|
Venemaa välisministeerium paigutas oma ametlikule koduleheküljele mahuka materjali, mida nimetab informatsiooniks Eesti SS-leegioni osalemise kohta sõjakuritegudes aastail 1941-1945 ning Eestis toimuvate katsete kohta ümber hinnata Nürnbergi tribunali otsust.
Venemaa välisministeeriumi hinnangul on Eesti SS-formeeringute ajalugu Teise maailmasõja ajal Eesti natsionalismi ja kollaboratsionismi orgaaniline jätk.
Välisministeerium meenutab mahukas materjalis vapside liikumist, sõjaeelset Kaitseliitu, Saksamaa eriteenistuste osalusel sõja alguses tekkinud Omakaitset, juutide hukkamist ja teisi Teise maailmasõja eel ning ajal toimunud sündmusi.
Suurt tähelepanu pöörab Venemaa välisministeerium eestlaste osavõtule sõjategevusest idarindel politsei- ja idapataljonide koosseisus ning viitab Simon Wiesenthali keskuse väidetele 36. politseipataljoni osalemisest juutide hukkamises Valgevenes 1942. aastal. Materjali hinnangul osalesid paljud eestlastest moodustatud üksused ka karistusaktsioonides partisanide ja rahulike elanike vastu.
Venemaa välisministeerium kirjeldab põhjalikult SS-leegioni loomist, 1943. ja 1944. aastal toimunud mobilisatsioone, 20. Eesti SS-diviisi ajalugu ja teisi sõjaaegseid sündmusi.
Ministeeriumi ametlikult koduleheküljel olevas materjalis on kirjas, et Nürnbergi rahvusvaheline tribunal tunnistas kogu SS-i kuritegelikuks ja see puudutas ka relva-SS-i, sealhulgas Eesti SS-leegioni. Materjali kohaselt tõi tribunal eraldi välja SS-diviiside tegevuse ja sellega kaasnenud tapmised okupeeritud aladel.
“Pärast Eesti lahkumist NSV Liidu koosseisust käis Eesti juhtkond Eesti natsionalistide kollaboratsionismi õigustamiseks välja teesi Saksamaa ja NSV Liidu “totalitaarsete režiimide” vastutusest “mõningase osa Eesti elanikkonna kaasamisse kahe okupatsiooni ajal sooritatud kuritegudesse”,” seisab materjalis.
Selles seoses meenutab Venemaa välisministeerium riigikogu 2002. aasta juunis vastu võetud avaldust okupatsioonirežiimide kuritegude kohta, milles materjali hinnangul püüti seada võrdusmärk fašistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele.
Samaaegselt kaitsevad Eesti võimud teesi selle kohta, et Eesti SS-leegion leidis kasutamist vaid lahingutegevuses rindel eesmärgiga võidelda Eesti iseseisvus eest ning ei oma mingeid seoseid natslikku Saksamaa poolt hõivatud aladel läbiviidud karistusaktsioonidega, seisab materjalis.
Venemaa välisministeerium lisas, et Eesti võimud toetavad aktiivselt mitmesuguseid kunagi SS-i kuulunud isikuid ühendavaid organisatsioone ning toob näiteks muu hulgas ka Pärnus asuva vabadusvõitlejate monumendi avamise mullu novembris.
Seega püütakse Eestis alates 1990. aastatest heroiseerida natsistlikke kurjategijaid ning seda suunda kasutatakse kasvatustöös koolides, Eesti armees ja taasloodud Kaitseliidus, seisab materjalis. Viimase väite kinnituseks toob Venemaa välisministeerium Erna retke.
“Vähetähtis pole ajalooline aspekt ka Eestis valitseva massilise kodakondsusetuse juures,” jätkab materjal. Venemaa välisministeeriumi hinnangul seatakse kodakondsuse saamiseks vajaliku eksami sooritamise eelduseks Eesti seisukoha omaksvõtt Teise maailmasõja ajaloole ning see pole materjali kohaselt loomulikult vastuvõetav suuremale osale Eestis elavatest venelastest, valgevenelastest, ukrainlastest, juutidest ja teiste rahvuste esindajatest.
“Selline suhtumine ajaloo küsimustesse suurendab lõhet Eesti ühiskonnas,” järeldab Venemaa välisministeerium oma koduleheküljel avaldatud mahukas materjalis.
