10. märts

* 10.03.1876 – Peterburis sündis arhitekt Aleksander Vladovski (Vladovsky), kes oli 1908.-1920.a. Narva Kreenholmi Manufaktuuri arhitekt ja tema projekti järgi on tehtud Kreenholmi Manufaktuuri haigla (1911-1913), praegu on see linnahaigla vana osa, mis oli oma aja uudseim historismi ja juugendi sugemetega ehitus kogu Venemaal. A. Vladovski suri Tallinnas 04.10.1950.a.

* 10.03.1914 – Lüganuse vallas sündis lipnik Aado Irval, kes oli ametilt õpetaja. Eesti Kaitseväes teenides jõudis lipniku auastmeni ja oma sõjalisi kogemusi tuli rakendada Soome sõjas, kus 18.10.1943 alustas õpinguid Porokylä ja Taavetti allohvitseride koolis ning lahingutee viis Viiburi lahele ja Vuoksele. 19.08.1944. aastal vabastati ja saadeti Kehra õppelaagrisse, teel önnestus põgeneda ja pääses Rootsi, kus töötas aastaid kooliõpetajana. A. Irval suri Rootsis 18.06.1989.a.

* 10.03.1988 – Eesti Rahva Muuseum sai tagasi oma nime (aastail 1952-1988 oli tema ametlikuks nimeks Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum). ERMi fondides on praegu Virumaad kajastavat materjali 2000 säiliku piires, millest 1/10 oli 1997 aasta suvel väljas ka Põlevkivimuuseumi Valges saalis. Siia võib juurde lisada, et ERM filiaalis Raadi mõisas oli sõjaeelsel ajal parim väljapanek Virumaast, mis aga täielikult hävis sõja ajal ja praeguses kogus on väga väike kogu varasemast Virumaa originaal rahvakultuurist.

* 10.-16.03.1995 – Kohtla-Järvel ja Jõhvis olid Müncheni TV töötajad Jelena Gram ja Christoph Bökel, kes tegid eeltööd eelseisvateks filmismistöödeks Ida-Virumaa saksa sõjavangilaagritest. Mul on õnnestunud näha ka neid videokoopiaid, mida näidati Saksa Televisioonis ja võin õelda, et see oli oma aja kohta kena ülevaade sõjavangi laagrite elust-olust meie kandis, mis baseerus kohalike elanike (nii venelaste kui eestlaste) mälestuste põhjal ja ka Ida-Viru SOMS liikmetel E.Kuldmetsal, L.Kiismal ja ka allakirjutanul oli oma osa. Praegusel ajal oleks meeldiv seda filmi täiendada,et juurde lisada ka saksa sõjavangide meenutused ja mälestused (seda on praeguseks ajaks ka küllaldaselt kogunenud Põlevkivimuuseumi kogudesse) ning sõjavangilaagrite kalmistud.

Arthue Ruusmaa