Lindora laadaohver lahati
Eile, 6.skp. lahati Võru linna haiglas Lindora laadakakluse ohvrit M.Palmi ,kus-juures selgus, et tal oli pääluu kuklast lõhki, mille tõttu tekkis ka pääaju põletik mis arenes nii kiirelt, et arstiabi ei aidanud ja noormees suri meelemärkusele tulemata. “Wõru Teataja” nr.127 ; 07.11.1934.a.
Moodide revüü kinos
Kino “Marsis” demonstreeritakse täna ja homme õhtul daamidele tänase päeva moode, näidates, kuidas daamid peavad riietuma ennelõunat, pärast lõunat, bridgetunnil ja ballil. Vähemalt, kuidas riietub neil juhtudel elegantne pariisitar Sarnane moedemonstratsioon leidis hiljuti Tartu kinos “Heli” eriti daamidelt väga suurt tähelepanu. Ühel ajal moodide demonstratsiooniga jookseb Võru kinos paremaid filme Marta Eggerthiga “Öö Grand Hotellis”. “Wõru Teataja” nr.128 ; 09.11.1934.a.
Laitsna-Rogosile uus vallamaja
Laitsna-Rogosi vallavalitsusel on kavatsus praegune vallamaja maha jätta ja ümber kolida Rogosi härrastemajja, kuna see asub rohkem valla keskel. Ka on ruumid vallamajaks otstarbekohasemad. Sel korral saaksid vallaametnikud maad juurde. Mis praegusest vallamajast saaks, pole teada. Arvatavasti jääb hoone vallale valla hoolealuste asukohaks. “Wõru Teataja” nr. 130 ; 14.11.1934.a.
Kaotas hobuse ja vankri
Loosi Ortumaal elav R.R. käis esmaspäeval Võru laadal. Koduteel peatas ta Räppo peo juures. Välja tulles oli ta hobune vankriga kadunud. Vankril oli veel üks toober, vankri rattad ja nõu petrooleumiga. Omaniku esialgne kahju 200 krooni. Kas on siin tegemist lihtsalt ulakusega või on mängus kuritegeline käsi, pole teada. Seni on aga hobune leidmata. “Wõru teataja” nr.131 ; 16.11.1934.a
Rootsi aumärgid Võru kaitseväelastele
Rootsi kuningalt on annetatud Eesti kaitseväelastele rida aumärke . Võru-Petseri Kaitseringkonna ülemale, kolonel Werner Trossile on annetatud Mõõga Ordu komanderi 2.kl, 7.rüg. ülemale, kolonelleitnant O.Pajussonile Waasa Ordu ko-manderi 2.kl ja kapten E.Ellramile Mõõga Ordu rüütli 1.kl aumärgid. Tänase postiga saabusid annetatud aumärgid Võrru. “Wõru Teataja” nr.132; 19.11.1934.a.
46 vagunit rukist Verioralt
Veriora raudteejaamas on üle riigi kõige rohkem rukist vastu võetud. Vastuvõt-mine kestis järjest 8 päeva. Esimesel vastuvõtupäeval 10.nov. laaditi talupoegade poolt kokku toodud rukkiga 4 vagunit ja selle eest makseti välja raha üle 7000 krooni . Igal järgneval päeval hakkas rukist kokku tulema palju rohkem. Kibeda tööga , alates vara hommikust ja lõpetades hilja õhtul , jõuti vastu võtta päevas 6 vagunit ja selle eest makseti välja üle 10000 krooni. Üldse on Veriora raudteejaa-mas vastu võetud 46 vagunit ja selle eest raha välja makstud üle 80000 krooni. Nüüd algas Verioral nisu vastuvõtmine. “Wõru Teataja” nr.133; 21.11.1934.a.
Rõuge mõisa Riigi Keskarhiivi
Riigi Keskarhiiv rikastus neil päevil uute arhivaalidega. Nii saabus sinna Võru-maalt Rõuge mõisa kohta käivaid arhivaale 18.saj. algusest pääle. “Wõru Teataja” nr.134 ; 23.11.1934.a.
Vabadussõja ülesvõtted Võrust muuseumi
Laupäeval, 25.skp. viibisid Võrus Eesti Vabadussõja muuseumi esindajad, kes ostsid fotograaf J.Niiluselt üle 1000 Vabadussõja ülesvõtte negatiivi , et paigutada neid Vabadussõja muuseumi. Teatavasti oli Võru fotograaf J.Niilus Vabadussõja ajal 2.diviisi fotograafiks. Viibides sageli rindel ja lähemas tagalas, oli foto Niilus ainuke, kes jäädvustas Vabadussõja Lõuna rindel plaadile, kuna tol ajal oli fotoplaate ja pabereid peaaegu võimata saada, õnnestus Niilusel neid kellegi saksa sõduri kaudu muretseda Saksamaalt. Tema ülesvõtteid oli varemgi Vabadussõja muuseumis kaunis koguke, kuid üks suur osa oli neid veel Niiluse enda käes, mis nüüd omandatigi. Kuuldavasti maksis Vabadussõja muuseum foto Niilusele ostetud negatiivide eest üle 600 krooni. Et foto Niiluse ülesvõtted Vabadussõjast on ainukesed, siis oleks sellega kogu Vabadussõda käsitlev pildiline materjal koondatud nüüd muuseumi. “Wõru Teataja” nr.135 ; 26.11.1934.a.
