“Kalevipoeg”) [lõpetamata] (käsikiri RRs)
1948
Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel (käsikiri TMMis)]
1954
Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
1963
Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
1964
Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile (“Kalevipoeg”)
Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1967
Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
Soololaulud klaverisaatega
1932
Mingem käoks kuusikusse (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Hulkur (Gustav Ernesaks)
Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1933
Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks)
Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks)
Kellele? (Gustav Ernesaks)
Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks)
1934
Punased need nelgid (A. Jõger) (käsikiri RRs)
1936
Lõoke (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1938
Muistne sepp (J. Maksim) (käsikiri RRs)
Veel õdakune õõtsub tuul (H. Adamson) (käsikiri RRs)
1939
Tuulised tähed (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Ööl (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tuuliku laul (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1946
Pappel linnuga (Debora Vaarandi)
1955
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Ja mind kannab laine näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1961
Saanid ja Jaanid (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1984
Vaikigem (Pablo Neruda) (käsikiri RRs)
1986
Tiit Pärnu aastalaadal (A. Vihalemm) (käsikiri RRs) [pühend. Tiit Kuusikule]
Loomisaasta teadmata:
Oh taevas (Milvi Laid) (käsikiri RRs)
Kui õitseb toomingas (H. Visnapuu) (käsikiri RRs)
Tundma ma pean (?) (käsikiri RRs)
Pean rändama (?) (käsikiri RRs)
Koorilaulud
Meeskoorile
1932
Akvarell (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Rannal (Gustav Ernesaks)
1933
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”) (käsikiri RRs)
Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Tulen, tulen (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) [2. var. 1954]
Sügisel (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Põhjatalv (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1934
Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Rändaja laul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
1935
Ants ablas (Betti Alver) (käsikiri TMMis)
Harjulaste laul (E. Remmelgas)
Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)
Rabamaastik (August Alle)
Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) (käsikiri RRs)
Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs)
Merele (Henrik Visnapuu)
1936
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Tasa, tasa, tuuleke (Elise Aun) [seatud K. Türnpu laulu järgi]
Ühte laulu (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1939
Otsekui laante koha (Erni Hiir) (käsikiri RRs) [loodud tõenäoliselt 1939]
1942
Laine veereb (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
1943
Jüriöö marss (Johannes Barbarus)
Eesti olema peab vaba (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Külmad ahjud (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Sõjalaul (Süüdake tuled) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Oi, häbi, hanevaras (rahvaluule) (käsikiri RRs)
1944
ENSV hümn (Jää kestma, Kalevite kange rahvas) (Johannes Semper) [kõigile kooriliikidele]
Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Mu püha Eesti kodumuld (Johannes Barbarus)
Taas ööst saab päev (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Võitluste maa (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1945
Meil on laulda (Mart Raud)
1946
Laul männile (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Uued vaod (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
Rahva süda (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1947
Suusasõit (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Krati tegemine (Muia Veetamm) (käsikiri RRs)
Laul Kalevipojast (Kalevi kuulutus) (“Kalevipoeg”) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis) [2. var. 1953; 3. var. 1961]
Laul Stalinist (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
Ennem Kesselaid võib liiku (Juhan Smuul)
Lõoke (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Soovituseks baritoni soologa (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Lähme lauldes nurmedele (Debora Vaarandi)
Mai tuli (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
Turbalõikajad (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Eesti muld ja eesti süda (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1949
Rannakolhoosis (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis)
1950
Rahu eest (Lea Rummo) (käsikiri RRs)
Randlased (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
Virgad viiulile (Muia Veetamm) (käsikiri TMMis)
Õhtu rannas (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Kombain (Kalamees naerab) (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1951
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn. Mart Raud) (käsikiri RRs)
Lennaku laul (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Töölaul (Jaan Kärner) (käsikiri RRs)
Sääl, kus kõrged mäed (?)
