Viru Keemia Grupp süüdistab keskkonnaministeeriumi

Viru Keemia Grupi (VKG) hinnangul kasseerib keskkonnaministeerium
saastetasu asendamise lepingu sõlmimisest keeldumisega iga kuu
põlevkivikeemiatööstuse arvelt täiendavalt kaks miljonit krooni.

VKG juhatuse esimehe Janek Parkmani sõnul võib keskkonnaministeeriumi
venitamistaktikal olla eksistentsiaalne tähendus.

“Põlevkivitööstus, erinevalt söetööstusest, mida peetakse EL-is
riikliku abi vääriliseks, maksab oma tegevusele peale. Peamine
artikkel, mille alt Eesti riik põlevkivisektorilt raha kasseerib, on
keskkond. Põlevkivi kaevandamise eest küsitakse ressursimaksu,
põlevkivi põletamise või töötlemise käigus tekkivate jääkide eest
küsitakse saastetasu,” rääkis Parkman.

Tema kinnitusel ei saa põlevkivi kaevandajad ega tarbijad olulist
riiklikku abi, mis seab Eesti tootjad ebaausasse konkurentsi EL-i
ettevõtetega.

“Riikliku subsideerimise puudumisest hoolimata on nii kaevandused kui
ka põlevkivi tarbijad siiski väikeses plussis. Ettevõtteid on
oluliselt restruktureeritud ning nad suudavad investeerida
tootmistegevuse tõhustamisse, kuid see sotsiaalne hind, mida selle
eest makstakse on pikaajalises perspektiivis vastuvõetamatu,” lisas
Parkman.

Parkman kirjutas tänases Postimehes, et keskkonnamaksud korjatakse
riigieelarvesse ning peaks justkui tagasi investeeritama
keskkonnahoidu ning säästvasse eluviisi. Kahjuks on keskkonnamaksudega
Eestis samasugune olukord kui kütuseaktsiisiga, mis peaks justkui
investeeritama teedeehitusse aga siiski ei jõua sinna, kirjutas
Parkman.

Ida-Virumaale, kohta, kust koguti 2001. aastal 75% kõigist Eesti
keskkonnamaksudest, ning kus on kõige suuremad keskkonnaprobleemid,
tuli keskkonnainvesteeringutena tagasi kõigest 40 miljonit krooni ehk
15% sealt kogutud rahast.

Milliste vahendite arvelt kaetakse ülejäänud investeeringud, küsis
Parkman Postimehe arvamusleheküljel. “Arvasite ära, põlevkivisektori
ettevõtted maksavad need kinni,” vastas ta.

Igal aastal raporteerivad põlevkiviga seotud ettevõtted
mitmekümnetesse miljonitesse ulatuvatest keskkonnainvesteeringutest.
Ilmselt küünivad numbrid kogu tööstusharus kokku mitmesaja miljonini
aastas. Ettevõtted tegelevad nii keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate
väljaarendamise, seadmete soetamise kui ka jääkreostuse
likvideerimisega, tõi Parkman näite.

Põlevkivikeemia ettevõtted, kes konkureerivad oma toodetega vabal
turul, liiguvad Parkmani kinnitusel tihti taluvuse piiril, jättes
tegemata vajalikud investeeringud toodete või turgude arendamisel.
“Kui “Saastetasu seaduses” on ette nähtud keskkonnainvesteeringute
asendamine saastetasude arvel, siis põlevkivikeemia ettevõtted pole ka
seda nn. asenduslepingut suutnud keskkonnaministeeriumiga sõlmida –
kõik palved on jäänud tähelepanuta. Iga uue kuuga kasseerib Suurt
Peetrit mängiv keskkonnaministeerium sel viisil põlevkivikeemikute
leivakotist täiendavalt kaks miljonit krooni,” selgitas Parkman.

Kokku kasseeris keskkonnaministeerium põlevkivisektorilt
keskkonnaalaseid makse 2001. aastal 314 mln. kr. ehk 28,5 kr. iga
kaevandatud tonni põlevkivi kohta.

VKG on Eesti suurim keemiatööstuskontsern, mis annab tööd 1200
inimesele.