|
Loe lisa: Phoenix otsib Marsil elu
xxx
Marsi pinnast kuni pool võib sisaldada jääd03.05.2007 11:07
USA Arizona ülikooli teadlaste sõnul näitasid Marsilt saadud andmed, et kuni pool selle planeedi pinnast võib sisaldada jääd.
|
|
|
Joshua Bandfield ja tema meeskond kasutasid Marsilt vee otsimiseks meetodit, mis võimaldas saada varasemast täpsemaid andmeid, kirjutab BBC. Bandfield lisas, et uus meetod võimaldab täpsemalt välja peilida kui sügaval pinnases jääkihid asuvad.
«Kui varsemad uuringud lubasid meil jää kindlakstegemist mitmesaja kilomeetrilise täpsusega, siis uus meetod lubab seda teha juba paarisaja meetrilise täpsusega,» lisas teadlane.
Siiani on teadlased Marsilt vee otsimiseks kasutanud NASA sondi Mars Odyssey külge kinnitatud spektromeetriga kogutud andmeid. See seade mõõdab planeedilt tulevat tuumaradiatsiooni, mille abil on võimalik erinevaid materjale kindlaks teha.
Nüüd täiustas Bandfiled ja tema meeskond meetodit – nad võrdlesid sama Odyssey sondi poolt tehtud infrapunafotode abil Marsil toimunud hooajalisi muutusi.
«Infrapunafotode võrdlusandmete kohaselt võib veerand kuni pool selle planeedi pinnast sisaldada jääd,» sõnas Bandfiled.
Teadlaste arvates võib see sulades katta kogu planeedi veekihiga.
Toimetas PM Online
|
…
Marsi atmosfäärist leiti metaani
Heiki Suurkask, 30.03.2004
|
Kaks eraldi tegutsevat kosmoseteadlaste rühma, üks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja teine USA kosmoseadministratsiooni (NASA) juures, avastas Marsi atmosfäärist metaani, mis Maal tekib enamasti mikroorganismide elutegevuse tulemusel.
Oletused elu olemasolust punasel planeedil said uut tuge nädalavahetusel, kui selgus, et Marsi atmosfäär sisaldab metaani. Kuna selle gaasi fotokeemiline eluiga on suhteliselt lühike – Marssi tabava intensiivse ultraviolettkiirguse puhul vaid 300 aastat – on selge, et miski toodab seda tänaseni.
Metaani leidmist prognoosisid teadlased juba mitu aastat tagasi. Mitu varasemat Marsi-uurijate konverentsi on pidanud sel teemal maha ägedaid diskussioone, kuid siiski ei olda veel üksmeelel, kas gaasi leidumine Marsil tähendab ilmtingimata elu.
Kust tuleb metaan?
“Gaasi päritolu kujuneb veel suureks vaidlusteemaks. Seda võib toota lihtne vulkaaniline aktiivsus, kuid ka bioloogilise päritoluga elu. Ma ei ütle, et seal on praegu elu. Järeldusi on veel vara teha,” kinnitas Itaalia kosmoseteadlane Vittorio Formisano Briti ajalehele Telegraph.
Üks võimalik allikas on vulkaaniline tegevus, mida Marsi ajaloos on palju teada, kuigi pulbitsevaid vulkaane praegu avastatud ei ole. Teine võimalus on, et gaasi toodavad planeedi pinnases elunevad mikroobid, mis tähendaks ka elu leidmist naaberplaneedil.
Formisano tunnistas, et esialgu on leitud metaani vaid väga väikeses koguses, 10 või 10,5 osakest miljardi kohta. Formisano (62) juhib ESA töörühma, mis kontrollib Marsi tehiskaaslasel Mars Express paiknevat planetaarset Fourieri spektromeetrit (PFS). Ta on tunnistanud, et tema elu halvim päev oli 1996. aastal, kui Vene uurimisaparaat Mars’96 hävis Maalt startides. Koos sellega hävis ka tema kümne aasta töö vili, esimene Fourieri spektromeeter. Mars Expressi jaoks ehitati sama seadeldis uuesti ja nüüd, olles Marsi orbiidile jõudnud, tehti selle seadmega ka epohhiloov avastus.