1952
Ehitaja laul (Mart Raud)
Laul kevadest (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Mind kutsuti pulma meeskoorile ja roopillile (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tuhandeid tulesid sädeleb tee (Paul Rummo) (käsikiri TMMis)
Öisel vahipostil (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1953
Jaanike, ae (ilma tekstita) (käsikiri RRs)
Kalevite joogilaul (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Ükskord algab aega (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Mehed olge nii kui müüri (“Kalevipoeg”)
Töömehe laul (Mart Raud)
Jõe kaldal (O. Roots)
Kuidas kalamehed elavad, süit [osad: Hommik. Meri laulab. Mehe töö. Kalamees naerab. Laine tõuseb, laine vaob. Paadivanem. Miks sa, Ott, nii vaikne oled (1952). Kalamees tuleb koju. Päev on lõpul] (Juhan Smuul) (käsikiri TMMis)
1954
Kevadelaul (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kodu katuseks tuuled ja tormid (Juhan Smuul) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
Lindude kevad (Lõõritades lendas lõo) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Üksinda armastan, Jaanike, sind (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Madruste laul (Juhan Smuul)
Üles, üles, hellad vennad (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1955
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Mutionu pidu meeskoorile, poistekoorile ja roopillile (A. Dahlberg)
Meie kodu on kumisevast rauast näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan) (käsikiri TMMis)
1956
Meremeeste kvartett filmist “Jahid merel” (August Sang) (käsikiri RRs)
Tiideratas meeskoorile/oktetile (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1957
Purikas (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Sinna väljade vahele (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Olge iki ütel meelel (“Vana kannel”) (käsikiri RRs)
Oi seda hüva õluta (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Kui sul sõpru poleks (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
Kutse (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Meie laul (A. Virgius)
1958
Mahtra marss (Paul Rummo)
1960
Vanapoisi laul (A. Ratassepp) (käsikiri TMMis)
1961
Tütarlaps ja surm, poeem (Maksim Gorki) (käsikiri TMMis)
Me Sakala (M. Säde) (käsikiri RRs) [pühend. Sakala koorile Jakobsoni 120. sünniaastapäeva puhul]
Kuulake (E. Tults) (käsikiri RRs)
Ah-ah-haa (?) (käsikiri TMMis)
Tuhandeaastane Lenin (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Kalevipojad laulmas (“Kalevipoeg”) (käsikiri TMMis)
1962
Viru laulik (Friedrich Reinhold Kreutzwald) (käsikiri RRs)
Nad tulevad hommiku kandist (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
On maa peal taeva talapuud (Pulma naljalaul) (Uno Laht) (käsikiri TMMis)
Uhtina (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Hei, pidage kinni (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
Toost (Kalju Kangur) (käsikiri RRs)
Trepid (Arvi Siig) [originaal naiskoorile]
1963
Kandlemängija müüril (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Rahvaküsitlus (J. Becher) (käsikiri TMMis)
Muinasteaduse muuseum (?)
1964
Salapärane pasunapuhuja, poeem meeskoorile ja trompetile (Walt Whitman; tlk. B. Kabur) (käsikiri TMMis)
1965
Tõsine laul (Naljalaul) (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
Kullerkupud (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Suvi puhkab (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Vanad paadid, poeem (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1968
Üürgasid hiie orelid (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1970
Viies ratas (Kalju Kangur) (käsikiri RRs)
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1971
Kratt (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1972
Vanade kaptenite kalmudel (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs) [EE Ants Lauteri matusel; A.L suri 30.10.73]
1975
Tuhat tänu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis)
Sõprusele koos poistekooriga (O. Roots) (käsikiri RRs)
Teretus koos sega- ja naiskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1976
Näärid käes (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1977
Veart kellad (Ilmar Sikemäe) (käsikiri TMMis)
Tee tööd ja näe vaeva (Ilmar Sikemäe)