Maapõuevaras Saaluses
Haanjamehed otsisid Põhjasõja–aegseid kullatündreid. Naftakontsessionär Arnold Eeriku sõit Võrumaale, mil peatuti Uue-Saaluses, on kohapäälsele rahvale annud elavat kõneainet. Ja mitte asjata, kuna tuleval keva-del kavatsetavaist kaevamistest ja puurimistest mõnigi kroon ka Saalusesse võib jääda. Ühenduses Eeriku arvamistega arvatavast soolaleiust Saaluses, teavad vanad inimesed rääkida, et üle 70 aasta tagasi keegi leidnud kartula koopa kaevamisel kivisoola tükke. Leid aga sumbutatud mõisnike poolt. Samuti on leitud varem ja hiljutigi Hääli mäe nõlvast gipsi tükke , sääl vist asuvat gipsi lademed. Ka teavad vanainimsesd rääkida, et Saaluses olevat maapõues kulda. Uue-Saaluse piiril asuva Miilimäe perve all olla Põhjasõja ajal maetud ühe väeosa kassa, viis tünni kulda, mida ka paarkümmend aastat tagasi Haanja mehed otsimas käisid. Mehed kaevasid, kuid varustatud puudulikkude joonistega , ei leidnud nad täpset asukohta. “Wõru Teataja” nr.136 ; 28. 11.1934.
Sarlakid Kanepi vallutanud
Võru maaarsti poolt on ära keelatud kõik rahvakogunemised ja koosolekud Erastvere, Suureküla ja Kanepi algkoolide piirides, kuna Suurkülas on levinud sarlakid. Selle keelu alla ei käi laadad ja jumalateenistused Kanepi Laulu Seltsi poolt 2.dets. välja kuulutatud kinoetendus jääb selle keelu tõttu pidamata ja lükatakse edasi. Kanepi jaoskonnaarst avastas uusi sarlakihaigusi Koigeras, nimelt Leene ja Tümba taludes. “Wõru Teataja” nr.137 ; 30.11.1934.
Vanu “Wõru Teatajaid” sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.
Uudised
Wõru Tataja 70 aastat tagasi (nov 1934)
Lindora laadaohver lahati
Eile, 6.skp. lahati Võru linna haiglas Lindora laadakakluse ohvrit M.Palmi ,kus-juures selgus, et tal oli pääluu kuklast lõhki, mille tõttu tekkis ka pääaju põletik mis arenes nii kiirelt, et arstiabi ei aidanud ja noormees suri meelemärkusele tulemata. “Wõru Teataja” nr.127 ; 07.11.1934.a.
Moodide revüü kinos
Kino “Marsis” demonstreeritakse täna ja homme õhtul daamidele tänase päeva moode, näidates, kuidas daamid peavad riietuma ennelõunat, pärast lõunat, bridgetunnil ja ballil. Vähemalt, kuidas riietub neil juhtudel elegantne pariisitar Sarnane moedemonstratsioon leidis hiljuti Tartu kinos “Heli” eriti daamidelt väga suurt tähelepanu. Ühel ajal moodide demonstratsiooniga jookseb Võru kinos paremaid filme Marta Eggerthiga “Öö Grand Hotellis”. “Wõru Teataja” nr.128 ; 09.11.1934.a.
Laitsna-Rogosile uus vallamaja
Laitsna-Rogosi vallavalitsusel on kavatsus praegune vallamaja maha jätta ja ümber kolida Rogosi härrastemajja, kuna see asub rohkem valla keskel. Ka on ruumid vallamajaks otstarbekohasemad. Sel korral saaksid vallaametnikud maad juurde. Mis praegusest vallamajast saaks, pole teada. Arvatavasti jääb hoone vallale valla hoolealuste asukohaks. “Wõru Teataja” nr. 130 ; 14.11.1934.a.
Kaotas hobuse ja vankri
Loosi Ortumaal elav R.R. käis esmaspäeval Võru laadal. Koduteel peatas ta Räppo peo juures. Välja tulles oli ta hobune vankriga kadunud. Vankril oli veel üks toober, vankri rattad ja nõu petrooleumiga. Omaniku esialgne kahju 200 krooni. Kas on siin tegemist lihtsalt ulakusega või on mängus kuritegeline käsi, pole teada. Seni on aga hobune leidmata. “Wõru teataja” nr.131 ; 16.11.1934.a
Rootsi aumärgid Võru kaitseväelastele
Rootsi kuningalt on annetatud Eesti kaitseväelastele rida aumärke . Võru-Petseri Kaitseringkonna ülemale, kolonel Werner Trossile on annetatud Mõõga Ordu komanderi 2.kl, 7.rüg. ülemale, kolonelleitnant O.Pajussonile Waasa Ordu ko-manderi 2.kl ja kapten E.Ellramile Mõõga Ordu rüütli 1.kl aumärgid. Tänase postiga saabusid annetatud aumärgid Võrru. “Wõru Teataja” nr.132; 19.11.1934.a.