Metaani leidmist pole ESA ja NASA tänaseni avalikult kuulutanud. Marylandis asuva NASA Goddardi kosmoselennukeskuse töörühm Michael J. Mumma juhtimisel analüüsis Maa teleskoopide kogutud andmestikku Marsi kohta ja tuli samuti järeldusele, et Marsil leidub metaani. Briti ajalehe Independent küsimusele, kas metaani leidumine tähendab selle bioloogilist päritolu, vastas Mumma: “Mina isiklikult arvan, et tähendab.”
NASA teadlased suutsid isegi märgata metaani kontsentratsiooni erinevust Marsil, kusjuures kõige rohkem avastati seda Meridianumi tasandiku kohal, kuhu on laskunud marsikulgur Opportunity. Kulguri seadmed pole seni võimaldanud gaasi tuvastada, küll on pinnast mikroskoobiga uurinud aparaat edastanud Maale tõendeid, et seal võis kunagi olla merepõhi.
Spiraalid jääkoorikus
Mars Expressi kaamerate abil on Euroopa kosmoseteadlased teinud veelgi kummalisema avastuse, leides, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud enam kui kilomeetrise läbimõõduga jääspiraale, milliseid Maal ei leidu. Samas on spiraalid siiski tuttava kujuga, sest Maal esineb näiteks sama kujuga keeristorme.
NASA kulgurid Spirit ja Opportunity jätkavad punase planeedi pinnase uurimist, kusjuures praeguse hinnangu kohaselt ületavad nad algul kavandatud 90-päevase eluea mitu korda.
|
 |
xxx
Punasel planeedil oma nägu ja süda
Heiki Suurkask, 26.01.2004
|
 |
|
Marsist tehtud fotol näha olev nägu.
Foto: NASA |
|
Kui USA kosmose-aparaadid Viking 1 ja Viking 2 jõudsid 1976. aastal Marsi orbiidile ja edastasid sealt esimesi pilte, avastati maal, et üks Marsi mäeahelikest meenutab kangesti inimnägu.
25. juulil 1976 tehtud pilt Cydonia regioonis Marsi põhjapoolkeral meenutab nägu, millel on kaks silma, nina ja suu. Kõmutekitavaid teooriaid kül-vas tollal NASA ise, vihjates juba pildiga kaasas käinud pressiteates mäe sarnasusele inim-näoga. Hiljem on vaieldud, kas see nägu tekkis ebaselgete piltide teravdamisel ja töötlemisel või on ta tõesti olemas. Marsi nägu on olnud populaarne teema ulmekirjanduses, samuti versioonides Marsil elavate tulnukate kohta, selle objekti populaarsus sundis NASA sealset pinnast uuesti detailselt uurima.
25-kilomeetrine mägi
2001. aastal lendas üle sama piirkonna praeguseni Marsi orbiidil töötav satelliit Mars Global Surveyor. 8. aprillil 2001. aastal avanes esimest korda alates 1998. aastast võimalus suunata satelliidi kaamerad just nn Marsi näole. 450 kilomeetri kauguselt võetud pildid olid 1976. aasta omadest tunduvalt täpsemad, tuues esile lõhesid mäeahelikus, kuigi näojooned siiski täielikult ära ei kadunud. Tegemist on väikese vulkaanilise mäeahelikuga.
Marss on kaetud mäeahelike ja orgudega, mida on kujundanud peamiselt vulkaaniline pulbitsemine pinna all ning planeeti aja jooksul korduvalt tabanud asteroidid ja meteoriidid. Marsil on avastatud ka päikesesüs-teemi kõrgeim mägi Olympos, mille kõrguseks hinnatakse praegu 25 kilomeetrit.