Jüripäeva eel (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Poisid “Optimistidel” koos poistekooriga (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Kes selle tamme istutas koos poistekooriga (L. Andre) (käsikiri RRs)
Külalood (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Laul kotkast (Maksim Gorki) (käsikiri RRs)
1979
Sibeliuse ausamba jalamil (Minni Nurme)
Tervitab Tallinn (H. Vilpart) (käsikiri RRs)
1981
Paekivi laul (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
1983
Lendab laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Mahtra lugu (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Hang nagu härg (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Ütlevad (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Siis aga ilmub (Anna Haava) (käsikiri RRs)
Minu maa (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Maa sügavas põues (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
Laul laulust (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1985
Emajõgi, süit [osad: Allikal. Pühajärv. Tartu] (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Kui vana ma ole’? (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Langevad hange nad (Helvi Jürisson) (käsikiri RRs)
1988
Mägiste Mart (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Segakoorile1930
Läbi sahiseva lume (J. Janson) (käsikiri RRs)
Mina väike (Gustav Ernesaks)
1931
Kiigu, liigu laevuke (rahvalaul) (käsikiri RRs)
1932
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
1934
Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
1935
Hakkame, mehed, minema (“Vana kannel”)
Tuld südamesse (A. Jõger)
Väike sõsar vellega (Artur Adson)
Rabamaastik (August Alle) (käsikiri RRs)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)
Merele (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
Ohvrituli (Aino Kallas)
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)
Me tuleme (A. Jõger) (käsikiri RRs)
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) (käsikiri RRs)
1936
Kalev Kuningas nii kuuleb (Karl Eduard Sööt) (käsikirja erinevad variandid RRs ja TMMis)
Pääsuke (Juhan Liiv)
Emale (Eduard Visnapuu)
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Esimese lille (E. Treffner)
Harjulaste laul (E. Remmelgas)
Kannikene emale (Julius Oro)
1938
Ühte laulu (Gustav Suits)
Me purjetame merele (A. Jõger) (käsikiri TMMis)
Meri (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Noor kevade (Juhan Liiv)
Saaremaa, rahvaviisiseade (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Päev laulab õites (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
1939
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
1943
Ära kipu kiltereksi (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Laul Mihhail Þukovskist (käsikiri TMMis)
Tulge jaaniku tulele (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Tere, tibukene (rahvaluule) [J. Jürme laulu järgi] (käsikiri RRs)
1944
ENSV hümn (Johannes Semper)
Matkalaul (Paul Rummo) (käsikiri RRs)
Hiivake ankrud (Meremeeste kojutulek) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Mu põhjamaine kodumaa (?) (käsikiri RRs)
Nõukogude laul (Töö ja võitlus, meremüha) (H. Kivi) (käsikiri RRs)
Ma kuulutan (Johannes Barbarus)
Kus Läänemeri vastu kallast lööb (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Puhtad pihud (Isamaale mehi vaja) (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Töölaul (Maa kutsub) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mu püha eesti kodumuld (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Randlaste laul (?) (käsikiri RRs)
Läki tööle (Minni Nurme, M. Raudsepp) (käsikiri RRs)
Sa hoidnud võitlustuld (Paul Rummo)
Me sünnimaa (H. Kivi)
Ma kuulatan (Johannes Barbarus) (käsikiri RRs)
Koduteel (Kevadisel koduteel) (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Põlvelt põlvele (Võit kutsub nüüd õnnele) (Mart Raud) (käsikiri RRs)
On olnud (J. Kärner) (käsikiri RRs)
Pääsuke (Juhan Liiv)
1947
Lõikuslaul, rahvaviisiseade (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rõõmus pidu (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Meie kolhoosis on pulmad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Suusatajate laul (Suusasõit) (Aino Otto) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
Laul Stalinile (Mart Raud; ka vene keeles, tlk. P. Anton) (käsikiri RRs) [kõigile kooriliikidele nii koos kui ka eraldi]
Laululind (Marie Under)
1948
Lindude laul (?)