Samal koduleheküljel on väljas samalaadne materjal Läti SS-väeosade, ajaloo ja poliitika kohta.
|
Uudised
Venemaa meenutab eestlaste kuulumist SS-i
14. veebruar 2004
Venemaa välisministeerium paigutas oma ametlikule koduleheküljele mahuka materjali, mida nimetab informatsiooniks Eesti SS-leegioni osalemise kohta sõjakuritegudes aastail 1941-1945 ning Eestis toimuvate katsete kohta ümber hinnata Nürnbergi tribunali otsust.
Venemaa välisministeeriumi hinnangul on Eesti SS-formeeringute ajalugu Teise maailmasõja ajal Eesti natsionalismi ja kollaboratsionismi orgaaniline jätk.
Välisministeerium meenutab mahukas materjalis vapside liikumist, sõjaeelset Kaitseliitu, Saksamaa eriteenistuste osalusel sõja alguses tekkinud Omakaitset, juutide hukkamist ja teisi Teise maailmasõja eel ning ajal toimunud sündmusi.
Suurt tähelepanu pöörab Venemaa välisministeerium eestlaste osavõtule sõjategevusest idarindel politsei- ja idapataljonide koosseisus ning viitab Simon Wiesenthali keskuse väidetele 36. politseipataljoni osalemisest juutide hukkamises Valgevenes 1942. aastal. Materjali hinnangul osalesid paljud eestlastest moodustatud üksused ka karistusaktsioonides partisanide ja rahulike elanike vastu.
Venemaa välisministeerium kirjeldab põhjalikult SS-leegioni loomist, 1943. ja 1944. aastal toimunud mobilisatsioone, 20. Eesti SS-diviisi ajalugu ja teisi sõjaaegseid sündmusi.
Ministeeriumi ametlikult koduleheküljel olevas materjalis on kirjas, et Nürnbergi rahvusvaheline tribunal tunnistas kogu SS-i kuritegelikuks ja see puudutas ka relva-SS-i, sealhulgas Eesti SS-leegioni. Materjali kohaselt tõi tribunal eraldi välja SS-diviiside tegevuse ja sellega kaasnenud tapmised okupeeritud aladel.
“Pärast Eesti lahkumist NSV Liidu koosseisust käis Eesti juhtkond Eesti natsionalistide kollaboratsionismi õigustamiseks välja teesi Saksamaa ja NSV Liidu “totalitaarsete režiimide” vastutusest “mõningase osa Eesti elanikkonna kaasamisse kahe okupatsiooni ajal sooritatud kuritegudesse”,” seisab materjalis.
Selles seoses meenutab Venemaa välisministeerium riigikogu 2002. aasta juunis vastu võetud avaldust okupatsioonirežiimide kuritegude kohta, milles materjali hinnangul püüti seada võrdusmärk fašistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele.
Samaaegselt kaitsevad Eesti võimud teesi selle kohta, et Eesti SS-leegion leidis kasutamist vaid lahingutegevuses rindel eesmärgiga võidelda Eesti iseseisvus eest ning ei oma mingeid seoseid natslikku Saksamaa poolt hõivatud aladel läbiviidud karistusaktsioonidega, seisab materjalis.
Venemaa välisministeerium lisas, et Eesti võimud toetavad aktiivselt mitmesuguseid kunagi SS-i kuulunud isikuid ühendavaid organisatsioone ning toob näiteks muu hulgas ka Pärnus asuva vabadusvõitlejate monumendi avamise mullu novembris.
Seega püütakse Eestis alates 1990. aastatest heroiseerida natsistlikke kurjategijaid ning seda suunda kasutatakse kasvatustöös koolides, Eesti armees ja taasloodud Kaitseliidus, seisab materjalis. Viimase väite kinnituseks toob Venemaa välisministeerium Erna retke.
“Vähetähtis pole ajalooline aspekt ka Eestis valitseva massilise kodakondsusetuse juures,” jätkab materjal. Venemaa välisministeeriumi hinnangul seatakse kodakondsuse saamiseks vajaliku eksami sooritamise eelduseks Eesti seisukoha omaksvõtt Teise maailmasõja ajaloole ning see pole materjali kohaselt loomulikult vastuvõetav suuremale osale Eestis elavatest venelastest, valgevenelastest, ukrainlastest, juutidest ja teiste rahvuste esindajatest.
“Selline suhtumine ajaloo küsimustesse suurendab lõhet Eesti ühiskonnas,” järeldab Venemaa välisministeerium oma koduleheküljel avaldatud mahukas materjalis.
Samal koduleheküljel on väljas samalaadne materjal Läti SS-väeosade, ajaloo ja poliitika kohta.