Olympost uurides on imestatud, et kuigi tegemist on Maa kõrgeimast tipust kolm korda kõrgema mäega, on sel väga lauged nõlvad. Olympos Mons võtab enda alla hinnanguliselt Arizona osariigi suuruse ala ehk ligi 300 000 ruutkilomeetrit. Tegemist on vulkaaniga. Marsi atmosfääri hõredus tagab aga selle, et vulkaaniline aktiivsus ei ilmne mitte kõrgete laavapursetena, vaid laava valgub kraatrist aegamööda välja.
Marsil on ka süda
Üks veidraid nähtusi Marsil on Mars Global Surveyori 1999. aastal pildistatud nn Marsi süda. 2,3-kilomeetrise läbimõõduga moodustis meenutab tõesti romantilist südamekujutist.
Tegemist on ilmselt Alba Patera vulkaanist valgunud laavajoaga, mis mingi takistuse üm-ber kahte lehte valgununa on tardunud südant meenutavasse vormi. Teine, kandilisemate servadega südamekujutis ilmnes 2000. aasta piltidel, selle läbimõõt on veelgi väiksem, vaid 255 meetrit. Marsi pinnal on otsitud ka looma- ja liblikakujutisi, üks 1999. aastal pildistatud Galle kraater Argyre tasandikul meenutab aga naerunägu kahe silma ja kõverdatud suuga.
Veel üks diskussiooni tekitavaid fenomene Marsil on selle kanalid, mida algsete ebaselgete piltide järgi arvati olevat korrapäraselt kujundatud. Hiljem on arvatud, et kanaleid ja voolusänge on vorminud voolav vesi, kolm aastat tagasi käidi aga välja oletus, et neid on kujundanud hoopis liikuvad jäämassid.
Vulkaanilisest tegevusest on leitud märke nii Marsil kui ka Kuul, kuid ei ole märgata, et sealsed vulkaanid ka praegu aktiivsust ilmutaks. Küll edastas kosmoseaparaat Galileo 2001. aastal pilte Jupiteri kaaslasest Io, kus oli selgelt näha hõõguvaid laavavoolusid.
|
 |
xxx
Punane planeet justkui peo peal
08.01.2004 00:01Alo Lõhmus, reporter
Liis Jemmer
Tohutu punakas tasandik, millele on laiali pillutatud suur hulk kivikamakaid, roosaka taeva taustal paistab silmapiiril laavamägi – selline paistab meie naaberplaneet Mars USA kulgurilt Spirit saabunud enneolematult täpsetelt fotodelt.
«Maandumispaiga ümber on imestusväärne segu nii siledaid kui nurgelisi kivikamakaid, selle kallal me paari järgmise nädala jooksul töötama hakkamegi,» rääkis uudisteagentuurile AP Marsi-kulguri kaameraga tegeleva teadlasterühma juht Jim Bell.
Praegu pole teadlastel veel vähimatki aimu, millest Spiriti saadetud fotodel näha olevad kivid koosnevad.
Eriti intrigeerivaks peab Marsi-missiooni juht Steven Squyres õhukest koorikut, millega on Marsi pinnas kaetud. «See on veidralt tihedasti kokkujääv,» kirjeldas ta. «Me ei tea, mis seda koos hoiab.»
Vee ja elu otsinguil
Squyers peab võimalikuks, et Marsi pinnase tihedalt ühendatud katte tekitasid vee aurumisel maha jäänud soolad. Just vee otsinguil NASA teadlased punasel planeedil ongi.
Vesi on elu olemasolu eeltingimuseks ning peetakse võimalikuks, et praegu kuival ja külmal punasel planeedil võis kunagi olla veekogusid, alates jõgedest ning lõpetades meredega.
Praegu uurib Spirit Marsil peamiselt 144 kilomeetri laiust Gusevi kraatrit, mis moodustus ligi kolm miljardit aastat tagasi, kui Marsiga põrkus asteroid.
Gusevi kraatri pinnas on näha praod, mis teadlaste arvates võisid kunagi olla veega täidetud.
Pärast nädalapikkusi tehnilisi teste ja ettevalmistusi peaks Spirit järgmise nädala alguses oma maandumisplatvormilt lahkuma ning iidsete merede kohta käegakatsutavat tõestusmaterjali koguma asuma.