1951
Näärisokk, rahvalauluseade (teksti sdn Mart Raud)
1952
Töömehe laul (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1953
Laulja (Kristjan Jaak Peterson) [2. var. 1957; 3. var. 1973] (käsikiri RRs)
1954
Ma kuulen, kuidas kohisevad metsad (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis näidendist “Raudne kodu” (E. Tammlaan)
1956
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas)
1957
Suvelaul (Keset luhti rohelisi) (Kersti Merilaas) [2. variant] (käsikiri RRs)
Minul on üks raamat (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Arm tuli (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) [originaal naiskoorile] (käsikiri RRs)
Kiigun kõrgel (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Ilugeme kui me võime (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Vanaema utt (Ellen Niit)
Üks puri on sinisel lahel (August Sang) [filmist “Jahid merel”; origin. soololaul]
Jaanipäeva laulud, süit (Kersti Merilaas) [osad: Kutse jaaniõhtule. Tõuse, me tuluke (naishäältele). Käi kõrgelt, kiigekene. Helendub järve vesi (naishäältele). Oi, seda hüva õluta (meeshäältele). Jaaniööl]
Helendab järve vesi (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1958
Kevadisel pööripäeval (Tallinn 16. Keskkooli laul) (Anne Hachfeldt) (käsikiri RRs)
1959
Leelomeistrile (Muia Veetamm) (käsikiri RRs)
1961
Draudzibas dziesma (Sõpruslaul) (Kaldupes) (käsikiri RRs)
Niidulaul (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Kas kuulete kevade kutset (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1962
Giordano Bruno tuleriit (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri TMMis)
Sügis (J. Becher) (käsikiri RRs)
1963
Kalevlaste laul, massilaul orelisaatega (Manivald Kesamaa)
1970
Rukkivihud (Juhan Liiv)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Meri on tõusnud (Marie Under) (käsikiri TMMis)
Tartu valgel ööl (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
Külm (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1972
Ilus on vilulla veerda (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Ühte läevad meie hääled (rahvaluule) (käsikiri RRs)
1973
Kuulajale (Betti Alver) (käsikiri RRs)
Nõmmelill (Anna Haava) (käsikiri RRs)
Lauliku talveüksindus (Juhan Liiv) (käsikirja erinevad variandid TMMis ja RRs)
Äiu lahke lapsukene (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Eidekene ketras (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Helin (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Kõige ilusam luule (Anna Haava)
Nii kui valguse allikas (Kristjan Jaak Peterson) (käsikiri RRs)
1975
Teretus koos nais- ja meeskooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
1977
Muusikale (G. Byron) (käsikiri RRs)
1981
Teel (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Keda seal väraval ootad (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
Peahoone kell (Lehte Hainsalu) (käsikiri RRs) [kirjutatud TRÜ 350. juubeli puhul]
1983
Ood laulupeole (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Mõte (Ilmar Sikemäe) (käsikiri RRs)
Suvi (Betti Alver) (käsikiri RRs)
Kullateraga inime (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Meie (Anna Haava) (käsikiri RRs)
1984
Kas te’i kuule? (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
Kui Arno isaga koolimajja jõudis (Ellen Niit)
1986
Luiged (Manivald Kesamaa)
Loomisaasta tead
mata:
Hüüdis Kalevite sarv (?)
