2. jaanuar
1991.aastal alustas tööd regionaalraadio “Viru Raadio”. Esimesest koosseisust töötasid lõpuni Alar Tasa ja Anne Jundas.
5. jaanuar.
1821. aastal ilmus viru päritolu Otto Wilhelm Masingu toimetamisel “Marahwa Näddala-Lehe” esimene number. Seda päeva peetaksegi Eesti ajakirjanduse sünnipäevaks.
6. jaanuar
1226.a. alustas Modena piiskop WILHELM oma pikemat reisi läbi liivlaste ja lätlaste alade Eestimaale. Peatuti Viljandis, Karepal, Tarvanpel (Rakveres), Pudiveres ja Tallinnas. Reisi eesmärgiks oli paavstivõimu tugevdamine Eesti- ja Liivimaal.
1936.a. kirjutas ajaleht “Uus Eesti”, et Kohtlas alustatakse inglastele kuuluva õlivabriku juurde uue töölisasula ehitamist. Sellest kujuneb üks töölisasulate kujunduslikke pärle. Kahjuks enamus sellest pärlist hävines 12.08.1941.a.
7. jaanuar
1906.a. sündis Narvas malekuulsus Paul KERES. Maestro suri 05.06.1975, kui naases järjekordselt võidukalt turneelt Kanadast. Virumaaga seob teda ka 1940. aasta, mil ta andis malesimultaani Kohtla-Järve Rahvamajas.
10. jaanuar.
1921 sündis Lüganuse vallas autojuht Robert Pärtna, kes alustas “soomepoisi” teed 04.03.1944. Oli sõjatandril 19.08.1944. aastani. Sellest hetkest katkevad ka andmed tema kohta.
13. jaanuar
1906.a. sündis USA-s Ohio osariigis kunstiajaloolane Sten Ingvar KARLING, kes 1933-1940 töötas Tartu Ülikoolis kunstiajaloo professorina. Tema uurimisteemaks oli Narva barokkstiili eripära, mis leidis kajastamist monograafias “Narva. Eine baugeschichtliche Untersuhung” (1936), kus uurimisobjektiks oli põhiliselt XVII sajandi II pool. Suri Stockholmis 10.12.1987.a.
14. jaanuar
1891 sündis Iisaku vallas tulevane vanemleitnant, I liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Artur-Eduard REISBERG. Suri 17.01.1929.a.
19. jaanuar
1936 tähistati Jõhvi ja Alutaguse vabastamise päeva Vabadussõjas.
1966 sündis sööstlaskuja Aare TAMME, üks virumaist päritolu olümpialane. Praegu arendab mäesuusatamisoskusi Otepääl.
20. jaanuar
1931 sündis Tallinnas arhitekt Arvo NIINEVÄLI, kes 1966.a. projekteeris suurpaneelelamu nn. “Narva maja”.
25. jaanuar
1951.a. sündis Tallinnas arhitekt Alar ORUVEE, Narva-Jõesuu ambulatoorium-apteegi (1989.a.) arhitekt ja Sinimäe memoriaali 1980.a projekti autor. Sinimäe memoriaali II projekt koostöös A.Raidi ja M.Varikuga said I ja II auhinna. Projektid jäi teostamata.
26. jaanuar
1901 sündis Vaivaras II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Anton BORMAN. Suri 01.06.1958, on maetud Vaivara kalmistule.
1916.a. sündis graafik Alo HOIDRE, kelle töid põlevkivimaalt on ka Põlevkivimuuseumi kogudes. Suri 02.10.1993.a.
27. jaanuar
1926 sündis Narvas soomepoiss Edmund ANDE, kes pälvis Karjala kannase lahingute eest 2.klassi Vabadusmedali. 19.08.1944.a. sattus Tartu rindele, kust õnnestus taanduda Saksamaale. Siin andis end sõjavangi ameeriklastele, anti üle prantslastele ja edasi Venemaale – Komi vangilaagrisse. 1951.a. oli Sillamäel Tööpataljonis, vabanemise järel läks elama Põlvamaale.
