Viikingid röövisid eesti naisi
Täna Käsmus algavad kolmandad viikingipäevad kulmineeruvad pühapäeval parima sõdalase väljaselgitamisega. Korraldaja Aarne Vaik aga ütleb, et ega kõik viikingid nii väga tapjad olnudki.
Käsmu Meremuuseumi peremees Aarne Vaik loodab peagi ka oma kodulahel ehtsaid viikingilaevu näha, näiteks peatsel kokkutulekul. |
Miks peetakse need rahvusvahelised viikingipäevad just Käsmus?
Siin on selleks sobilik miljöö, mis asub puutumatus looduses, millist mujalt Euroopast raske leida. Sellist platsi, nagu Vana-Jüri neemel asub, ei leia kusagilt – mets tuleb vastu merd. Mujal on kas telefoni- või elektripostid või moodne ehitis.
Meie reegel on see, et sel platsil ei tohi olla mingit asja, mis on plastmassist, kõik esemed peavad meenutama tuhande aasta taguseid aegu ja kajastama seda ajastut. Püüdleme selle ajastu poole igati, alates toidust, lõpetades suveniiridega. Ja me ei nimetagi seda viikingi, vaid muinaseesti ajaks, selleks eestlaste vabaduse ajaks.
Kuidas see traditsiooni algus sündis?
Need asjad leiavad ise mind. Ja mis on huvitav, selle võtan vastu. Ei mäletagi seda päris algust. Kas Eve Kask tõi kellegi siia, et on selline koht ja selline muuseum, et võiks midagi teha.
Te olete viikingielu käinud uurimas ka Gotlandil ning teinud telesaates Jazziga muinasaegset toitu. Olete seda asja põhjalikumalt uurinud?
Ega ma palju seda viikingi asja uurinud ole. Mis ma uurin, siin tulevad doktoritööd ettekandele.
Kas on Käsmul ka mingi ajalooline side viikingitega?
Ei oskagi täpselt öelda. Eesti viikingiaega alles otsitakse, isegi viikingilaeva otsitakse. Pole ju ühtegi tükki veel leitud. Eestis ju kõik laevad põletati ära, isegi kõik tükid, mis kaldale tulevad, põletatakse ära.
Küll aga on Tallinna nimi tulnud minu arusaamise järgi viikingitelt – talilinn, sest see oli viikingite laevade talvitumise koht. Laevad olid ju nii kallid, et need tõsteti talveks kaldale ja seal siis pandi mehed valvama. Õiged Eesti viikingid on ikka Saaremaal olnud.
Kas viikingite üldteada barbaarsus on teile vastuvõetav?
Peeti rahulikult oma põldu ja kaitsti kodu, oma kaupa pidi ju kaitsma. Ega praegugi Venemaale ei julge oma rekkaga minna, kui oma koormat ei kaitse. Nüüdse aja turvamehed on omaaegsed viikingid. Kuid paljud olid ka röövviikingid, niiöelda katusepakkujad.
Aga mida Eestist võõrsile viidi?
Mida siit viia oli. Vaha ja nahad ja niimoodi. Aga kõva ekspordiartikkel on alati olnud ju Eesti naised. Nii nüüdki. Siis käidi röövimas, nüüd lähevad ise.
Konverentsile on tulemas ka muinastulede öö tegelased.
Muinastuled pannakse, jah, augusti viimasel laupäeval põlema. Mere ääres on valve alati olnud. Kui paati ei valvatud, siis vaadati, mis laevad on liikumas. Kas on vaja päästa või röövida – merel oli alati pilk peal. Mis merelt leiti, on leidja oma.
Läänemere ääres elavaid rahvaid ühendab peale muinastulede süütamise ka muu.
Just. Neid ühendab meri. Käsmu mehel oli lihtsam paadiga Soome sõita kui hobusega Rakverre. Ja sealt algas rahvusvaheline suhtlemine. Ja mõjutused siia on väga skandinaaviapärased. Siin on ju näiteks sussid kasutusel, mitte pastlad. See on üks kultuuriring, mis ümber Läänemeri ühendas. Aga eks Eesti ole erinevate kultuuride ristteel.
