Sõdur Gori linnast viie kilomeetri kaugusele jäävas Vene sõjaväe Karaleti tugipunktis.Foto:AP / Scanpix
Kaks teineteisest sõltumatut allikat on Vene ajalehtede veergudel paljastanud, et 58. armee sõjaväelased jõudsid Gruusia territooriumile veel enne, kui Gruusia tankid Tshinvali lähedale.
Alates Gruusia sõjalise operatsiooni algusest Lõuna-Osseetia mässuliste rünnakute vastu on Vene võimud süüdistanud Thbilisit agressioonis tunnustamata vabariigi vastu, viidates asjaolule, et esimesena sisenesid piirkonda just Gruusia väed.
Hiljuti ilmusid kahes Venemaa väiksemas väljaandes vene sõjaväelaste tunnistused, mis lükkavad seda versiooni ümber ning toetavad Gruusia võimude väidetut: operatsiooni ajendiks oli muu hulgas ka info Venemaa poolt juba sisenevatest üksustest.
«Olime õppustel, see pole Lõuna-Osseetia pealinnast Tshinvalist sugugi kaugel,» alustas kapten Deniss Sidristõi oma jutustust ajalehele Krasnaja Zvezda.
Vastastikku õppused
«Nižni Zaramag, mis asub Põhja-Osseetia looduskaitsealal, oli meie laagripaigaks, kuid 7. augustil tuli käsk minna Tshinvali peale,» jätkusid meenutused. «Meid aeti üles ning kamandati teele. Jõudsime kohale, seadsime ennast sisse, aga 8. augustil lahvatas seal niisuguse jõuga, et paljud sattusid suisa segadusse. Kohe pärast keskööd läks lahti turmtuli linna pihta.»
Õppused «Kaukasus-2008», millest rääkis kapten, algasid Gruusia piiride vahetus läheduses mõni aeg enne relvakonflikti puhkemist ja lõppesid 2. augustil. Gruusia võime ärritanud õppustest võttis osa ka 76. Pihkva õhudessantdiviisi polk.
Umbes samal ajal harjutasid grusiinid teisel pool piiri üheskoos NATO nõustajatega pealkirja all – «Immediate Response» (Kohene vastus).
Külakeses Nižni Zaramag, kus kapten Sidristõi pärast õppusi koos oma 135. polguga peatus, asub Roki tunneli põhjapoolseima värava vahetuse läheduses. Samas külas asub juba ka Vene piiri- ja tollipunkt.
«Roodukomandöri sõnadest saab aru, et pärast endise peatuspaiga jätmist sai ta jälgida Tshinvali pommitamist – selleks pidi ta asuma kindlasti Kaukaasia mäestikust lõuna pool ehk Gruusia territooriumil,» järeldas internetiportaal polit.ru.
Ka teised intervjuud kommenteerinud venekeelsed internetiportaalid on toonud välja, et terve polgu jaluleajamine ei saanud päädida vaid Gruusia piirile lähenemisega, sest niisugusel juhul jäänuks kolonni tagumine ots nagunii oma endisesse asupaika.
Ühtlasi on Sidristõi väitnud, et polk jõudis end enne ka sisse seada, mis tähendab paika, kus on võimalik isikkoosseisule sooja toitu ning ööbimistingimusi pakkuda. Roki tunneli ja Tshinvali vahel on vaid üks seda võimaldav peatuspaik – Džava.
Intervjuu haihtus internetist
Haavata saanud kapten Deniss Sidristõi intervjuud Krasnaja Zvezdale võib pidada sensatsiooniliseks ka seetõttu, et tegu on Venemaa kaitseministeeriumi ametliku häälekandjaga.
Paraku aga oli eelmisel nädalal koduleheküljelt www.redstar.ru veel vabalt kättesaadav lugu hospidalis lamavast sõjaväelasest eilseks haihtunud.
Endiselt on internetis üleval kohaliku väljaande Permskije Novosti augusti keskel ilmunud lugu, millest johtub samuti, et Permi kraist pärit ajateenijad
58. armeest olid Lõuna-Osseetias tükk maad enne, kui Vene võimud seda seni tunnistanud on.
«Oleme seal 7. augustist. Kogu meie 58. armee rahvas. Sa ju vaatad telekas, mis seal praegu toimub? Täna suutsime Tshinvalist Vladikavkazi poole laskemoona järele tagasi läbi murda,» vahendas ühe ajateenija ema poja telefonikõnet.
Nüüd said Vladikavkazi saadetud ajateenijate vanemad aru, miks nende võsukeste mobiiltelefonid 7. augustil enam ei töötanud, kirjutas Permskije Novosti. Emade-isade pahameel oli tingitud Vene sõjaväejuhtkonna Tšetšeenia sõja aegsest lubadusest, et äsja koolipingist ajateenistusse kutsutud poisse ei saadeta enam kunagi otse niinimetatud kuumadesse piirkondadesse.
Permskije Novosti teatel olid nad just selles kolonnis, mis sai Gruusia vägede poolt tugevasti kahjustada ning milles sai raskelt haavata 58. armee ülem kindral Anatoli Hruljov. «Tema kohuseid on määratud täitma kindral Vassili Lunev, kes töötas 2007. aastal Permi krai sõjakomissarina ning hiljem oli pool aastat Lõuna-Osseetia kaitseminister,» kirjutas Permskije Novosti.