Arthur Ruusmaa, aluseks minu väljakirjutised muuseumi materjalidest, kodu-uurijate Sulev Hurma ja Lembit Kiisma materjalidest.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Virumaa tähtpäevad jaanuaris
2. jaanuar
1991.aastal alustas tööd regionaalraadio “Viru Raadio”. Esimesest koosseisust töötasid lõpuni Alar Tasa ja Anne Jundas.
5. jaanuar.
1821. aastal ilmus viru päritolu Otto Wilhelm Masingu toimetamisel “Marahwa Näddala-Lehe” esimene number. Seda päeva peetaksegi Eesti ajakirjanduse sünnipäevaks.
6. jaanuar
1226.a. alustas Modena piiskop WILHELM oma pikemat reisi läbi liivlaste ja lätlaste alade Eestimaale. Peatuti Viljandis, Karepal, Tarvanpel (Rakveres), Pudiveres ja Tallinnas. Reisi eesmärgiks oli paavstivõimu tugevdamine Eesti- ja Liivimaal.
1936.a. kirjutas ajaleht “Uus Eesti”, et Kohtlas alustatakse inglastele kuuluva õlivabriku juurde uue töölisasula ehitamist. Sellest kujuneb üks töölisasulate kujunduslikke pärle. Kahjuks enamus sellest pärlist hävines 12.08.1941.a.
7. jaanuar
1906.a. sündis Narvas malekuulsus Paul KERES. Maestro suri 05.06.1975, kui naases järjekordselt võidukalt turneelt Kanadast. Virumaaga seob teda ka 1940. aasta, mil ta andis malesimultaani Kohtla-Järve Rahvamajas.
10. jaanuar.
1921 sündis Lüganuse vallas autojuht Robert Pärtna, kes alustas “soomepoisi” teed 04.03.1944. Oli sõjatandril 19.08.1944. aastani. Sellest hetkest katkevad ka andmed tema kohta.
13. jaanuar
1906.a. sündis USA-s Ohio osariigis kunstiajaloolane Sten Ingvar KARLING, kes 1933-1940 töötas Tartu Ülikoolis kunstiajaloo professorina. Tema uurimisteemaks oli Narva barokkstiili eripära, mis leidis kajastamist monograafias “Narva. Eine baugeschichtliche Untersuhung” (1936), kus uurimisobjektiks oli põhiliselt XVII sajandi II pool. Suri Stockholmis 10.12.1987.a.
14. jaanuar
1891 sündis Iisaku vallas tulevane vanemleitnant, I liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Artur-Eduard REISBERG. Suri 17.01.1929.a.
19. jaanuar
1936 tähistati Jõhvi ja Alutaguse vabastamise päeva Vabadussõjas.
1966 sündis sööstlaskuja Aare TAMME, üks virumaist päritolu olümpialane. Praegu arendab mäesuusatamisoskusi Otepääl.
20. jaanuar
1931 sündis Tallinnas arhitekt Arvo NIINEVÄLI, kes 1966.a. projekteeris suurpaneelelamu nn. “Narva maja”.
25. jaanuar
1951.a. sündis Tallinnas arhitekt Alar ORUVEE, Narva-Jõesuu ambulatoorium-apteegi (1989.a.) arhitekt ja Sinimäe memoriaali 1980.a projekti autor. Sinimäe memoriaali II projekt koostöös A.Raidi ja M.Varikuga said I ja II auhinna. Projektid jäi teostamata.
26. jaanuar
1901 sündis Vaivaras II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Anton BORMAN. Suri 01.06.1958, on maetud Vaivara kalmistule.
1916.a. sündis graafik Alo HOIDRE, kelle töid põlevkivimaalt on ka Põlevkivimuuseumi kogudes. Suri 02.10.1993.a.
27. jaanuar
1926 sündis Narvas soomepoiss Edmund ANDE, kes pälvis Karjala kannase lahingute eest 2.klassi Vabadusmedali. 19.08.1944.a. sattus Tartu rindele, kust õnnestus taanduda Saksamaale. Siin andis end sõjavangi ameeriklastele, anti üle prantslastele ja edasi Venemaale – Komi vangilaagrisse. 1951.a. oli Sillamäel Tööpataljonis, vabanemise järel läks elama Põlvamaale.
Arthur Ruusmaa, aluseks minu väljakirjutised muuseumi materjalidest, kodu-uurijate Sulev Hurma ja Lembit Kiisma materjalidest.