Teadlastel on seekord tublisti lootust oma küsimustele vastused saada, sest Spiriti tehtud värvilised pildid on enam kui kolm korda paremad varasematest Marsi-fotodest.
«Minu reaktsiooniks on olnud shokk ja aukartus,» tunnistas Jim Bell fotosid nähes.
Juba ainuüksi Spiriti Marsile jõudmine tähendas suurt edu: viimase neljakümne aasta vältel on enam kui pooled Marsi-missioonidest nurjunud.
NASAt tõttas seekordse saavutuse puhul telefonitsi õnnitlema isegi Ühendriikide president George W. Bush, kes kutsus Spiriti õnnestunud maandumist Ameerika avastamisvaimu uuestikinnitamiseks.
Briti teadlased püüdsid aga eile viimast korda ning tulutult Euroopa kosmoserobotiga Beagle 2 ühendust saada. Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-missioon on sellega läbikukkunuks tunnistatud.
Ameeriklased loodavad samas oma Marsi-edu jätkumist. Spirit on vaid üks kahest identsest NASA marsikulgurist, mille ameeriklased 820 miljonit dollarit maksva Marsi- projekti käigus teele saatsid. Spiriti kaksik Opportunity peaks Marsile jõudma 24. jaanuaril.
Kui kõik hästi läheb, peaks Opportunity võtma koha sisse Meridiaani platoole, kus arvatakse leiduvat hematiiti, mineraali, mida Maal seostatakse veega.
Aitab mõista Maad
Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv selgitab, et Marsi geoloogilise ajaloo uurimine ning võimalike elujälgede otsimine on kõige tihedamalt seotud sooviga mõista meie enda planeedi minevikku ja tulevikku.
Ehkki Spiriti maandumiskohta peetakse ammuse järve põhjaks, pole tegelikult veel sugugi kindel, kas Marsil üldse on kunagi leidunud suurtes kogustes vedelat vett.
«Ilmselt on vee kadumises mänginud olulist rolli Päike,» usub Leedjärv. «See tähendab, et samalaadsete probleemide ees võib kunagi seista ka Maa, kui Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks ning Päikese intensiivsus Maa suhtes suureneb.»
Küsimus vee leidumisest on tihedalt seotud küsimusega elu kunagisest või isegi praegusest eksistentsist Marsil. Kuid jällegi: elu jälgede avastamine Marsil on esmatähtis maise elu päritolu tundmaõppimiseks.
«Hüpotees, et elu võib olla alguse saanud kosmosest, kus komeedid kannavad keerulisi orgaanilisi molekule, tundub mõistlik olevat,» arutleb Leedjärv. «Maa ja Marsi oletatav elu võiksid olla ühise päritoluga.»
Marsi-ekspeditsioone sageli kimbutava ebaõnne põhjuseks nimetab Leedjärv ennekõike asjaolu, et erinevalt teistest planeetidest Marsile ka lennatakse palju ning iga missioon pälvib ühiskonnas suurt tähelepanu. Kuid kes palju teeb, sel palju juhtub.
Eesti astronoomidele on Marsi-uudised siiski mitte töö-, vaid huviobjekt. Tõravere ja Tartu kabinettides tegeldakse juba aastakümneid kosmoloogia fundamentaalküsimustega.
xxx
| |
|
 |
Marsikulgur Spiriti koopia NASA pressikonverentsil |
|
Marsikulgur on sõiduks valmis
11.01.2004 11:20PM Online
Marsikulgur Spirit tõusis ratastele ja lõpetas manööverdamise maandumisseadme ümber ning on seega valmis planeeti avastama.
Veel ei olda siiski päris kindlad, et maandumist pehmendanud gaasipadjad ei takista kulguril maandumisplatvormilt lahkumast ja iseseisvat sõitu alustamast, vahendab BBC.
Missioonijuhi Jennifer Trospersi sõnul on üks gaasipatjadest tõenäoliselt purunenud ja vigastanud Spiriti päikesepaneele.
