Virulane käib palju saartel
Laevasõit Ruhnu kitsikusse sadamasse võtab küll kõvasti aega, ent avanev puhkevõimalus on seda katsumust väärt. Foto: Alo Lõhmus/Postimees |
Kui eestlaste üheks siseturismi lemmikpaigaks on Lahemaa Rahvuspark, siis virulased ise leiavad tee teistesse kaunitesse kohtadesse, milleks on põhiliselt Lääne-Eesti saared.
Tänavu on hitiks tõusnud kauge Ruhnu saar Liivi lahes, ju siis on ülejäänud Eesti enamikul inimestest juba risti-põiki läbi sõidetud. Lisaks sellele, et Ruhnu viivad turismigrupid on puupüsti täis, on see saar huvifookusesse tõusnud ka ajakirjanduses.
Ruhnu saarest on sel suvel kirjutanud kõik üleriiklikud päevalehed, lisaks uudiseklipid teles. Küll on kõneaineks tõik, et madalal asuv saar vajab sügavamat sadamat, küll asjaaolu, et metskitsed kaovad saarelt ja et üks puuk hammustas inimest, kuni selle uudiseni, et peaministrit puhkusel asendanud Liina Tõnissoni häiris eelmise presidendi Lennart Meri portree kohaliku vallavalitsuse seinal.
Reisimixi reisikorraldaja Merle Kimber ütles, et Ruhnu saarele on tänavu tahtjaid kõvasti, seevastu mullu seda paketti ei pakutud, sest raskusi oli laevaga.
Tänavu viib soovijad Munalaiu sadamast nelja-viie tunni kaugusele saarele laev nimega Vesta.
Sel aastal hakati pakkuma just seda teenust inimestele, kes tahavad omapead või perekonniti saarel ringi käia. Üksiküritajat muidu laevale ei võetud, nüüd korraldab sõidu reisibüroo.
Rakvere tõuseb ehk tuhast
Siseturismist on viimastel aastatel Reisimixilt võtnud paljud paketi “Mehed ja meri”, mis viib huvilised Käsmu meremuuseumisse ning Kunda sadamasse, samuti pakuvad huvi teised kohad Põhjarannikul ja Lahemaal üldse.
Suhteliselt palju tuntakse huvi ka Virumaa kõrgemate tippude vastu – see pakett viib lisaks Emumäe tornile ka Simuna kirikusse, Muuga mõisa ja Aravuse kalakasvandusse.
Rekord kuulub siiski Oru jõulumaale Roela kandis. Seda mõistagi talvel.
Samas pole viimastel aastatel mitte keegi võtnud spetsiaalset turismipaketti Rakverre. Ometi on nüüd, mil tarvas püsti, täheldada siinkandis pidevat sõelumist. Virulased ise eelistavad Eestis käia saartel, olgu selleks siis Muhu, Saare-, Hiiumaa või Kihnu ja Ruhnu.
“Tegelikult on see Ruhnu saar meile nagu äraunustatud vana,” ütles Merle Kimber.
Üks Rakvere härrasmees, kes Ruhnul käies seltskonnast kohe irdus ja üksi mööda Ruhnut kõmpis, Marati särk seljas ja taskurätt peas päikese eest kaitsmas, ütles, et tema käis saarel nostalgiast, et otsis ka selle koha üles, kus veerandsada aastat tagasi telkimas käis. Äratundmisrõõm oli suur.
Ruhnul käib aeg teisiti
Ruhnu saar ise ei avalda esmapilgul mingit erilist muljet, ent põhjalikumalt tutvudes tabab külastajat rahu, mis tuleneb just muust tsivilisatsioonist kaugel asumisest. Aeg seal liigub oma tempos. Aeglasemalt.
Sadamast viib kitsas kruusatee saare keskele külla, kus asuvad koolimaja, vallamaja, võõrastemaja, rahvamaja, raamatukogu, postkontor, muuseum ja kaks poodi. Saare vasakus servas laiutab soo, paremas aga toretseb pikk liivarand, kus liivad laulavad ja päevitajad on alasti. Ülaotsas võib hea ettekujutuse korral aimata hülgeid päikeseloojangut nautimas.
Piirivalvekordoni kõrval saab torus treppi mööda tõusta kõrgesse majakasse, kust avanev vaade peaks hea ilma korral ka Lätimaa Kura otsa kätte näitama. Muidu on näha saar, mis suures osas tagastatud seal kunagi elanud rootslaste järeltulijatele.
Ja muidugi on huvikeskmes kaks kirikut – üks puust ja vana, teine kõvasti uuem, samas kõrval. Jumalateenistusi peetakse regulaarselt mõlemas.