Veel nüüdsetest viikingipäevadest. Lisaks teile on seda põnevat ettevõtmist korraldamas ka teised. Kes?
Siin on taga inimesi igalt erialalt, kunstnikest kuni arheoloogideni. Samuti muinaseesti võitlusselts Reas. Reas oli hea peremees, kelle juures elas kunagi üks siin vangi langenud norra prints.
Mis maalt on osalejad tulemas?
Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Rootsi, Soome. Ootasime ka tänavu Soomest viikingilaeva, kuid see jäi tulemata.
Aga lootust on, sest üks soomlasest viikingilaeva ehitaja ostis hiljuti Käsmusse maja. Plaanis on teha lausa viikingilaevade kokkutulek Käsmus.
Mis kujuneb päevade tippsündmuseks?
Pühapäeva lõunal algavad parimate sõdalaste võitlused.
Aga kavas seisab ka arutud tormamine ja tursaviskamine. Mis need endast kujutavad?
Arutu tormamine… ei osanud sellele paremat nime leida. See on vees tormamine ümber paatide.
Aga tursk, kurat, on nii kallis, kallim kui lõhe. Aga ta on nii sitke kala. Saab näha, kas keegi võlub tursa kusagilt välja.
Aga näeb käsitööd: sepatööd, kangakudumist, sokinõelumist.
Kuidas Käsmu meremuuseumil muidu suvi on läinud?
Ootuse ja lootuse tähe all nagu eelnevadki. Tuleval aastal saab kümme aastat, mil ma siin seda meremuuseumit teinud olen.
Ja Käsmu küla saab 550. Maja on ikka veel piirivalve oma. Loodan, et ühinen ka kunagi selle sihtasutusega Virumaa Muuseumid. Suvi on tihe olnud nagu alati, eks kokkuvõtteid teen sügisel.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Uudised
Viikingid röövisid eesti naisi (VT)
Viikingid röövisid eesti naisi
Täna Käsmus algavad kolmandad viikingipäevad kulmineeruvad pühapäeval parima sõdalase väljaselgitamisega. Korraldaja Aarne Vaik aga ütleb, et ega kõik viikingid nii väga tapjad olnudki.
Käsmu Meremuuseumi peremees Aarne Vaik loodab peagi ka oma kodulahel ehtsaid viikingilaevu näha, näiteks peatsel kokkutulekul.
Miks peetakse need rahvusvahelised viikingipäevad just Käsmus?
Siin on selleks sobilik miljöö, mis asub puutumatus looduses, millist mujalt Euroopast raske leida. Sellist platsi, nagu Vana-Jüri neemel asub, ei leia kusagilt – mets tuleb vastu merd. Mujal on kas telefoni- või elektripostid või moodne ehitis.
Meie reegel on see, et sel platsil ei tohi olla mingit asja, mis on plastmassist, kõik esemed peavad meenutama tuhande aasta taguseid aegu ja kajastama seda ajastut. Püüdleme selle ajastu poole igati, alates toidust, lõpetades suveniiridega. Ja me ei nimetagi seda viikingi, vaid muinaseesti ajaks, selleks eestlaste vabaduse ajaks.
Kuidas see traditsiooni algus sündis?
Need asjad leiavad ise mind. Ja mis on huvitav, selle võtan vastu. Ei mäletagi seda päris algust. Kas Eve Kask tõi kellegi siia, et on selline koht ja selline muuseum, et võiks midagi teha.
Te olete viikingielu käinud uurimas ka Gotlandil ning teinud telesaates Jazziga muinasaegset toitu. Olete seda asja põhjalikumalt uurinud?
Ega ma palju seda viikingi asja uurinud ole. Mis ma uurin, siin tulevad doktoritööd ettekandele.
Kas on Käsmul ka mingi ajalooline side viikingitega?
