Tere taas!
Homse päeva, see on 6. juuni võiks natuke erilisemalt olla esile töstetud – sest 15 aastat tagasi oli Kohtla-Järvel omalaadne vabaduspüüdeline
üritus. Nimelt toimus kroonikafilmide näitamine klubis “Patrioot”.
Peaks tänama ka “Patrioodi” toonast juhatust (ka härra Ivanovi, kultuurimaja juhatajat, kes lubas filme näidata. Ta teadis, et tegemist on nn.”kodanliku Eesti” ajast kroonikafilmidega ja et meie ei ole mingit luba linnavalitsuselt küsinud nende näitamiseks.
Rahvast oli hulgana kokku tulnud. Kuigi Eesti
Filmiarhiiv oli koostanud üldise ajaloolise kroonikasarja filmidest, tehti meie jaoks eraldi programm, kuhu lülitati sisse Virumaa teema.
Meie tellimisel ka film “Eesti Põlevkivi”, osa selle katkendeid leidis hiljem ka kasutust Põlevkivikeemia kombinaadi “Kiviter” filmi tegemisel ajaloolise tausta loomiseks ja ka “Eesti Põlevkivi” filmi tegemisel. Tänu “Kiviteri” peainsenerile, härra Ivar Rooksile
õnnestus ka muuseumi kogudesse saada nn.”must filmimaterjal”. See on eriti tänuväärt materjal toonase elulaadi, linnapildi s.t. ajaloolise Kohtla-Järve Vanalinna, Põlevkivitööstuse kontori (hilisema Põlevkivimuuseumi), Siidisuka linnaosa jms. kajastamisel, sest originaalfilmi jõudis sellest ainult väike osa. See oli ühtekuuluvuse tunde loomise aeg ja siis olid KÕIK VÄLJAS ÜHE IDEE,ÜHE MÕTTE
VABA EESTI EEST!
Ja lause “Ükskord me võidame niikuinii ” sai tuule oma tiivadesse.
Tahaks ka tänada kõiki neid julgeid kaasamõtlejaid ja kaasatulijaid, kes tulid muuseumisse kokku, kes tulid filmi vaatama, kes tulid Jõhvi küüditatuid mälestama, kes tulid Jõhvi vabadussammast taastama – KES TULID VABA EESTIT VIRUMAAL TEGEMA.
Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Viisteist aastat tagasi…
Tere taas!
Homse päeva, see on 6. juuni võiks natuke erilisemalt olla esile töstetud – sest 15 aastat tagasi oli Kohtla-Järvel omalaadne vabaduspüüdeline
üritus. Nimelt toimus kroonikafilmide näitamine klubis “Patrioot”.
Peaks tänama ka “Patrioodi” toonast juhatust (ka härra Ivanovi, kultuurimaja juhatajat, kes lubas filme näidata. Ta teadis, et tegemist on nn.”kodanliku Eesti” ajast kroonikafilmidega ja et meie ei ole mingit luba linnavalitsuselt küsinud nende näitamiseks.
Rahvast oli hulgana kokku tulnud. Kuigi Eesti
Filmiarhiiv oli koostanud üldise ajaloolise kroonikasarja filmidest, tehti meie jaoks eraldi programm, kuhu lülitati sisse Virumaa teema.
Meie tellimisel ka film “Eesti Põlevkivi”, osa selle katkendeid leidis hiljem ka kasutust Põlevkivikeemia kombinaadi “Kiviter” filmi tegemisel ajaloolise tausta loomiseks ja ka “Eesti Põlevkivi” filmi tegemisel. Tänu “Kiviteri” peainsenerile, härra Ivar Rooksile
õnnestus ka muuseumi kogudesse saada nn.”must filmimaterjal”. See on eriti tänuväärt materjal toonase elulaadi, linnapildi s.t. ajaloolise Kohtla-Järve Vanalinna, Põlevkivitööstuse kontori (hilisema Põlevkivimuuseumi), Siidisuka linnaosa jms. kajastamisel, sest originaalfilmi jõudis sellest ainult väike osa. See oli ühtekuuluvuse tunde loomise aeg ja siis olid KÕIK VÄLJAS ÜHE IDEE,ÜHE MÕTTE
VABA EESTI EEST!
Ja lause “Ükskord me võidame niikuinii ” sai tuule oma tiivadesse.
Tahaks ka tänada kõiki neid julgeid kaasamõtlejaid ja kaasatulijaid, kes tulid muuseumisse kokku, kes tulid filmi vaatama, kes tulid Jõhvi küüditatuid mälestama, kes tulid Jõhvi vabadussammast taastama – KES TULID VABA EESTIT VIRUMAAL TEGEMA.
Arthur Ruusmaa