Hargla muumiad klaasi alla.
31.augustil viibis Harglas Haridus-Sotsiaalministeeriumi kunstiosakonna direktor hr. Hen ühes saatjatega, kes tutvunesid Hargla muinsusväärtusliste esemetega. Kõige rohkem huvitas dir. Hend Hargla kalmistul asuv vana mõisnikkude matmispaik – kabel ning sääl asuvad muumiad. Dir. Hen avaldas arvamist, et muumiad ja kabel tulevad võtta muinsuskaitse alla. Ta palus õpetaja Maiorit, et see võtaks koos koguduse nõukoguga esialgsed korraldustööd oma pääle, kes ka sellega nõustus. On arvata, et muumiad pannakse klaasi–vitriini alla, et need paremini alal hoiduks.
Wõru Teataja , nr. 100; 03.09.1934.a.
Kompvekitööstus “Murrang” hakkab tööle.
Linnavalitsuses registreeriti August Toropi kompvekitööstus “Murrang” Kreutzwaldi t.31, mis hakkab nüüd, pääle mõneajalist vaheaega uuesti tööle.
Wõru Teataja nr.101; 05.09.1934.a.
Karikavõistlused Võru Kaitseliidus.
Eile, 9.sept. toimusid “Taara” kasarmute laskerajal Kaitseliidu Võru Maleval kaitseliidu ülema poolt väljapandud karika võistlused. Laskmisi toimis sel korral kuulipildurite kompanii. Seekordsed tagajärjed võistlustel olid nõrgemad eelmistest, kuna kompanii meeskonnast ei olnud kõik mehed ilmunud. Mitteilmunutele korraldatakse edaspidi järelvõistlusedMõõdunud aastal võitis kuulipildurite kompaniist võistlustest osa 100 % ja ta tuli 2. kohale. Ka 1932.a. tuli Võru kuulipildurite kompanii 2.kohale, kuna 1931.a. tulid Võru kuulipildurid 1.kohale ja sel aastal langes karikas Võrru. Karikavõistlustest võtavad üle riigi osa kõik kaitseliidu üksused. Võrus võistlesid gaasi- ja sidekomando 2.septembril ja laskurkompaniil toimuvad võistlused 23.septembril.
Wõru Teataja nr.103 ; 10.09.1934.a.
Võrus avatakse tantsustuudio.
Neil päevil saabus Võrru ja asus siin elama prl. Magda Himma, Tiina Kapperi stuudio lõpetanu. Prl.Himma avab Võrus esmakordselt tantsu ja liikumise stuudio, mille järele Võrus tungiv vajadus ja tarve, eeskätt just “Kandle” teatris. Prl.Magda Himma kavatseb Võrus õige laialdaselt tööle asuda. Kavas on nähtud ette mitu erigruppi lastele, juba 3.a. alates, samuti daamidele salendusvõimlemise kursused ja härradele akrobaatika ning lavatantsu ettevalmistus. Loodetavasti leiab vastne kunstijünger Võrus peatselt tööd ja rohket tähelepanu.
Wõru Teataja nr. 104 ; 12.09.1934.a.
Räpinas avati alkoholimüük.
Karske Räpina on nüüd muudetud jällegi “märjaks”, sest neljapäeval 13.skp. avati Veske rohukaupluses õlle- ja viinamüük väljaviimiseks. “Pidulikku” sündmust kasutasid paljud – ostjad oli rohkelt. Sellele vaatamata polnud aga joobunuid inimesi näha. Neil päevil avatakse ka teine õllemüügi koht. Restoraanisid veel pole.
Wõru Teataja nr.105; 14.09.1934.a.
Võru linnaarst Viinis.
Võru linnaarst dr.med. J.Ennulo, kes oma puhkust selleks kasutab, et välismaal end täiendada, sõitis käesoleva kuu alul Viini, kus töötab praegu ülikooli kirurgia kliinikus prof. Denti juhatusel. Viini kavatseb dr. Ennulo jääda septembri lõpuni.
Wõru Teataja , nr.106 ; 17.09.1934.a.
Neli uut Võru autojuhti.
Eile peeti Võru maavalitsuse juures auto-mootorratta juhtimise eksameid, millele oli ilmunud 7 inimest. Mootorratta juhtimise loa said A.Laping, R.Käo, H.Palo ja Osk.Kress Võrust. Kolm autojuhtimise eksamit sooritajat osutusid aga nõrgaks.
Wõru Teataja nr.108; 21.09.1934.a.
Purjus mees kaevus.
