Karmo Tüür, Tartu Ülikooli politoloog, Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskus
Venemaa Föderatsiooni massimeediast on sisuliselt oluline vaid telepilt, sellest omakorda paar üle-Venemaalist riikliku telekanalit, nagu Esimene Kanal, RTR ja NTV. Nende telepildis domineeris veel hommikul ülevaade eilsest [neljapäevasest – toim.] põhiuudisest – president Putini aastakõnest. Selle kõrvale tõuseb aga igas uudisteblokis ühe põhiuudisena Eesti, täpsemalt nn pronkssõduri küsimus. Tõsi küll, sealses kõnepruugis “voin-osvoboditel’” ehk sõdur-vabastaja.
Tallinnas on kohal vähemalt kaks võttegruppi, kelle öiseid kaadreid politsei jõuvõtetest – arreteerimistest, posti külge aheldatud kodanikust jne – ning purustatud vitriinidest näidatakse üha uuesti ja uuesti. Saateks kõlab sõnum, et toimuv on reaktsioon protesteerijate laialiajamisele. Iseloomulik oli lõik, mille kohaselt “olles ärritatud politsei tegevusest, asusid pronkssõduri kaitsjatega mitte-seotud noored purustama kõike, mis ette sattus, loopides kivide ja süütepudelitega politsei peakorterit”.
Venemaa-poolse reaktsioonina ilmuvad üleskutsed välisminister Sergei Lavrovilt, Vene Föderatsiooni parlamendi mõlema koja väliskomisjonide esimeestelt ja teistelt, kes soovitavad üksteise võidu otsustavalt reageerida, katkestada diplomaatilisi suhteid jne. Nö rakendusliku meetmena räägitakse Kamtšatka kaubandusettevõtetest, kes eemaldavad müügilt Eesti päritolu kaupu ja loodavad, et nende algatus leiab järgimist.
Tuleb möönda, et telekommentaatoritega haakuvad ka muu rääkiva ja kirjutava meedia esindajad, isegi need, kes on säilitanud Kremli suhtes kriitilise meele ja sõna. Ka nende sõnum kõlab umbes nii: “me mõistame eestlaste solvumist Stalini suhtes, kuid mis puutub siia Nõukogude sõdur, kes kannatas samamoodi”.
Need vähesed allikad, kes räägivad nt Himki aktsioonist, kasutavad pealkirju nagu “Moskva-lähedane Tallinn”.
Kokkuvõtvalt – Venemaa ajakirjanduse suhtumine on üheselt hukkamõistev, varieerub vaid tonaalsus ja erinevate üleskutsete teravusaste. Seni terevaimaks on olnud räigesõnalise telekommentaatori Mihhail Leontjevi üleskutse panna taastatud kuju kõrvale üles tank.
Uudised
Vene meedia pronkssõduri teemal
Vene meedia pronkssõduri teemal
Venemaa Föderatsiooni massimeediast on sisuliselt oluline vaid telepilt, sellest omakorda paar üle-Venemaalist riikliku telekanalit, nagu Esimene Kanal, RTR ja NTV. Nende telepildis domineeris veel hommikul ülevaade eilsest [neljapäevasest – toim.] põhiuudisest – president Putini aastakõnest. Selle kõrvale tõuseb aga igas uudisteblokis ühe põhiuudisena Eesti, täpsemalt nn pronkssõduri küsimus. Tõsi küll, sealses kõnepruugis “voin-osvoboditel’” ehk sõdur-vabastaja.
Tallinnas on kohal vähemalt kaks võttegruppi, kelle öiseid kaadreid politsei jõuvõtetest – arreteerimistest, posti külge aheldatud kodanikust jne – ning purustatud vitriinidest näidatakse üha uuesti ja uuesti. Saateks kõlab sõnum, et toimuv on reaktsioon protesteerijate laialiajamisele. Iseloomulik oli lõik, mille kohaselt “olles ärritatud politsei tegevusest, asusid pronkssõduri kaitsjatega mitte-seotud noored purustama kõike, mis ette sattus, loopides kivide ja süütepudelitega politsei peakorterit”.
Venemaa-poolse reaktsioonina ilmuvad üleskutsed välisminister Sergei Lavrovilt, Vene Föderatsiooni parlamendi mõlema koja väliskomisjonide esimeestelt ja teistelt, kes soovitavad üksteise võidu otsustavalt reageerida, katkestada diplomaatilisi suhteid jne. Nö rakendusliku meetmena räägitakse Kamtšatka kaubandusettevõtetest, kes eemaldavad müügilt Eesti päritolu kaupu ja loodavad, et nende algatus leiab järgimist.
Tuleb möönda, et telekommentaatoritega haakuvad ka muu rääkiva ja kirjutava meedia esindajad, isegi need, kes on säilitanud Kremli suhtes kriitilise meele ja sõna. Ka nende sõnum kõlab umbes nii: “me mõistame eestlaste solvumist Stalini suhtes, kuid mis puutub siia Nõukogude sõdur, kes kannatas samamoodi”.
Need vähesed allikad, kes räägivad nt Himki aktsioonist, kasutavad pealkirju nagu “Moskva-lähedane Tallinn”.
Kokkuvõtvalt – Venemaa ajakirjanduse suhtumine on üheselt hukkamõistev, varieerub vaid tonaalsus ja erinevate üleskutsete teravusaste. Seni terevaimaks on olnud räigesõnalise telekommentaatori Mihhail Leontjevi üleskutse panna taastatud kuju kõrvale üles tank.