Kanarbik (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Tere toomingas ja kullerkupp (?) (käsikiri RRs)
Küll kõik ladvad lähenevad (A. Sang) (käsikiri RRs)
Kuuleb laste laululugu (?) (käsikiri RRs)
Minu pisikene paju (?) (käsikiri RRs)
Täis karme heitlusi on sinu teed (?) (käsikiri RRs) [kirjutatud tõenäoliselt 1940ndatel]
Öö sopranile, aldile, tenorile, baritonile ja bassile (?) (käsikiri RRs)
Ei humala vihata virret või keeta (August Sang)
Naiskoorile1932
Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) (käsikiri RRs)
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks)
1933
Punased kobarad (E. Tiidemann) (käsikiri RRs)
Tuul jutustas (Gustav Ernesaks)
Oli mul rikas ristiisa (“Vana kannel”)
Videviku viis (rahvaluule)
1934
Kevade laul (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) (käsikiri RRs)
1935
Aeg leinu lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu) [2 varianti]
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Väike sõsar vellega (Artur Adson)
1936
Noor kevade (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
Valge on suveöö (Virve Rännang)
Pääsuke (Juhan Liiv)
Isamaale (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Vastla laul (Mart Raud)
Kui valge kajakas (Jaan Kärner)
Meelespea (Juhan Liiv)
Punane õunapuu õis (Juhan Liiv)
Emale (Eduard Visnapuu)
1937
Rivilaul (Meil on pikad põllepaelad) (Juhan Sütiste)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Kojuigatsus (Ernst Enno) (käsikiri RRs)
1938
Minu hella vellekene (rahvaluule)
1939
Elutuli (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri RRs)
Laululind (Marie Under) (käsikiri TMMis)
1943
Karjapoiss on suuri meesi (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Sõda sõitnud (Johannes Semper) (käsikiri RRs)
Eideratas (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
1945
Vaenu jäljed sula uhub (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Vaba rahvas (Mart Raud)
Külvaja (Paul Viiding)
1947
Rand (Juhan Smuul) (käsikiri RRs)
1948
ENSV hümn (Johannes Semper) [orig. 1944]
1949
Laul Stalinist (M. Rölski)
953
Laisad poisid (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri TMMis)
1954
Laul, kutsu peole (Ralf Parve) (käsikiri RRs)
Mõistu (Debora Vaarandi)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla)
1956
Laulame, sõsarad (O. Roots)
1957
Unelaul (Jaan Kärner)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri RRs) (2. red. 1975)
Tõuse, me tuluke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
1959
See kauge hääl (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
1961
Ma arvasin (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kallist kallim (Ellen Niit)
Rannapääsuke (Kersti Merilaas) (käsikiri TMMis)
Sinu aknal tuvid (Debora Vaarandi) (käsikiri TMMis)
1962
Trepid (Arvi Siig) (käsikiri RRs)
Väheke vikerkaart (Paul-Eerik Rummo) (käsikiri RRs)
Kindakiri (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
1963
Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)
Väike laul (?) (käsikiri RRs)
1964
Neli Tetermatsi laulu (Ain Kaalep) (käsikiri TMMis)
Udu sees magab tuul (Aleksander Suuman) (käsikiri RRs)
Heinamaal ujub udu (Aleksander Suuman) (käsikiri TMMis)
1965
Laulame, sõsarad (O. Roots) (käsikiri RRs)
Kullerkupud (A. Suuman)
1969
Kutse (Juhan Smuul)
1971
Laulud ei lõpe (Mart Raud)
1975
Ööviiul (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Teretus koos mees- ja segakooriga (Lydia Koidula) (käsikiri RRs)
Lained, kuhu te tõttate (Juhan Liiv) (käsikiri TMMis)
Sarapuud on tare taga (O. Roots) (käsikiri RRs)
1981
Noortele (Juhan Liiv) (käsikiri RRs)
1983
Muinasjutt (K. Habicht) (käsikiri RRs)