Kuid isegi praeguses, «pargitud» olekus on Spirit saatnud Maale tagasi hea kvaliteediga pilte Marsi pinnast, lähipäevil pannakse kokku 360-kraadise ulatusega panoraamfoto kulguri lähiümbrusest.
Uudised
VE: Marss
Loe lisa: Phoenix otsib Marsil elu
xxx
Marsi pinnast kuni pool võib sisaldada jääd03.05.2007 11:07
USA Arizona ülikooli teadlaste sõnul näitasid Marsilt saadud andmed, et kuni pool selle planeedi pinnast võib sisaldada jääd.
Joshua Bandfield ja tema meeskond kasutasid Marsilt vee otsimiseks meetodit, mis võimaldas saada varasemast täpsemaid andmeid, kirjutab BBC. Bandfield lisas, et uus meetod võimaldab täpsemalt välja peilida kui sügaval pinnases jääkihid asuvad.
«Kui varsemad uuringud lubasid meil jää kindlakstegemist mitmesaja kilomeetrilise täpsusega, siis uus meetod lubab seda teha juba paarisaja meetrilise täpsusega,» lisas teadlane.
Siiani on teadlased Marsilt vee otsimiseks kasutanud NASA sondi Mars Odyssey külge kinnitatud spektromeetriga kogutud andmeid. See seade mõõdab planeedilt tulevat tuumaradiatsiooni, mille abil on võimalik erinevaid materjale kindlaks teha.
Nüüd täiustas Bandfiled ja tema meeskond meetodit – nad võrdlesid sama Odyssey sondi poolt tehtud infrapunafotode abil Marsil toimunud hooajalisi muutusi.
«Infrapunafotode võrdlusandmete kohaselt võib veerand kuni pool selle planeedi pinnast sisaldada jääd,» sõnas Bandfiled.
Teadlaste arvates võib see sulades katta kogu planeedi veekihiga.
Toimetas PM Online
…
Marsi atmosfäärist leiti metaani
Heiki Suurkask, 30.03.2004
Kaks eraldi tegutsevat kosmoseteadlaste rühma, üks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja teine USA kosmoseadministratsiooni (NASA) juures, avastas Marsi atmosfäärist metaani, mis Maal tekib enamasti mikroorganismide elutegevuse tulemusel.
Oletused elu olemasolust punasel planeedil said uut tuge nädalavahetusel, kui selgus, et Marsi atmosfäär sisaldab metaani. Kuna selle gaasi fotokeemiline eluiga on suhteliselt lühike – Marssi tabava intensiivse ultraviolettkiirguse puhul vaid 300 aastat – on selge, et miski toodab seda tänaseni.
Metaani leidmist prognoosisid teadlased juba mitu aastat tagasi. Mitu varasemat Marsi-uurijate konverentsi on pidanud sel teemal maha ägedaid diskussioone, kuid siiski ei olda veel üksmeelel, kas gaasi leidumine Marsil tähendab ilmtingimata elu.
Kust tuleb metaan?
“Gaasi päritolu kujuneb veel suureks vaidlusteemaks. Seda võib toota lihtne vulkaaniline aktiivsus, kuid ka bioloogilise päritoluga elu. Ma ei ütle, et seal on praegu elu. Järeldusi on veel vara teha,” kinnitas Itaalia kosmoseteadlane Vittorio Formisano Briti ajalehele Telegraph.
Üks võimalik allikas on vulkaaniline tegevus, mida Marsi ajaloos on palju teada, kuigi pulbitsevaid vulkaane praegu avastatud ei ole. Teine võimalus on, et gaasi toodavad planeedi pinnases elunevad mikroobid, mis tähendaks ka elu leidmist naaberplaneedil.
Formisano tunnistas, et esialgu on leitud metaani vaid väga väikeses koguses, 10 või 10,5 osakest miljardi kohta. Formisano (62) juhib ESA töörühma, mis kontrollib Marsi tehiskaaslasel Mars Express paiknevat planetaarset Fourieri spektromeetrit (PFS). Ta on tunnistanud, et tema elu halvim päev oli 1996. aastal, kui Vene uurimisaparaat Mars’96 hävis Maalt startides. Koos sellega hävis ka tema kümne aasta töö vili, esimene Fourieri spektromeeter. Mars Expressi jaoks ehitati sama seadeldis uuesti ja nüüd, olles Marsi orbiidile jõudnud, tehti selle seadmega ka epohhiloov avastus.