Ei oskagi täpselt öelda. Eesti viikingiaega alles otsitakse, isegi viikingilaeva otsitakse. Pole ju ühtegi tükki veel leitud. Eestis ju kõik laevad põletati ära, isegi kõik tükid, mis kaldale tulevad, põletatakse ära.
Küll aga on Tallinna nimi tulnud minu arusaamise järgi viikingitelt – talilinn, sest see oli viikingite laevade talvitumise koht. Laevad olid ju nii kallid, et need tõsteti talveks kaldale ja seal siis pandi mehed valvama. Õiged Eesti viikingid on ikka Saaremaal olnud.
Kas viikingite üldteada barbaarsus on teile vastuvõetav?
Peeti rahulikult oma põldu ja kaitsti kodu, oma kaupa pidi ju kaitsma. Ega praegugi Venemaale ei julge oma rekkaga minna, kui oma koormat ei kaitse. Nüüdse aja turvamehed on omaaegsed viikingid. Kuid paljud olid ka röövviikingid, niiöelda katusepakkujad.
Aga mida Eestist võõrsile viidi?
Mida siit viia oli. Vaha ja nahad ja niimoodi. Aga kõva ekspordiartikkel on alati olnud ju Eesti naised. Nii nüüdki. Siis käidi röövimas, nüüd lähevad ise.
Konverentsile on tulemas ka muinastulede öö tegelased.
Muinastuled pannakse, jah, augusti viimasel laupäeval põlema. Mere ääres on valve alati olnud. Kui paati ei valvatud, siis vaadati, mis laevad on liikumas. Kas on vaja päästa või röövida – merel oli alati pilk peal. Mis merelt leiti, on leidja oma.
Läänemere ääres elavaid rahvaid ühendab peale muinastulede süütamise ka muu.
Just. Neid ühendab meri. Käsmu mehel oli lihtsam paadiga Soome sõita kui hobusega Rakverre. Ja sealt algas rahvusvaheline suhtlemine. Ja mõjutused siia on väga skandinaaviapärased. Siin on ju näiteks sussid kasutusel, mitte pastlad. See on üks kultuuriring, mis ümber Läänemeri ühendas. Aga eks Eesti ole erinevate kultuuride ristteel.
Veel nüüdsetest viikingipäevadest. Lisaks teile on seda põnevat ettevõtmist korraldamas ka teised. Kes?
Siin on taga inimesi igalt erialalt, kunstnikest kuni arheoloogideni. Samuti muinaseesti võitlusselts Reas. Reas oli hea peremees, kelle juures elas kunagi üks siin vangi langenud norra prints.
Mis maalt on osalejad tulemas?
Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Rootsi, Soome. Ootasime ka tänavu Soomest viikingilaeva, kuid see jäi tulemata.
Aga lootust on, sest üks soomlasest viikingilaeva ehitaja ostis hiljuti Käsmusse maja. Plaanis on teha lausa viikingilaevade kokkutulek Käsmus.
Mis kujuneb päevade tippsündmuseks?
Pühapäeva lõunal algavad parimate sõdalaste võitlused.
Aga kavas seisab ka arutud tormamine ja tursaviskamine. Mis need endast kujutavad?
Arutu tormamine… ei osanud sellele paremat nime leida. See on vees tormamine ümber paatide.
Aga tursk, kurat, on nii kallis, kallim kui lõhe. Aga ta on nii sitke kala. Saab näha, kas keegi võlub tursa kusagilt välja.
Aga näeb käsitööd: sepatööd, kangakudumist, sokinõelumist.
Kuidas Käsmu meremuuseumil muidu suvi on läinud?
Ootuse ja lootuse tähe all nagu eelnevadki. Tuleval aastal saab kümme aastat, mil ma siin seda meremuuseumit teinud olen.
Ja Käsmu küla saab 550. Maja on ikka veel piirivalve oma. Loodan, et ühinen ka kunagi selle sihtasutusega Virumaa Muuseumid. Suvi on tihe olnud nagu alati, eks kokkuvõtteid teen sügisel.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee