Venemaa nõuab Eestilt kolme järeleandmist
11.11.2003 00:01Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Vene välisministeerium esitas Eestile kolm nõudmist: loobuda USA valitsuselt kolimisraha saanud ja siiski Eestisse jäänud erusõjaväelaste väljasaatmisest, nn haridusleppe tühistamisest ja Arnold Meri tagakiusamisest.
Moskva nõudmised luges ette Vene välisministeeriumi teise Euroopa peavalitsuse direktor Aleksandr Udaltsov, kes kutsus välja Eesti suursaadiku Karin Jaani. Eesti välisministeeriumi allikate sõnul kasutas Vene pool ära kahepoolsetes suhetes kuhjunud pingeid.
Vene nõudmiste ajendiks sai Eesti kodakondsusameti jõuline tegevus, et saata riigist välja eruohvitser Nikolai Mikolenko, kes sai 1995. aastal USA valitsuse abiprogrammist 25 000 dollari väärtuses vautsheri Venemaal korteri ostmiseks, millega ta võttis kohustuse lahkuda Eestist.
120 jäi Eestisse
Mikolenko seda kohustust aga ei täitnud ja asub praegu valve all väljasaatmiskeskuses Tallinna lähedal Harkus.
Kui suursaadik Jaani ütles Udaltsovile, et Mikolenko on ju petnud USA-Vene ühisprogrammi ja jätnud täitmata lahkumiskohustuse, möönis Venemaa kõrge diplomaat, et siin võib olla moraalseid küsimusi, mis ei anna ometi õigust eruohvitseri välja saata. Samuti tundis Udaltsov huvi, kas Eestile on eruohvitseride küsimuses survet avaldanud USA valitsus.
1990. aastate keskel sai ameeriklaste abiprogrammist Eestist lahkumise toetust ligi tuhat eruohvitseri, kellest umbes 120 võttis küll abi vastu, kuid elukohta ei vahetanud. Osa neist on kodakondsuseta ja neid ei saa Eestist välja saata.
USA Tallinna saatkonna kultuuri- ja pressiatashee Thomas Hodges selgitas ligi kümme aastat tagasi toimunud abiprogrammi: selles osalenud eruohvitserid ja nende pereliikmed pidid vabastama oma senise elukoha Balti riikides, ei saa siin enam alaliselt elada ja võivad Baltimaadesse tulla kui «välismaised külalised».
Hodgesi sõnul oli selline lähenemine «spirit of the program» – kogu abiprogrammi mõte, sisu. Küll tunnistas Hodges, et see, kas pettusega Eestisse jäänud eruohvitserid saavad siin elamisloa, on «Eesti valitsuse suveräänne otsus».
Postimeest konsulteerinud diplomaadid on aga silmanähtavalt häiritud, et nemad said alles ajakirjandusest teada nii Mikolenko juhtumist kui ka Vene-taustaga libaülikoolide vastu sõda alustanud haridusministri Toivo Maimetsa kavast tühistada ühepoolselt Eesti-Vene nn haridusleping, millega Eesti vabaneks kohustusest tunnustada ka kahtlase taustaga kõrgkoolide diplomeid.
Suursaadikutel hing kinni
«Kui teised ametkonnad ei õpi välispoliitiliselt hingama, siis juhtubki nii, et meie suursaadikutel lüüakse x riikides hing kinni,» ütles välisministeeriumi peamaja kõrge ametnik. «Normaalses riigis on normaalne, et ka sise- ja haridus- või mis iganes ministeeriumi töötajad saavad aru, kus puudutab nende tegevus välispoliitikat, ja nad konsulteerivad oma välisministeeriumiga.»
Nn hariduslepingust rääkides sai Udaltsov nüüd võimaluse öelda, et Eesti ühepoolne tühistamisotsus annaks Moskvale õiguse suhtuda Tallinna kui ebausaldusväärsesse lepingupartnerisse, mis tähendaks uute lepingute sõlmimata jätmist.
Venemaa kolm etteheidet
• Eesti ei tohi riigist välja saata Vene eruohvitsere, kes said USA abiprogrammi raames 1990. aastate keskel korteri Venemaale, võtsid kohustuse Eestist lahkuda, kuid jäid siia elama.