Vene sõjaväelased tunnistavad
Vene sõjaväelased tunnistavad varast Gruusiasse tungimist
16.09.2008 00:00
Igor Taro
Sõdur Gori linnast viie kilomeetri kaugusele jäävas Vene sõjaväe Karaleti tugipunktis. Foto: AP / Scanpix
Hiljuti ilmusid kahes Venemaa väiksemas väljaandes vene sõjaväelaste tunnistused, mis lükkavad seda versiooni ümber ning toetavad Gruusia võimude väidetut: operatsiooni ajendiks oli muu hulgas ka info Venemaa poolt juba sisenevatest üksustest.
«Olime õppustel, see pole Lõuna-Osseetia pealinnast Tshinvalist sugugi kaugel,» alustas kapten Deniss Sidristõi oma jutustust ajalehele Krasnaja Zvezda.
Vastastikku õppused
«Nižni Zaramag, mis asub Põhja-Osseetia looduskaitsealal, oli meie laagripaigaks, kuid 7. augustil tuli käsk minna Tshinvali peale,» jätkusid meenutused. «Meid aeti üles ning kamandati teele. Jõudsime kohale, seadsime ennast sisse, aga 8. augustil lahvatas seal niisuguse jõuga, et paljud sattusid suisa segadusse. Kohe pärast keskööd läks lahti turmtuli linna pihta.»
Õppused «Kaukasus-2008», millest rääkis kapten, algasid Gruusia piiride vahetus läheduses mõni aeg enne relvakonflikti puhkemist ja lõppesid 2. augustil. Gruusia võime ärritanud õppustest võttis osa ka 76. Pihkva õhudessantdiviisi polk.
Umbes samal ajal harjutasid grusiinid teisel pool piiri üheskoos NATO nõustajatega pealkirja all – «Immediate Response» (Kohene vastus).
Külakeses Nižni Zaramag, kus kapten Sidristõi pärast õppusi koos oma 135. polguga peatus, asub Roki tunneli põhjapoolseima värava vahetuse läheduses. Samas külas asub juba ka Vene piiri- ja tollipunkt.
«Roodukomandöri sõnadest saab aru, et pärast endise peatuspaiga jätmist sai ta jälgida Tshinvali pommitamist – selleks pidi ta asuma kindlasti Kaukaasia mäestikust lõuna pool ehk Gruusia territooriumil,» järeldas internetiportaal polit.ru.
Ka teised intervjuud kommenteerinud venekeelsed internetiportaalid on toonud välja, et terve polgu jaluleajamine ei saanud päädida vaid Gruusia piirile lähenemisega, sest niisugusel juhul jäänuks kolonni tagumine ots nagunii oma endisesse asupaika.
Ühtlasi on Sidristõi väitnud, et polk jõudis end enne ka sisse seada, mis tähendab paika, kus on võimalik isikkoosseisule sooja toitu ning ööbimistingimusi pakkuda. Roki tunneli ja Tshinvali vahel on vaid üks seda võimaldav peatuspaik – Džava.
Intervjuu haihtus internetist
Haavata saanud kapten Deniss Sidristõi intervjuud Krasnaja Zvezdale võib pidada sensatsiooniliseks ka seetõttu, et tegu on Venemaa kaitseministeeriumi ametliku häälekandjaga.
Paraku aga oli eelmisel nädalal koduleheküljelt www.redstar.ru veel vabalt kättesaadav lugu hospidalis lamavast sõjaväelasest eilseks haihtunud.
Endiselt on internetis üleval kohaliku väljaande Permskije Novosti augusti keskel ilmunud lugu, millest johtub samuti, et Permi kraist pärit ajateenijad
58. armeest olid Lõuna-Osseetias tükk maad enne, kui Vene võimud seda seni tunnistanud on.
«Oleme seal 7. augustist. Kogu meie 58. armee rahvas. Sa ju vaatad telekas, mis seal praegu toimub? Täna suutsime Tshinvalist Vladikavkazi poole laskemoona järele tagasi läbi murda,» vahendas ühe ajateenija ema poja telefonikõnet.
Nüüd said Vladikavkazi saadetud ajateenijate vanemad aru, miks nende võsukeste mobiiltelefonid 7. augustil enam ei töötanud, kirjutas Permskije Novosti. Emade-isade pahameel oli tingitud Vene sõjaväejuhtkonna Tšetšeenia sõja aegsest lubadusest, et äsja koolipingist ajateenistusse kutsutud poisse ei saadeta enam kunagi otse niinimetatud kuumadesse piirkondadesse.
Permskije Novosti teatel olid nad just selles kolonnis, mis sai Gruusia vägede poolt tugevasti kahjustada ning milles sai raskelt haavata 58. armee ülem kindral Anatoli Hruljov. «Tema kohuseid on määratud täitma kindral Vassili Lunev, kes töötas 2007. aastal Permi krai sõjakomissarina ning hiljem oli pool aastat Lõuna-Osseetia kaitseminister,» kirjutas Permskije Novosti.