Kaldal kaldu on halapuud (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Tuule valgel (Debora Vaarandi)
1985
Hakkame kinni päeva turjast (H. Muller) (käsikiri RRs)
Kaldasel teel (Friedebert Tuglas)
Sinilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Nurmenukk (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Karikakar (Debora Vaarandi) (käsikiri RRs)
Rukkilill (Kersti Merilaas) (käsikiri RRs)
Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud
1927
RJM (Raba jalust maha), 7-klubi hümn
1934
Järve jääle (Henrik Visnapuu)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
1935
Mehised mehed (Ervin Uibo) (käsikiri RRs)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu)
Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) (käsikiri RRs)
Väike sõsar vellega (Artur Adson) (käsikiri TMMis)
Küll on soe päikse pai (J. Truupõld)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu)
Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] (käsikiri RRs)
1936
Heinaliste laul (Eduard Visnapuu)
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Vastlalaul (Mart Raud) (käsikiri RRs)
1937
Lõokese laul (Karl Eduard Sööt) (käsikiri TMMis)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
Pisuhänd (Eduard Visnapuu) (käsikiri TMMis)
Rivilaul (Juhan Sütiste) (käsikiri RRs)
Oleks mul oma hobune (rahvaluule) (käsikiri TMMis)
Päev läheb puudele punane (rahvaluule) (käsikiri RRs)
Kannikene emale (Julius Oro) (käsikiri RRs)
Esimese lille (E. Treffner) (käsikiri RRs)
Tahaks laulda (?)(käsikiri RRs)
1938
Harjulaste laul (E. Remmelgas) (käsikiri TMMis)
Emale (Eduard Visnapuu)
Kurja vastu (Karl Eduard Sööt)
Sõjamees (Karl Eduard Sööt) (käsikiri RRs)
1939
Elutuli (Gustav Suits) (käsikiri RRs)
1944
Me sünnimaa (H. Kivi)
Maa kutsub (Mart Raud) (käsikiri RRs)
ENSV hümn
1945
Külvaja (Paul Viiding) (käsikiri TMMis)
1948
Vaba rahvas (Mart Raud) (käsikiri TMMis)
1950
Tervitus matkal (N. Laanepõld) (käsikiri RRs)
Vanem vend (O. Roots) (käsikiri RRs)
Ema eeskujul (A. Taar) (käsikiri RRs)
Armsas lapsepõlve kodus (H. Rohtsalu) (käsikiri RRs)
Meie laulud (O. Roots)
1951
Tõuse laul ja võimsalt kaja (A. Hansschmidt)
Me ei väsi matkateel (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Tihane (Mart Raud)
Meile rahu kallis (K. Korsen) (käsikiri RRs)
Tema pole väike (Ralf Parve) (käsikiri TMMis)
1952
Minu vanaema (Muia Veetamm)
Pioneerid lähevad (Manivald Kesamaa)
1953
Seal on meie mänguväli (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
Kalamees naerab (Juhan Smuul)
1954
Tõuse laul ja võimsalt kaja (Al. Hanschmidt) (käsikiri RRs)
Tulge kaasa (Ilmi Kolla) (käsikiri RRs)
1955
Hõbepurjeses paadis (E. Tammlaan) (käsikiri RRs)
1956
Rongisõit (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Pidupäev koolis (K. Korsen)
1957
Ilutegija, rahvalauluseade (käsikiri RRs)
Unelaul (J. Kärner)
Ketramislaul (rahvaluule)
1959
Lõkke juures (Ilmi Kolla)
1961
Saanid ja Jaanid lastekoorile klaverisaatega (V. Semerkin; tlk. Heljo Mänd) (käsikiri TMMis)
Istuta, poeg, isa iluks (Magajate mälestuseks) (“Kalevipoeg”) (käsikiri RRs)
Meie memmel kitsekene (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1964
Kalevlaste laul (Manivald Kesamaa) (käsikiri RRs)
1965
Kaie sussid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
1966
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pähklist paat. 2. Kurekell. 3. Hea rohi. 4. Silmapesu laul. 5. Raske kott. 6. Kati karu. 7. Ilus vaikne unetund. 8. Jalli sall. 9. Kleit jäi väikseks. 10. Riidepanemise laul. 11. Hapukapsapea. 12. Pillimäng. 13. Abimees. (1965-1966) (käsikiri TMMis)