RUHNU SAAR:
Ruhnu saar kuulub Saare maakonda ja moodustab iseseisva Ruhnu valla. Saare pindala on umbes 11,5 km2, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km. Ruhnul elab 58 inimest, kellest 18 on lapsed.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Uudised
Virulane käib palju saartel (VT)
Virulane käib palju saartel
Laevasõit Ruhnu kitsikusse sadamasse võtab küll kõvasti aega, ent avanev puhkevõimalus on seda katsumust väärt. Foto: Alo Lõhmus/Postimees
Kui eestlaste üheks siseturismi lemmikpaigaks on Lahemaa Rahvuspark, siis virulased ise leiavad tee teistesse kaunitesse kohtadesse, milleks on põhiliselt Lääne-Eesti saared.
Tänavu on hitiks tõusnud kauge Ruhnu saar Liivi lahes, ju siis on ülejäänud Eesti enamikul inimestest juba risti-põiki läbi sõidetud. Lisaks sellele, et Ruhnu viivad turismigrupid on puupüsti täis, on see saar huvifookusesse tõusnud ka ajakirjanduses.
Ruhnu saarest on sel suvel kirjutanud kõik üleriiklikud päevalehed, lisaks uudiseklipid teles. Küll on kõneaineks tõik, et madalal asuv saar vajab sügavamat sadamat, küll asjaaolu, et metskitsed kaovad saarelt ja et üks puuk hammustas inimest, kuni selle uudiseni, et peaministrit puhkusel asendanud Liina Tõnissoni häiris eelmise presidendi Lennart Meri portree kohaliku vallavalitsuse seinal.
Reisimixi reisikorraldaja Merle Kimber ütles, et Ruhnu saarele on tänavu tahtjaid kõvasti, seevastu mullu seda paketti ei pakutud, sest raskusi oli laevaga.
Tänavu viib soovijad Munalaiu sadamast nelja-viie tunni kaugusele saarele laev nimega Vesta.
Sel aastal hakati pakkuma just seda teenust inimestele, kes tahavad omapead või perekonniti saarel ringi käia. Üksiküritajat muidu laevale ei võetud, nüüd korraldab sõidu reisibüroo.
Rakvere tõuseb ehk tuhast
Siseturismist on viimastel aastatel Reisimixilt võtnud paljud paketi “Mehed ja meri”, mis viib huvilised Käsmu meremuuseumisse ning Kunda sadamasse, samuti pakuvad huvi teised kohad Põhjarannikul ja Lahemaal üldse.
Suhteliselt palju tuntakse huvi ka Virumaa kõrgemate tippude vastu – see pakett viib lisaks Emumäe tornile ka Simuna kirikusse, Muuga mõisa ja Aravuse kalakasvandusse.
Rekord kuulub siiski Oru jõulumaale Roela kandis. Seda mõistagi talvel.
Samas pole viimastel aastatel mitte keegi võtnud spetsiaalset turismipaketti Rakverre. Ometi on nüüd, mil tarvas püsti, täheldada siinkandis pidevat sõelumist. Virulased ise eelistavad Eestis käia saartel, olgu selleks siis Muhu, Saare-, Hiiumaa või Kihnu ja Ruhnu.
“Tegelikult on see Ruhnu saar meile nagu äraunustatud vana,” ütles Merle Kimber.
Üks Rakvere härrasmees, kes Ruhnul käies seltskonnast kohe irdus ja üksi mööda Ruhnut kõmpis, Marati särk seljas ja taskurätt peas päikese eest kaitsmas, ütles, et tema käis saarel nostalgiast, et otsis ka selle koha üles, kus veerandsada aastat tagasi telkimas käis. Äratundmisrõõm oli suur.
Ruhnul käib aeg teisiti
Ruhnu saar ise ei avalda esmapilgul mingit erilist muljet, ent põhjalikumalt tutvudes tabab külastajat rahu, mis tuleneb just muust tsivilisatsioonist kaugel asumisest. Aeg seal liigub oma tempos. Aeglasemalt.
Sadamast viib kitsas kruusatee saare keskele külla, kus asuvad koolimaja, vallamaja, võõrastemaja, rahvamaja, raamatukogu, postkontor, muuseum ja kaks poodi. Saare vasakus servas laiutab soo, paremas aga toretseb pikk liivarand, kus liivad laulavad ja päevitajad on alasti. Ülaotsas võib hea ettekujutuse korral aimata hülgeid päikeseloojangut nautimas.
Piirivalvekordoni kõrval saab torus treppi mööda tõusta kõrgesse majakasse, kust avanev vaade peaks hea ilma korral ka Lätimaa Kura otsa kätte näitama. Muidu on näha saar, mis suures osas tagastatud seal kunagi elanud rootslaste järeltulijatele.
Ja muidugi on huvikeskmes kaks kirikut – üks puust ja vana, teine kõvasti uuem, samas kõrval. Jumalateenistusi peetakse regulaarselt mõlemas.
RUHNU SAAR:
Ruhnu saar kuulub Saare maakonda ja moodustab iseseisva Ruhnu valla. Saare pindala on umbes 11,5 km2, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km. Ruhnul elab 58 inimest, kellest 18 on lapsed.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee