Eilse infotunni ajal jõudsin veendumusele, et ega lähiaastail Eesti energeetilist sõltumatust ilma uue põlevkivielektijaamata ikka saavuta. Tunnistan lüüasaamist, aga reaalsus sunnib alla andma… Aga miks ka mitte? Ega ma ideetu veel pole…
A. Oletagem, et tehnika-tehnoloogia sõna järgi on elektrijaama projekt olemas, jääb ikkagi küsimus – kuhu?
Kuna Ida-Virumaa kant pole mulle just võõras ja olemasolevate jaamade ohtudest (jahutusvesi jm hädad) on ka mingi ülevaade, siis võiks kaaluda uue põlevkivijaama ehitamist Roostojale, Estonia kaevanduse lähedusse. Logistiliselt peaks sobima. Ja mitte ainult.
…
A+B. Kuna on teoksil (minu teada) kasutatud kaevandusse akumulatsioonijaama rajamine, siis oleks loogiline – kaks-ühes!
Akumulatsiooni pumpjaam varustaks (lisaks elektritootmisele) põlevkivielektrijaama jahutusveega. Muidugi eeldusel, et kaevandusveele lisaks veel vett (nt kanal Narva jõe keskjooksuni?) saadakse.
Mis aga olemasolevate kaevandusvete puhastamisse puutub, siis minu teada lähevad need praegu veel puhastamatult Soome lahte.
Kui rakendada ringvoolu, puhastamist ja taaskasutust komplektselt, on hea soorituse korral parim efektiivsus saavutatav.
…
A+B+C. Kuhu aga utiliseerida (generaatori tehnoloogiline) aur?
Miks mitte siis juba kolm ühes?
See variant oleks põlevkivielektrijaama kõrvale tipp-tehnoloogilise nn tselluloositehase ehitus (millele seni kohta pole leitud). Logistiliselt isegi sobiv. Väidetavalt pidavat isegi projekt valmis olema… Vaata: https://biorefinery.ee/puidurafineerimistehase-projekt-laks-sahtlisse/
Olen veendunud, et Alutaguse rahvas toetab sellist kompleksi kahel-käel, nad peaks eniselt olema huvitatud ressursimaksu eraldiste jätkumisest…
…
Olukorras, kus juhtivad elektritootmisvõimsusi ei piisa, tuul ja päike meile stabiilsust varustuskindlust ei taga, käegakatsutavat muud lahendust peale uue põlevkivielektrijaama pole. Potensiaalsete päästvate ja sobivate – tuuma- ja vesinikuelektrijaamade arendus alles kestab ja vaevalt, et 5-10 aasta jooksul need valmivad. (Vahemärkusena lisan, et tuumajäätmete ladustamine-säilitamine-haldamine jääb alatiseks 1kWh hinda kergitavaks hinnalisandiks…) Sestap jääbki vaid põlevkivielektrijaama variant, mis viie-kuue aasta jooksul hädast välja aitaks.
Kui asju tervemõistuslikult ajada, siis uus põlevkivielektrijaam peaks juba eos olema valmis põlevkivi asendama teise energeetilise küttega. Vaevalt elektrit ilma (ülekuumendatud veega) generaatorit käiamata lähiajal suudetakse. Ma ei välistaks teiste kütuste seas isegi gaasi (LNG, CNG jms).
Endiselt olen seda meelt, et üle maa paiknevate kombijaamade ja hüdroelektrijaamade võimsuste kasvatamist peaks riiklikult toetama, sest iga +1kWh on toetamist ja säästmist(!) väärt.
Lõpetuseks.
Narva soojuselektrijaamad võiks soovijate olemasolul järjepanu erastada. Ettevõtjatel on elutervet initsiatiivi poliitikutest alati enam; sh elektri tootmiseks.
Avo Blankin, 21.12.2022
Postitatud rubriiki Info. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Visioon uuest põlevkivielektrijaamast, A+B+C
Eilse infotunni ajal jõudsin veendumusele, et ega lähiaastail Eesti energeetilist sõltumatust ilma uue põlevkivielektijaamata ikka saavuta. Tunnistan lüüasaamist, aga reaalsus sunnib alla andma… Aga miks ka mitte? Ega ma ideetu veel pole…
A. Oletagem, et tehnika-tehnoloogia sõna järgi on elektrijaama projekt olemas, jääb ikkagi küsimus – kuhu?
Kuna Ida-Virumaa kant pole mulle just võõras ja olemasolevate jaamade ohtudest (jahutusvesi jm hädad) on ka mingi ülevaade, siis võiks kaaluda uue põlevkivijaama ehitamist Roostojale, Estonia kaevanduse lähedusse. Logistiliselt peaks sobima. Ja mitte ainult.
…
A+B. Kuna on teoksil (minu teada) kasutatud kaevandusse akumulatsioonijaama rajamine, siis oleks loogiline – kaks-ühes!
Akumulatsiooni pumpjaam varustaks (lisaks elektritootmisele) põlevkivielektrijaama jahutusveega. Muidugi eeldusel, et kaevandusveele lisaks veel vett (nt kanal Narva jõe keskjooksuni?) saadakse.
Mis aga olemasolevate kaevandusvete puhastamisse puutub, siis minu teada lähevad need praegu veel puhastamatult Soome lahte.
Kui rakendada ringvoolu, puhastamist ja taaskasutust komplektselt, on hea soorituse korral parim efektiivsus saavutatav.
…
A+B+C. Kuhu aga utiliseerida (generaatori tehnoloogiline) aur?
Miks mitte siis juba kolm ühes?
See variant oleks põlevkivielektrijaama kõrvale tipp-tehnoloogilise nn tselluloositehase ehitus (millele seni kohta pole leitud). Logistiliselt isegi sobiv. Väidetavalt pidavat isegi projekt valmis olema… Vaata: https://biorefinery.ee/puidurafineerimistehase-projekt-laks-sahtlisse/
Olen veendunud, et Alutaguse rahvas toetab sellist kompleksi kahel-käel, nad peaks eniselt olema huvitatud ressursimaksu eraldiste jätkumisest…
…
Olukorras, kus juhtivad elektritootmisvõimsusi ei piisa, tuul ja päike meile stabiilsust varustuskindlust ei taga, käegakatsutavat muud lahendust peale uue põlevkivielektrijaama pole. Potensiaalsete päästvate ja sobivate – tuuma- ja vesinikuelektrijaamade arendus alles kestab ja vaevalt, et 5-10 aasta jooksul need valmivad. (Vahemärkusena lisan, et tuumajäätmete ladustamine-säilitamine-haldamine jääb alatiseks 1kWh hinda kergitavaks hinnalisandiks…) Sestap jääbki vaid põlevkivielektrijaama variant, mis viie-kuue aasta jooksul hädast välja aitaks.
Kui asju tervemõistuslikult ajada, siis uus põlevkivielektrijaam peaks juba eos olema valmis põlevkivi asendama teise energeetilise küttega. Vaevalt elektrit ilma (ülekuumendatud veega) generaatorit käiamata lähiajal suudetakse. Ma ei välistaks teiste kütuste seas isegi gaasi (LNG, CNG jms).
Endiselt olen seda meelt, et üle maa paiknevate kombijaamade ja hüdroelektrijaamade võimsuste kasvatamist peaks riiklikult toetama, sest iga +1kWh on toetamist ja säästmist(!) väärt.
Lõpetuseks.
Narva soojuselektrijaamad võiks soovijate olemasolul järjepanu erastada. Ettevõtjatel on elutervet initsiatiivi poliitikutest alati enam; sh elektri tootmiseks.
Avo Blankin, 21.12.2022