Metaani leidmist pole ESA ja NASA tänaseni avalikult kuulutanud. Marylandis asuva NASA Goddardi kosmoselennukeskuse töörühm Michael J. Mumma juhtimisel analüüsis Maa teleskoopide kogutud andmestikku Marsi kohta ja tuli samuti järeldusele, et Marsil leidub metaani. Briti ajalehe Independent küsimusele, kas metaani leidumine tähendab selle bioloogilist päritolu, vastas Mumma: “Mina isiklikult arvan, et tähendab.”
NASA teadlased suutsid isegi märgata metaani kontsentratsiooni erinevust Marsil, kusjuures kõige rohkem avastati seda Meridianumi tasandiku kohal, kuhu on laskunud marsikulgur Opportunity. Kulguri seadmed pole seni võimaldanud gaasi tuvastada, küll on pinnast mikroskoobiga uurinud aparaat edastanud Maale tõendeid, et seal võis kunagi olla merepõhi.
Spiraalid jääkoorikus
Mars Expressi kaamerate abil on Euroopa kosmoseteadlased teinud veelgi kummalisema avastuse, leides, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud enam kui kilomeetrise läbimõõduga jääspiraale, milliseid Maal ei leidu. Samas on spiraalid siiski tuttava kujuga, sest Maal esineb näiteks sama kujuga keeristorme.
NASA kulgurid Spirit ja Opportunity jätkavad punase planeedi pinnase uurimist, kusjuures praeguse hinnangu kohaselt ületavad nad algul kavandatud 90-päevase eluea mitu korda.
xxx
Punasel planeedil oma nägu ja süda
Heiki Suurkask, 26.01.2004
Foto: NASA
Kui USA kosmose-aparaadid Viking 1 ja Viking 2 jõudsid 1976. aastal Marsi orbiidile ja edastasid sealt esimesi pilte, avastati maal, et üks Marsi mäeahelikest meenutab kangesti inimnägu.
25. juulil 1976 tehtud pilt Cydonia regioonis Marsi põhjapoolkeral meenutab nägu, millel on kaks silma, nina ja suu. Kõmutekitavaid teooriaid kül-vas tollal NASA ise, vihjates juba pildiga kaasas käinud pressiteates mäe sarnasusele inim-näoga. Hiljem on vaieldud, kas see nägu tekkis ebaselgete piltide teravdamisel ja töötlemisel või on ta tõesti olemas. Marsi nägu on olnud populaarne teema ulmekirjanduses, samuti versioonides Marsil elavate tulnukate kohta, selle objekti populaarsus sundis NASA sealset pinnast uuesti detailselt uurima.
25-kilomeetrine mägi
2001. aastal lendas üle sama piirkonna praeguseni Marsi orbiidil töötav satelliit Mars Global Surveyor. 8. aprillil 2001. aastal avanes esimest korda alates 1998. aastast võimalus suunata satelliidi kaamerad just nn Marsi näole. 450 kilomeetri kauguselt võetud pildid olid 1976. aasta omadest tunduvalt täpsemad, tuues esile lõhesid mäeahelikus, kuigi näojooned siiski täielikult ära ei kadunud. Tegemist on väikese vulkaanilise mäeahelikuga.
Marss on kaetud mäeahelike ja orgudega, mida on kujundanud peamiselt vulkaaniline pulbitsemine pinna all ning planeeti aja jooksul korduvalt tabanud asteroidid ja meteoriidid. Marsil on avastatud ka päikesesüs-teemi kõrgeim mägi Olympos, mille kõrguseks hinnatakse praegu 25 kilomeetrit.
