1613 Moskva patriarhi poeg Mihhail Romanov valiti Vene tsaariks, see pani aluse Romanovite dünastiale.
1795 Taanlased loovutasid India ookeanis Tseiloni saare inglastele.
1892 sündis Valgamaal Hummuli vallas talurentniku peres tulevane arhitekt August TAUK. Ta õppis Valga algkoolis ja töötas 1908-1910 Tashkendis Vene Insenervägede tehnikuna. Jätkas tööd Petrogradis Mereministeeriumis joonestajana.1917.-l õnnestus tal eksternina lõpetada keskkool. 1918-1920 oli tegev Punakaardi insenervägedes. 1926 õnnestus tal lõpetada Leningradi Kõrgemas Kunsti ja Tehnikainstituudi juures arhitektuuri eriala. Järgmiselaastal opteerus Eestisse ja tegi arhitekti tööd Asunikkude Liidu projekteerimisbüroos 1929-1931. Sellesse aega kuulub ka Jõhvi Algkooli hoone projekteerimine, mis oli uusklassitsistlik hoone (1929, praegune Jõhvi Koolinoorte Maja). 1931 läks A.Tauk tööle Sidevalitsusesse ja sel ajal (1934-1935) valmis Rakvere Linna Ujula projekt. Alates 1946 oli kolm aastat tööl Puhkekodude, Kuurortide ja Sanatooriumide valitsuses. Alates 1950.-st surmani 1965 oli ametis Kommunaalprojektis. Tema töödena on välja toodud veel Toompea lossi rekonstrueerimine (1935), Tartu Telefonijaam (1934-1935), tema projekti järgi on rekonstrueeritud 1933 ja 1947 Tallinna laululava ja Tallinna Draamateatrile tehti juurdeehitused (1955-56). Eestisse naasmise algaastail projekteeris tagasihoidlikke rahvamaju ja maakoole.
(M.Kalmu andmetel – AR).
1902 sündis Tartumaal Meeri vallas Aleksander Elango – sajandi professor.
1907 sündis Jõhvi vallas Aleksander TALLI. Teenis Narva ja Narva-Jõesuus vanemallohvitserina ning oli noorsõdurite väljaõppe instruktoriks. Harrastas laskesporti ja osales Eesti koondmeeskonna koosseisus laskespordi MMil Luzernis ja Helsingis, kus võitis meistrikulla nn väikesel MMil. 1939.a oli edukas Eesti-Soome maavõistlustel. 1936.a omistati talle Eesti Laskurliidu suurmeistri tiitel täiskaliibrilisest püssist laskmises. Eesti Allohvitseride Keskühingu meeskonnas saavutas Eesti rekordi sõjaväepüssist laskmises. A.Talli kuulus spordiühingusse “1. Rügement”, mis oli üks edukamaid spordiüksusi Narvas ja meie kandi edukaim suusa- ja laskespordimeeskond üleriigilistel võistlustel. A. Talli hukkus 1941.a. lennurünnakul sõjaväeeðelonile.
1916 Prantsusmaal algas Verduni lahing, Esimese maailmasõja pikim ja veriseim heitlus, kus tapeti üle miljoni inimese.
1944 peatati Punaarmee pealetung Auvere all ja Punaarmee kingitus Stalinile Eesti vallutamiseks sai esimese tuntava vastulöögi.
21. veebruar
1613 Moskva patriarhi poeg Mihhail Romanov valiti Vene tsaariks, see pani aluse Romanovite dünastiale.
1795 Taanlased loovutasid India ookeanis Tseiloni saare inglastele.
1892 sündis Valgamaal Hummuli vallas talurentniku peres tulevane arhitekt August TAUK. Ta õppis Valga algkoolis ja töötas 1908-1910 Tashkendis Vene Insenervägede tehnikuna. Jätkas tööd Petrogradis Mereministeeriumis joonestajana.1917.-l õnnestus tal eksternina lõpetada keskkool. 1918-1920 oli tegev Punakaardi insenervägedes. 1926 õnnestus tal lõpetada Leningradi Kõrgemas Kunsti ja Tehnikainstituudi juures arhitektuuri eriala. Järgmiselaastal opteerus Eestisse ja tegi arhitekti tööd Asunikkude Liidu projekteerimisbüroos 1929-1931. Sellesse aega kuulub ka Jõhvi Algkooli hoone projekteerimine, mis oli uusklassitsistlik hoone (1929, praegune Jõhvi Koolinoorte Maja). 1931 läks A.Tauk tööle Sidevalitsusesse ja sel ajal (1934-1935) valmis Rakvere Linna Ujula projekt. Alates 1946 oli kolm aastat tööl Puhkekodude, Kuurortide ja Sanatooriumide valitsuses. Alates 1950.-st surmani 1965 oli ametis Kommunaalprojektis. Tema töödena on välja toodud veel Toompea lossi rekonstrueerimine (1935), Tartu Telefonijaam (1934-1935), tema projekti järgi on rekonstrueeritud 1933 ja 1947 Tallinna laululava ja Tallinna Draamateatrile tehti juurdeehitused (1955-56). Eestisse naasmise algaastail projekteeris tagasihoidlikke rahvamaju ja maakoole.
(M.Kalmu andmetel – AR).
1902 sündis Tartumaal Meeri vallas Aleksander Elango – sajandi professor.
1907 sündis Jõhvi vallas Aleksander TALLI. Teenis Narva ja Narva-Jõesuus vanemallohvitserina ning oli noorsõdurite väljaõppe instruktoriks. Harrastas laskesporti ja osales Eesti koondmeeskonna koosseisus laskespordi MMil Luzernis ja Helsingis, kus võitis meistrikulla nn väikesel MMil. 1939.a oli edukas Eesti-Soome maavõistlustel. 1936.a omistati talle Eesti Laskurliidu suurmeistri tiitel täiskaliibrilisest püssist laskmises. Eesti Allohvitseride Keskühingu meeskonnas saavutas Eesti rekordi sõjaväepüssist laskmises. A.Talli kuulus spordiühingusse “1. Rügement”, mis oli üks edukamaid spordiüksusi Narvas ja meie kandi edukaim suusa- ja laskespordimeeskond üleriigilistel võistlustel. A. Talli hukkus 1941.a. lennurünnakul sõjaväeeðelonile.
1916 Prantsusmaal algas Verduni lahing, Esimese maailmasõja pikim ja veriseim heitlus, kus tapeti üle miljoni inimese.
1944 peatati Punaarmee pealetung Auvere all ja Punaarmee kingitus Stalinile Eesti vallutamiseks sai esimese tuntava vastulöögi.