20.skp. Krabi Paganamaa mees J.T., tulles naabri juurest napsutamast, kukkus kaevu, kus ta pidi terve öö veetma. Õnneks oli kaev madal ja vesi rehepeksu tarvis välja tõmmatud , nii et karta polnud uppumist. Hommikul aga pererahvas, tulles karja saatma, kuulsid mehe hädakisa ja päästsid ta külmast saunast, kus oli viibinud pääle 10 tunni. Mees oli selle aja jooksul päris kaineks saanud.
Wõru Teataja nr.109 ; 24.09.1934.a.
100 eks. “Eesti arvudes” Võrru.
Riigi Statistika Keskbüroo 2. rahvaloenduse mälestusväljaanne “Eesti arvudes” on ilmunud ja saadetud laiali omavalitsus-asutistele – linna-, alevi- ja vallavalitsustele kohapääl väljaandmiseks rahvaloendustööst osavõtnutele. Mälestusraamatu väljaandmine teostub oktoobris, alates esimestest päevadest, üle terve riigi korraga. Raamatu saamiseks tuleb rahvaloenduse kaastöölistel pöörduda oma rahvaloendustöö asukoha järgi vastava linna- , alevi – või vallavalitsuse poole. Raamatute järele tulles palutakse võtta ühes rahvaloenduse ametitunnistus või muu isikut tõendav dokument. Võrru saadeti väljaannet 100 eks., kuna Võrus oli rahvaloendusest osavõtjaid täpselt 100. Raamat antakse Võrus välja tuleva nädala alul.
Wõru Teataja nr.111 ; 28.09.1934.a.
Valter Kaaver elab.
Hiljuti läbistus ajakirjandusest teade, ka meie lehes, et endine riigikogu liige Valter Kaaver olla Siberis surnud. See teade oli pärit Prantsusmaalt, kus keegi prantsuse ajakirjanik kirjeldas kellestki Baltimailt põgenenud literaadist- parlamendi saadikust, kes olla Siberis hukkunud. Tekkis arvamine, et kõne all on Valter Kaaver. Nagu aga nüüd selgub, ei käi see Kaaveri kohta. Valter Kaaveri õde teatab, et ta on saanud kirja oma vennalt, endiselt riigikogu liikmelt, kes juba mõnda aega asub Mariepolis ja on täie tervise juures. Teadmata kadunud olla küll teine vend, kes ka Eestist Nõukogude Venemaale põgenes.
Wõru Teataja , nr. 110 , 26.09.1934.a.
Wõru Teatajat sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.
Uudised
Wõru Teataja 70 aastat eest septembris
Hargla muumiad klaasi alla.
31.augustil viibis Harglas Haridus-Sotsiaalministeeriumi kunstiosakonna direktor hr. Hen ühes saatjatega, kes tutvunesid Hargla muinsusväärtusliste esemetega. Kõige rohkem huvitas dir. Hend Hargla kalmistul asuv vana mõisnikkude matmispaik – kabel ning sääl asuvad muumiad. Dir. Hen avaldas arvamist, et muumiad ja kabel tulevad võtta muinsuskaitse alla. Ta palus õpetaja Maiorit, et see võtaks koos koguduse nõukoguga esialgsed korraldustööd oma pääle, kes ka sellega nõustus. On arvata, et muumiad pannakse klaasi–vitriini alla, et need paremini alal hoiduks.
Wõru Teataja , nr. 100; 03.09.1934.a.
Kompvekitööstus “Murrang” hakkab tööle.
Linnavalitsuses registreeriti August Toropi kompvekitööstus “Murrang” Kreutzwaldi t.31, mis hakkab nüüd, pääle mõneajalist vaheaega uuesti tööle.
Wõru Teataja nr.101; 05.09.1934.a.
Karikavõistlused Võru Kaitseliidus.
Eile, 9.sept. toimusid “Taara” kasarmute laskerajal Kaitseliidu Võru Maleval kaitseliidu ülema poolt väljapandud karika võistlused. Laskmisi toimis sel korral kuulipildurite kompanii. Seekordsed tagajärjed võistlustel olid nõrgemad eelmistest, kuna kompanii meeskonnast ei olnud kõik mehed ilmunud. Mitteilmunutele korraldatakse edaspidi järelvõistlusedMõõdunud aastal võitis kuulipildurite kompaniist võistlustest osa 100 % ja ta tuli 2. kohale. Ka 1932.a. tuli Võru kuulipildurite kompanii 2.kohale, kuna 1931.a. tulid Võru kuulipildurid 1.kohale ja sel aastal langes karikas Võrru. Karikavõistlustest võtavad üle riigi osa kõik kaitseliidu üksused. Võrus võistlesid gaasi- ja sidekomando 2.septembril ja laskurkompaniil toimuvad võistlused 23.septembril.
Wõru Teataja nr.103 ; 10.09.1934.a.
Võrus avatakse tantsustuudio.