• Eesti ei saa ühepoolselt tühistada nn hariduslepet ja lõpetada Venemaa libakõrgkoolide diplomite tunnustamist.
• Eesti peab lõpetama Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri kui sõjajärgse küüditamisega kaitsepolitsei uurimise alla sattunu kohtuliku jälitamise.
Allikas: Venemaa välisministeerium
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Venemaa 3 nõudmist Eestile
Venemaa nõuab Eestilt kolme järeleandmist
11.11.2003 00:01Toomas Sildam, vanemtoimetaja
Moskva nõudmised luges ette Vene välisministeeriumi teise Euroopa peavalitsuse direktor Aleksandr Udaltsov, kes kutsus välja Eesti suursaadiku Karin Jaani. Eesti välisministeeriumi allikate sõnul kasutas Vene pool ära kahepoolsetes suhetes kuhjunud pingeid.
Vene nõudmiste ajendiks sai Eesti kodakondsusameti jõuline tegevus, et saata riigist välja eruohvitser Nikolai Mikolenko, kes sai 1995. aastal USA valitsuse abiprogrammist 25 000 dollari väärtuses vautsheri Venemaal korteri ostmiseks, millega ta võttis kohustuse lahkuda Eestist.
120 jäi Eestisse
Mikolenko seda kohustust aga ei täitnud ja asub praegu valve all väljasaatmiskeskuses Tallinna lähedal Harkus.
Kui suursaadik Jaani ütles Udaltsovile, et Mikolenko on ju petnud USA-Vene ühisprogrammi ja jätnud täitmata lahkumiskohustuse, möönis Venemaa kõrge diplomaat, et siin võib olla moraalseid küsimusi, mis ei anna ometi õigust eruohvitseri välja saata. Samuti tundis Udaltsov huvi, kas Eestile on eruohvitseride küsimuses survet avaldanud USA valitsus.
1990. aastate keskel sai ameeriklaste abiprogrammist Eestist lahkumise toetust ligi tuhat eruohvitseri, kellest umbes 120 võttis küll abi vastu, kuid elukohta ei vahetanud. Osa neist on kodakondsuseta ja neid ei saa Eestist välja saata.
USA Tallinna saatkonna kultuuri- ja pressiatashee Thomas Hodges selgitas ligi kümme aastat tagasi toimunud abiprogrammi: selles osalenud eruohvitserid ja nende pereliikmed pidid vabastama oma senise elukoha Balti riikides, ei saa siin enam alaliselt elada ja võivad Baltimaadesse tulla kui «välismaised külalised».
Hodgesi sõnul oli selline lähenemine «spirit of the program» – kogu abiprogrammi mõte, sisu. Küll tunnistas Hodges, et see, kas pettusega Eestisse jäänud eruohvitserid saavad siin elamisloa, on «Eesti valitsuse suveräänne otsus».
Postimeest konsulteerinud diplomaadid on aga silmanähtavalt häiritud, et nemad said alles ajakirjandusest teada nii Mikolenko juhtumist kui ka Vene-taustaga libaülikoolide vastu sõda alustanud haridusministri Toivo Maimetsa kavast tühistada ühepoolselt Eesti-Vene nn haridusleping, millega Eesti vabaneks kohustusest tunnustada ka kahtlase taustaga kõrgkoolide diplomeid.
Suursaadikutel hing kinni
«Kui teised ametkonnad ei õpi välispoliitiliselt hingama, siis juhtubki nii, et meie suursaadikutel lüüakse x riikides hing kinni,» ütles välisministeeriumi peamaja kõrge ametnik. «Normaalses riigis on normaalne, et ka sise- ja haridus- või mis iganes ministeeriumi töötajad saavad aru, kus puudutab nende tegevus välispoliitikat, ja nad konsulteerivad oma välisministeeriumiga.»
Nn hariduslepingust rääkides sai Udaltsov nüüd võimaluse öelda, et Eesti ühepoolne tühistamisotsus annaks Moskvale õiguse suhtuda Tallinna kui ebausaldusväärsesse lepingupartnerisse, mis tähendaks uute lepingute sõlmimata jätmist.