MAANDUMINE: Kunstniku ettekujutus Phoenix Mars Landeri maandumisest. (Reuters)

USA kosmoseteadlased ja kõik ülejäänud Marsi-huvilised võivad rõõmustada: USA kosmoseagentuuri NASA kosmosesond Phoenix Mars Lander laskus esmaspäeva öösel pehmelt punasele planeedile ning saatis sealt hakatuseks korralikke fotosid.

Phoenix Mars Lander startis Floridast Canaverali neemelt Marsi suunas mullu augusti algul ja läbis eesmärgini jõudmiseks ligemale 700 miljonit kilomeetrit.

Marsi atmosfääri sisenemisel oli Phoenixi kiirus 20 400 kilomeetrit tunnis. Langevarju ja pidurdusmootorite abil langes tunnikiirus seitsme minuti jooksul kaheksale kilomeetrile ning 410 kilogrammi kaaluv Phoenix laskus Eesti aja järgi kell 02.38 pehmelt planeedi pinnale, kus seisab nüüd oma kolmel tugijalal.

Keeruline maandumine

Teadlased pidasid just laskumist kõige keerulisemaks osaks Phoenixi kolmele kuule planeeritud missioonist. Eduka maandumise tõenäosus oli vaid 50%.

Kõigil kosmosehuvilistel on kindlasti veel hästi meeles, kuidas 2003. aasta jõulude ajal ebaõnnestus Briti ja Euroopa kosmoseagentuuri ESA Beagle 2 missioon. Marsile elumärke otsima saadetud maandumisaparaadiga kadus laskumisel side.

1999. aastal luhtus ka NASA katse maandada lõunapooluse lähistel Mars Polar Lander. Seetõttu tühistas NASA järgmise Marsile laskuma pidanud sondi lennu ning saatis 2004. aasta algul selle asemel punase planeedi ekvaatoripiirkonda kaks väikest kulgurit, mis kannavad nime Spirit ja Opportunity. Kulgurite algseks tööajaks planeeriti kolm kuud, kuid kõigile ootamatult on nad siiani töökorras.

Kui 15 minutit pärast Phoenixi maandumist Maale jõudnud signaal kinnitas, et sondiga on kõik korras, puhkes Californias Pasadenas lennujuhtimiskeskuses tugev aplaus.

Päikesepaneelid avanesid

Esimese tööna laotas Phoenix 20 minuti pärast Marsile laskumist laiali päikesepaneelid, mis peavad kosmosesondi varustama vajaliku elektrienergiaga. Paar tundi hiljem Maale jõudnud esimesed fotod kinnitasid, et päikesepaneelid avanesid normaalselt. See lubab loota, et Phoenixi missioon õnnestub.

Marsi põhjapoolkeral pooluse lähistel maandunud Phoenixil on pinnaseproovide võtmiseks 2,4 meetri pikkune puurimisseadmega varustatud robotkäsi, millega loodetakse võtta vähemalt poole meetri sügavusest pinnaseproove ning analüüsida neid pardal olevates aparaatides. Muu hulgas usutakse, et pinnases leidub igijääd, ja selle sulatamisel saadavast veest loodavad teadlased leida märke kunagisest elust. Seni ei ole ükski missioon suutnud leida üheselt mõistetavaid tõendeid elu kohta Marsil. Seetõttu ei julge enamik teadlasi ka väita, et seal tegutsevad elavad mikroorganismid. Nimelt tapab kosmosekiirgus Marsi pinnal ilma kaitsevahenditeta kõik elava. Küll aga usuvad teadlased, et punaselt planeedilt võib leida märke muistsest elust bakterite tasemel.

Julgemad on oma väljaütlemistes olnud Vene teadlased, kes ei välista, et sügaval Marsi pinnases elavad bakterid tänini.

Elu märkide otsimise kõrval saadab Phoenix Maale andmeid Marsil valitseva ilmastiku kohta, mõõtes sealset temperatuuri ja rõhku.

Kallis projekt

Tegemist on võrdlemisi kalli projektiga. Phoenix Mars Lander neelab 420 miljonit dollarit (ligemale 4,2 miljardit Eesti krooni).

Võimaliku elu otsimise kõrval peab USA kosmoseagentuur silmas ka kaugemaid eesmärke. Nii soovib NASA lennutada pärast 2020. aastat Marsile kuus astronauti ning esmaspäeva öösel punasel planeedil maandunud sond peab aitama leida neile sobivat maandumiskohta.