Lastelaulud Ellen Niidu sõnadele: 1. Pidupäev. 2. Muri mure. 3. Tammetõru. 4. Õunakorjamise õpetus. 5. Ninatark. 6. Kreegipuu. 7. Võilill. 8. Kevadkuul. 9. Kalad. 10. Jussi suss. 11. Lõoke .12. Karupätsu sünnipäev (käsikiri TMMis)
Rongid, rongid (Erika Esop) (käsikiri TMMis)
Kõnelus kuuga (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Vikerkaar (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Külalised Jonnilast (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Meelespea (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Tiritamm (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Mai seelik (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Õhulaev (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Head teed, kel jalad kannavad (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Kirsisöömise õpetus (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Marsilaul (A. Aguraiuja) (käsikiri RRs)
Pidupäev (S. Marðak)
Kangelane (Erika Esop) (käsikiri RRs)
Kimbuke, süit: Lumikelluke. Sinilill. Ülane. Takjas. Kullerkupp. Kõrvenõges. Meelespea. Kellukas (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
1971
Tibukese unenägu (Ernst Enno)
Õhtulaul (Ernst Enno)
Lindude jutt (norra lastelaul)
Juba liigub lingi juurde (Karl Eduard Sööt)
Lõokesed (Anna Haava)
Vihmasadu (Kalju Kangur)
Seeneline (J. Kaidla)
Kes on valge, kes on must (Kersti Merilaas)
Põrsas mudaravil (H. Ant) (käsikiri RRs)
Piginina Piine ja Lagina Liine (Heljo Mänd)
Näärimees teel (A. Käär)
Kiigel (Julius Oro)
Linnukese küsimine (J. Bergmann)
Teeme seda, mida pole vaja teha (O. Vacietes) [Riho Pätsi ainetel] (käsikiri RRs)
Igal lapsel oma pill (Uno Leies)
Karu talvelaul (Ellen Niit)
Tikk-takk (E. Tael)
Öökull (soome lastelaul)
Uhkat-tuhkat (Hando Runnel)
Koma (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Eile olin alles väike (Ellen Niit)
Sügis (Ellen Niit) (käsikiri RRs)
Aasta, süit: Näärikuu. Küünlakuu. Linnukuu. Jürikuu. Lehekuu. Jaanikuu. Heinakuu. Lõikuskuu. Mihklikuu. Viinakuu. Mardikuu. Talvekuu (Ellen Niit) (käsikiri TMMis)
Pani timmi viiul (Venda Sõelsepp)
Kolm kihulast (Venda Sõelsepp)
Parm pani suule parmupilli (Venda Sõelsepp)
Laulud ei lõpe (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Kes? (H. Tali)
Aastaajad (saksa rahvalaul)
Vedurijuhi laul (A. Vedenski) (käsikiri RRs)
Õiekuu (J. Kaidla)
Laul lume lagunemisest (August Sang)
Sõitis muinasjututaat (M. Tank)
Millest küll tehtud on väikesed poisid (inglise rahvaluule)
Silgulaul (Hando Runnel)
Unekott (Kalju Kangur)
Seitse sokku (Kalju Kangur)
Iitsi-kass ja Kiitsi-kass (Ernst Enno)
Hiiretips läks putru keetma (Ernst Enno)
Lestad (Helve Jürisson)
Pottseppmees (Heljo Mänd) (käsikiri RRs)
Kuninganna sõi roosamannat (Ain Kaalep) (käsikiri RRs)
Halvad külalised (Heljo Mänd)
Mu koduke (A. Küss)
Kevade tulek (Jaan Kärner)
Loomisaasta teadmata:
Tuul jutustas (?) (käsikiri RRs)
Aeg leina lohutab (Mart Raud) (käsikiri RRs)
Instrumentaalmuusika
1934
Sümfooniline süit (I ja II osa)
Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile
1935
Võimlemismuusika poistele klaverile
1947
Süit ooperist “Pühajärv” sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1952
Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist “Tormide rand”. 2. Hällilaul)
Võimlemismuusika tütarlastele klaverile
1958
Sindlitants klaverile
1959
Härjatants klaverile
1961
Randlaste tants klaverile (käsikiri TMMis)
1962
Randlaste tants rahvapilliorkestrile
1965
Pidulik avamäng puhkpilliorkestrile (rahvakunstiõhtu avapala) (sdn. R. Ploom) (käsikiri TMMis)
1966
Tõistre Tõnul torupill sümfooniaorkestrile (partituuri käsikiri RRs)
1975
Tere-tere klaverile, rahvatantsu saatemuusika (käsikiri TMMis)
xxx
Lehekülje aluseks on Eesti Muusika Infokeskuse ja teised koduleheküljed.