Virumaa märtsis

 Virumaa tähtpäevad märtsis.

1. märts

1939. aastal sündis skulptor Matti Varik, Kohtla-Järve sümboli, monumendi „Au tööle” skulptuurgrupi autor.

4.-5. märts

1989. aastal oli Tallinnas Interliikumise I kongress, kus oli ka palju idavirulasi. Järgmine kongress toimuski Kohtla-Järve Linnavalitsuse saalis. Kohtla-Järvele oli kujunemas Interliikumise keskus. Kuid liidrite omavaheliste hõõrumiste tõttu liikumine hääbus.

5. märts

1944. aastal lõpetas leitnant Mägi rünnakgrupp Vepsaküla sillapea hävitamise ja Punaarmee järjekordne kingitus seltsimees Stalinile jäi tegemata.

6. märts

1944. aastal heitsid ligi 200 nõukogude pommitajat  11 tunni jooksul Narvale ligi 4000 pommi, mis hävitasid suurema osa Narva kesklinnast; õnneks (võib-olla ka nimelt) jäi alles Kreenholmi linnaosa.

8. märts

1999. aastal õnnistas piiskop Einar Soone Ülo Vaheri Pühajõe kiriku täisõpetajaks. Ü.Vaher teenis kogudust alates 1993.aastast.

10. märts

1914. aastal sündis Lüganuse vallas lipnik Aado Irval, kes õpetajana läks Soome jätkusõtta. Võitles Viiburi lahel ja Vuoksel. Pääses Rootsi, kus suri 18. juunil 1989.aastal

11. märts

1919. aastal sündis Vaivara vallas soomepoiss Arnold Sidorov, kes teenis Äänisjärve autokompaniis. Jäi Soome elama, kuid anti Venemaale välja ja suunati tööpataljoni. Hiljem töötas bussi- ja autojuhina Kadrinas, kus suri 26. aprillil 1981. aastal ja maeti Kadrina kalmistule.

14. märtsil

1989. aastal toimusid Tallinnas, Narvas, Tartus ja Kohtla-Järvel Interliikumise poolt organiseeritud väljaastumised.

17. märts

1889. aastal sündis Rägavere vallas klaverimeister Karl (Kaarel) Saar, kes asutas Tallinnas Klaverivabriku ja leiutas klaveri kõlavuse parandamiseks kõlalauale lisaliistu, mille eest sai 1937. aasta näituse kuldauraha. Klaverivabrik hävines 1941. aastal. K.Saarest sai tunnustatud klaverihäälestaja kuni oma surmani 23. detsembril 1980. aastal.

21. märts

1899. aastal sündis Vaivaras näitlejast sõjamees, leitnant Martin Libene, kes pälvis II liigi 3.järgu Vabadusristi. Hukkus Alsvigi mõisa juures 3. märtsil 1919. aastal ja maeti sõjaliste auavalduste saatel 10. märtsil 1919. aastal Tartus.

23. märts

1899. aastal sündis Vaivara vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler Christoph Roos. Hukkus 4.märtsil 1933. aastal Tallinnas.

1919. aasta öösel põles Jõhvi Ministeeriumikooli hoone (Narva mnt. praeguse Kohtla Gaasikontori kohal). Kool sai kuulsaks oma pedagoogiliste kursuste poolest, kus valmistati ette külakooliõpetajaid.

25. märts

1949. aasta suurküüditamine Balti riikides.

1989. aastal mälestusmiiting Jõhvi raudteejaamas, mille organiseerisid ERSP, Rohelised, Jõhvi Muinsuskaitse Klubi. Kohtla-Järve linnavalitsuse vastuseisust hoolimata õnnestus Jõhvist leida poolehoidu ja üritus toimus Jõhvi linnaosa territooriumil – jaama esisel platsil, küünalde panemine raudteele (Kohtla-Järve linna maa) ei õnnestunud ja suuremate ekstsesside ärahoidmiseks loobusime vägisi punnimisest ja tegime õnnestunud ürituse jaamahoone ees.

27. märts

1924. aastal sündis Iisakus soomepoiss Johannes Krejus, kes eraelus pidas kinomehaaniku ametit. Soome sõjas oli Peastaabi fotograafiks. Pääses läbi Rootsimaa Austraaliasse

31. märts

1879. aastal sündis Tallinnas teedeinsener Julius Madisson, kes projekteeris Narva jõe terassilla (hävis sõjas) ja alustas põlevkivituha kui ehituslikus sidusaine uurimist. Suri Tallinnas 30. jaanuaril 1959. aastal.

1949. aastal moodustati „Laine” kolhoos, millest mõni aasta hiljem sai Erra sovhoosi üks osakondi.

Arthur Ruusmaa