Olympost uurides on imestatud, et kuigi tegemist on Maa kõrgeimast tipust kolm korda kõrgema mäega, on sel väga lauged nõlvad. Olympos Mons võtab enda alla hinnanguliselt Arizona osariigi suuruse ala ehk ligi 300 000 ruutkilomeetrit. Tegemist on vulkaaniga. Marsi atmosfääri hõredus tagab aga selle, et vulkaaniline aktiivsus ei ilmne mitte kõrgete laavapursetena, vaid laava valgub kraatrist aegamööda välja.
Marsil on ka süda
Üks veidraid nähtusi Marsil on Mars Global Surveyori 1999. aastal pildistatud nn Marsi süda. 2,3-kilomeetrise läbimõõduga moodustis meenutab tõesti romantilist südamekujutist.
Tegemist on ilmselt Alba Patera vulkaanist valgunud laavajoaga, mis mingi takistuse üm-ber kahte lehte valgununa on tardunud südant meenutavasse vormi. Teine, kandilisemate servadega südamekujutis ilmnes 2000. aasta piltidel, selle läbimõõt on veelgi väiksem, vaid 255 meetrit. Marsi pinnal on otsitud ka looma- ja liblikakujutisi, üks 1999. aastal pildistatud Galle kraater Argyre tasandikul meenutab aga naerunägu kahe silma ja kõverdatud suuga.
Veel üks diskussiooni tekitavaid fenomene Marsil on selle kanalid, mida algsete ebaselgete piltide järgi arvati olevat korrapäraselt kujundatud. Hiljem on arvatud, et kanaleid ja voolusänge on vorminud voolav vesi, kolm aastat tagasi käidi aga välja oletus, et neid on kujundanud hoopis liikuvad jäämassid.
Vulkaanilisest tegevusest on leitud märke nii Marsil kui ka Kuul, kuid ei ole märgata, et sealsed vulkaanid ka praegu aktiivsust ilmutaks. Küll edastas kosmoseaparaat Galileo 2001. aastal pilte Jupiteri kaaslasest Io, kus oli selgelt näha hõõguvaid laavavoolusid.
xxx
Punane planeet justkui peo peal
Tohutu punakas tasandik, millele on laiali pillutatud suur hulk kivikamakaid, roosaka taeva taustal paistab silmapiiril laavamägi – selline paistab meie naaberplaneet Mars USA kulgurilt Spirit saabunud enneolematult täpsetelt fotodelt.
08.01.2004 00:01Alo Lõhmus, reporter
Liis Jemmer
«Maandumispaiga ümber on imestusväärne segu nii siledaid kui nurgelisi kivikamakaid, selle kallal me paari järgmise nädala jooksul töötama hakkamegi,» rääkis uudisteagentuurile AP Marsi-kulguri kaameraga tegeleva teadlasterühma juht Jim Bell.
Praegu pole teadlastel veel vähimatki aimu, millest Spiriti saadetud fotodel näha olevad kivid koosnevad.
Eriti intrigeerivaks peab Marsi-missiooni juht Steven Squyres õhukest koorikut, millega on Marsi pinnas kaetud. «See on veidralt tihedasti kokkujääv,» kirjeldas ta. «Me ei tea, mis seda koos hoiab.»
Vee ja elu otsinguil
Squyers peab võimalikuks, et Marsi pinnase tihedalt ühendatud katte tekitasid vee aurumisel maha jäänud soolad. Just vee otsinguil NASA teadlased punasel planeedil ongi.
Vesi on elu olemasolu eeltingimuseks ning peetakse võimalikuks, et praegu kuival ja külmal punasel planeedil võis kunagi olla veekogusid, alates jõgedest ning lõpetades meredega.
Praegu uurib Spirit Marsil peamiselt 144 kilomeetri laiust Gusevi kraatrit, mis moodustus ligi kolm miljardit aastat tagasi, kui Marsiga põrkus asteroid.
Gusevi kraatri pinnas on näha praod, mis teadlaste arvates võisid kunagi olla veega täidetud.
Pärast nädalapikkusi tehnilisi teste ja ettevalmistusi peaks Spirit järgmise nädala alguses oma maandumisplatvormilt lahkuma ning iidsete merede kohta käegakatsutavat tõestusmaterjali koguma asuma.