46 vagunit rukist Verioralt
Veriora raudteejaamas on üle riigi kõige rohkem rukist vastu võetud. Vastuvõt-mine kestis järjest 8 päeva. Esimesel vastuvõtupäeval 10.nov. laaditi talupoegade poolt kokku toodud rukkiga 4 vagunit ja selle eest makseti välja raha üle 7000 krooni . Igal järgneval päeval hakkas rukist kokku tulema palju rohkem. Kibeda tööga , alates vara hommikust ja lõpetades hilja õhtul , jõuti vastu võtta päevas 6 vagunit ja selle eest makseti välja üle 10000 krooni. Üldse on Veriora raudteejaa-mas vastu võetud 46 vagunit ja selle eest raha välja makstud üle 80000 krooni. Nüüd algas Verioral nisu vastuvõtmine. “Wõru Teataja” nr.133; 21.11.1934.a.
Rõuge mõisa Riigi Keskarhiivi
Riigi Keskarhiiv rikastus neil päevil uute arhivaalidega. Nii saabus sinna Võru-maalt Rõuge mõisa kohta käivaid arhivaale 18.saj. algusest pääle. “Wõru Teataja” nr.134 ; 23.11.1934.a.
Vabadussõja ülesvõtted Võrust muuseumi
Laupäeval, 25.skp. viibisid Võrus Eesti Vabadussõja muuseumi esindajad, kes ostsid fotograaf J.Niiluselt üle 1000 Vabadussõja ülesvõtte negatiivi , et paigutada neid Vabadussõja muuseumi. Teatavasti oli Võru fotograaf J.Niilus Vabadussõja ajal 2.diviisi fotograafiks. Viibides sageli rindel ja lähemas tagalas, oli foto Niilus ainuke, kes jäädvustas Vabadussõja Lõuna rindel plaadile, kuna tol ajal oli fotoplaate ja pabereid peaaegu võimata saada, õnnestus Niilusel neid kellegi saksa sõduri kaudu muretseda Saksamaalt. Tema ülesvõtteid oli varemgi Vabadussõja muuseumis kaunis koguke, kuid üks suur osa oli neid veel Niiluse enda käes, mis nüüd omandatigi. Kuuldavasti maksis Vabadussõja muuseum foto Niilusele ostetud negatiivide eest üle 600 krooni. Et foto Niiluse ülesvõtted Vabadussõjast on ainukesed, siis oleks sellega kogu Vabadussõda käsitlev pildiline materjal koondatud nüüd muuseumi. “Wõru Teataja” nr.135 ; 26.11.1934.a.
Maapõuevaras Saaluses
Haanjamehed otsisid Põhjasõja–aegseid kullatündreid. Naftakontsessionär Arnold Eeriku sõit Võrumaale, mil peatuti Uue-Saaluses, on kohapäälsele rahvale annud elavat kõneainet. Ja mitte asjata, kuna tuleval keva-del kavatsetavaist kaevamistest ja puurimistest mõnigi kroon ka Saalusesse võib jääda. Ühenduses Eeriku arvamistega arvatavast soolaleiust Saaluses, teavad vanad inimesed rääkida, et üle 70 aasta tagasi keegi leidnud kartula koopa kaevamisel kivisoola tükke. Leid aga sumbutatud mõisnike poolt. Samuti on leitud varem ja hiljutigi Hääli mäe nõlvast gipsi tükke , sääl vist asuvat gipsi lademed. Ka teavad vanainimsesd rääkida, et Saaluses olevat maapõues kulda. Uue-Saaluse piiril asuva Miilimäe perve all olla Põhjasõja ajal maetud ühe väeosa kassa, viis tünni kulda, mida ka paarkümmend aastat tagasi Haanja mehed otsimas käisid. Mehed kaevasid, kuid varustatud puudulikkude joonistega , ei leidnud nad täpset asukohta. “Wõru Teataja” nr.136 ; 28. 11.1934.
Sarlakid Kanepi vallutanud
Võru maaarsti poolt on ära keelatud kõik rahvakogunemised ja koosolekud Erastvere, Suureküla ja Kanepi algkoolide piirides, kuna Suurkülas on levinud sarlakid. Selle keelu alla ei käi laadad ja jumalateenistused Kanepi Laulu Seltsi poolt 2.dets. välja kuulutatud kinoetendus jääb selle keelu tõttu pidamata ja lükatakse edasi. Kanepi jaoskonnaarst avastas uusi sarlakihaigusi Koigeras, nimelt Leene ja Tümba taludes. “Wõru Teataja” nr.137 ; 30.11.1934.
Vanu “Wõru Teatajaid” sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.