Neil päevil saabus Võrru ja asus siin elama prl. Magda Himma, Tiina Kapperi stuudio lõpetanu. Prl.Himma avab Võrus esmakordselt tantsu ja liikumise stuudio, mille järele Võrus tungiv vajadus ja tarve, eeskätt just “Kandle” teatris. Prl.Magda Himma kavatseb Võrus õige laialdaselt tööle asuda. Kavas on nähtud ette mitu erigruppi lastele, juba 3.a. alates, samuti daamidele salendusvõimlemise kursused ja härradele akrobaatika ning lavatantsu ettevalmistus. Loodetavasti leiab vastne kunstijünger Võrus peatselt tööd ja rohket tähelepanu.
Wõru Teataja nr. 104 ; 12.09.1934.a.
Räpinas avati alkoholimüük.
Karske Räpina on nüüd muudetud jällegi “märjaks”, sest neljapäeval 13.skp. avati Veske rohukaupluses õlle- ja viinamüük väljaviimiseks. “Pidulikku” sündmust kasutasid paljud – ostjad oli rohkelt. Sellele vaatamata polnud aga joobunuid inimesi näha. Neil päevil avatakse ka teine õllemüügi koht. Restoraanisid veel pole.
Wõru Teataja nr.105; 14.09.1934.a.
Võru linnaarst Viinis.
Võru linnaarst dr.med. J.Ennulo, kes oma puhkust selleks kasutab, et välismaal end täiendada, sõitis käesoleva kuu alul Viini, kus töötab praegu ülikooli kirurgia kliinikus prof. Denti juhatusel. Viini kavatseb dr. Ennulo jääda septembri lõpuni.
Wõru Teataja , nr.106 ; 17.09.1934.a.
Neli uut Võru autojuhti.
Eile peeti Võru maavalitsuse juures auto-mootorratta juhtimise eksameid, millele oli ilmunud 7 inimest. Mootorratta juhtimise loa said A.Laping, R.Käo, H.Palo ja Osk.Kress Võrust. Kolm autojuhtimise eksamit sooritajat osutusid aga nõrgaks.
Wõru Teataja nr.108; 21.09.1934.a.
Purjus mees kaevus.
20.skp. Krabi Paganamaa mees J.T., tulles naabri juurest napsutamast, kukkus kaevu, kus ta pidi terve öö veetma. Õnneks oli kaev madal ja vesi rehepeksu tarvis välja tõmmatud , nii et karta polnud uppumist. Hommikul aga pererahvas, tulles karja saatma, kuulsid mehe hädakisa ja päästsid ta külmast saunast, kus oli viibinud pääle 10 tunni. Mees oli selle aja jooksul päris kaineks saanud.
Wõru Teataja nr.109 ; 24.09.1934.a.
100 eks. “Eesti arvudes” Võrru.
Riigi Statistika Keskbüroo 2. rahvaloenduse mälestusväljaanne “Eesti arvudes” on ilmunud ja saadetud laiali omavalitsus-asutistele – linna-, alevi- ja vallavalitsustele kohapääl väljaandmiseks rahvaloendustööst osavõtnutele. Mälestusraamatu väljaandmine teostub oktoobris, alates esimestest päevadest, üle terve riigi korraga. Raamatu saamiseks tuleb rahvaloenduse kaastöölistel pöörduda oma rahvaloendustöö asukoha järgi vastava linna- , alevi – või vallavalitsuse poole. Raamatute järele tulles palutakse võtta ühes rahvaloenduse ametitunnistus või muu isikut tõendav dokument. Võrru saadeti väljaannet 100 eks., kuna Võrus oli rahvaloendusest osavõtjaid täpselt 100. Raamat antakse Võrus välja tuleva nädala alul.
Wõru Teataja nr.111 ; 28.09.1934.a.
Valter Kaaver elab.
Hiljuti läbistus ajakirjandusest teade, ka meie lehes, et endine riigikogu liige Valter Kaaver olla Siberis surnud. See teade oli pärit Prantsusmaalt, kus keegi prantsuse ajakirjanik kirjeldas kellestki Baltimailt põgenenud literaadist- parlamendi saadikust, kes olla Siberis hukkunud. Tekkis arvamine, et kõne all on Valter Kaaver. Nagu aga nüüd selgub, ei käi see Kaaveri kohta. Valter Kaaveri õde teatab, et ta on saanud kirja oma vennalt, endiselt riigikogu liikmelt, kes juba mõnda aega asub Mariepolis ja on täie tervise juures. Teadmata kadunud olla küll teine vend, kes ka Eestist Nõukogude Venemaale põgenes.
Wõru Teataja , nr. 110 , 26.09.1934.a.
Wõru Teatajat sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.