Teadlastel on seekord tublisti lootust oma küsimustele vastused saada, sest Spiriti tehtud värvilised pildid on enam kui kolm korda paremad varasematest Marsi-fotodest.
«Minu reaktsiooniks on olnud shokk ja aukartus,» tunnistas Jim Bell fotosid nähes.
Juba ainuüksi Spiriti Marsile jõudmine tähendas suurt edu: viimase neljakümne aasta vältel on enam kui pooled Marsi-missioonidest nurjunud.
NASAt tõttas seekordse saavutuse puhul telefonitsi õnnitlema isegi Ühendriikide president George W. Bush, kes kutsus Spiriti õnnestunud maandumist Ameerika avastamisvaimu uuestikinnitamiseks.
Briti teadlased püüdsid aga eile viimast korda ning tulutult Euroopa kosmoserobotiga Beagle 2 ühendust saada. Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-missioon on sellega läbikukkunuks tunnistatud.
Ameeriklased loodavad samas oma Marsi-edu jätkumist. Spirit on vaid üks kahest identsest NASA marsikulgurist, mille ameeriklased 820 miljonit dollarit maksva Marsi- projekti käigus teele saatsid. Spiriti kaksik Opportunity peaks Marsile jõudma 24. jaanuaril.
Kui kõik hästi läheb, peaks Opportunity võtma koha sisse Meridiaani platoole, kus arvatakse leiduvat hematiiti, mineraali, mida Maal seostatakse veega.
Aitab mõista Maad
Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv selgitab, et Marsi geoloogilise ajaloo uurimine ning võimalike elujälgede otsimine on kõige tihedamalt seotud sooviga mõista meie enda planeedi minevikku ja tulevikku.
Ehkki Spiriti maandumiskohta peetakse ammuse järve põhjaks, pole tegelikult veel sugugi kindel, kas Marsil üldse on kunagi leidunud suurtes kogustes vedelat vett.
«Ilmselt on vee kadumises mänginud olulist rolli Päike,» usub Leedjärv. «See tähendab, et samalaadsete probleemide ees võib kunagi seista ka Maa, kui Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks ning Päikese intensiivsus Maa suhtes suureneb.»
Küsimus vee leidumisest on tihedalt seotud küsimusega elu kunagisest või isegi praegusest eksistentsist Marsil. Kuid jällegi: elu jälgede avastamine Marsil on esmatähtis maise elu päritolu tundmaõppimiseks.
«Hüpotees, et elu võib olla alguse saanud kosmosest, kus komeedid kannavad keerulisi orgaanilisi molekule, tundub mõistlik olevat,» arutleb Leedjärv. «Maa ja Marsi oletatav elu võiksid olla ühise päritoluga.»
Marsi-ekspeditsioone sageli kimbutava ebaõnne põhjuseks nimetab Leedjärv ennekõike asjaolu, et erinevalt teistest planeetidest Marsile ka lennatakse palju ning iga missioon pälvib ühiskonnas suurt tähelepanu. Kuid kes palju teeb, sel palju juhtub.
Eesti astronoomidele on Marsi-uudised siiski mitte töö-, vaid huviobjekt. Tõravere ja Tartu kabinettides tegeldakse juba aastakümneid kosmoloogia fundamentaalküsimustega.
xxx
Marsikulgur on sõiduks valmis
11.01.2004 11:20PM Online
Veel ei olda siiski päris kindlad, et maandumist pehmendanud gaasipadjad ei takista kulguril maandumisplatvormilt lahkumast ja iseseisvat sõitu alustamast, vahendab BBC.
Missioonijuhi Jennifer Trospersi sõnul on üks gaasipatjadest tõenäoliselt purunenud ja vigastanud Spiriti päikesepaneele.
Kuid isegi praeguses, «pargitud» olekus on Spirit saatnud Maale tagasi hea kvaliteediga pilte Marsi pinnast, lähipäevil pannakse kokku 360-kraadise ulatusega panoraamfoto kulguri lähiümbrusest.